Osaleme reedest pühapäevani kevadisel Kinnisvaramessil 2015 ja tutvustame meie messiesinduses C419 kinnisvaraturu tulevikku.

LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Adamsoni 27 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.

Kinnisvaraturu nõrga regulatsiooni tõttu kerkib aeg-ajalt üles küsimus maakleritasude otstarbekuse kohta. Sektori esindajad on seisukohal, et seadusandja kehtestatud nõuded aitaks luua pikemaajalist turutasakaalu.

Kassisaba elurajoonis aadressil Adamsoni 27 on Eestis ainulaadne hoone, mille sarnaseid on isegi Põhjamaades väga vähe. Maja ehitamisel kasutati nii maailma juhtivat hoonete kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteedisertifikaati BREEAM kui ka Põhjamaade kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse standardit NQS Eesti. See vastab Eesti kohalikele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Tänu sellele on kortermajal väiksemad ülalpidamiskulud, pikem eluiga, turvalisem ja tervislikum elukeskkond. „Adamsoni 27 elamu on pikaajaliselt eksklusiivne ja vähekulukas koht elamiseks,” ütles Martin Parts, ehitusfirma Mitt & Perlebach projektijuht. „Silmaga ei pruugi olla erinevus näha, kuid sisemus on ehitatud täitma oma eesmärki,” lisas Parts. LVM Kinnisvara: Adamsoni 27, Tallinn Allikas: Ärileht

Müügikuulutus on kinnisvaraportaalis juba mõnda aega rippunud, aga huvilised ei helista. Või kui mõned võtavadki kontakti, siis korterit vaatama nad ei tule. Üksikudki kohale tulnud kaovad pärast korteriga tutvumist ära. Mis on valesti? Põhjusi, miks tõsiste plaanidega ostjad müügil olevat korterit ei märka, võib olla mitu. Sagedamini võib välja tuua liiga kõrget hinda, kuulutuse tähelepandamatut vormi ja huviliste ootustele mittevastamist. Mööduvad nädalad ja kuud, korter on vaja ära müüa, aga ostjat ei ole ikka veel. Mida ette võtta? Kõige kindlam viis on vähendada hinda. Aga kui palju seda teha, et korteril oleks hind, mis vastaks parimale turuhinnale ja tooks ostjad kohale? Teisalt võib hind õige või isegi madal olla, aga kuulutus on halvasti koostatud, fotod juhuslikult valitud ja jätavad korterist eemaletõukava mulje või on tekstis küsitavaid väiteid. Sellisel juhul tasuks kaaluda, kas palgata kutseoskustega maakler, kes teab, kuidas kortereid müüakse, kel on turuolukorrast ülevaade ja kes oskab välja pakkuda parimad lahendused. Kui aga tahta aega kokku hoida, müügiga kiiremini edasi liikuda ja end korteri müümisega kaasnevatest probleemidest säästa, tasuks maakler leida kohe, kui müügiplaanid tekkinud. Kuidas maaklerit valida? Kui on jõutud otsusele, et parem oleks siiski kasutada maakleri teenust, tuleks leida oma ala asjatundja. Kui maakleritega on varem kogemusi või on tuttavad kedagi soovitanud, on lihtsam otsustada. Keerulisem on siis, kui kinnisvara müümise kogemused puuduvad. Juhul kui korterit on esmalt püütud ise müüa, on kuulutuse peale kindlasti helistanud koostööd pakkuvaid maaklereid. Nende seast võib mõne professionaalsuse ja aktiivsusega meelde jäänud maakleri välja valida, temaga kokku saada ja müügiplaani arutada. Enne tasuks siiski uurida võimalusi, mida pakub oma klientidele maakleri esindatav kinnisvarabüroo. Kuidas too klientide huve esindab, milliseid lisaväärtusi maakleri teenus sisaldab ja millist turundustuge maaklerile pakub, et müük sujuks? Maakleri võib valida ka kinnisvarabüroode kodulehtedelt, kus kontaktandmed üleval. Peale selle on alati võimalik mõnda kinnisvarabüroosse sisse astuda ja mõne maakleriga jutule saada. Leping annab kindlustunde Kindlasti tasuks palgata kutseoskustega maakler, kes orienteerub kinnisvara valdkonnas hästi ning kel on teadmised ja kogemused. Eelistada tuleks maaklereid, kes esindavad korteri omanikku lepinguga ja lähtuvad müügis eelkõige tema huvidest. Lepingu sõlmimine on kinnisvarabüroo kvaliteetse teenindusstandardi tunnusmärk. Samuti annab leping omanikule kindlustunde ja aitab vältida hiljem tekkida võivaid arusaamatusi. Lepingusse tuleks kirja panna kõik oluline, milles kokku lepitud. Minimaalselt peaks leping sisaldama müügihinda, maakleritasu suurust, tähtaega, millal toimub korteri üleandmine uuele omanikule, ning perioodi, mille jooksul maakler omanikku esindab. Maakleriga võib sõlmida esindus- või ainuesinduslepingu. Esindusleping on maakleri ja omaniku kokkulepe, mis annab maaklerile õiguse esindada omanikku tema kinnisvara müümisel. Samal ajal võib korteri müümisega tegelda omanik ise või teised maaklerid, kellega omanik on kokkuleppe sõlminud. Õigus maakleritasule tekib ainult ostja leidnud maakleril. Kui aga omanik ise leiab ostja, siis maakleril ei ole tasu saamise õigust. Ainuesindusleping on kokkulepe, mille korral omanik usaldab korteri müümise vaid ühele maaklerile ega tegele selle müümisega ka ise. Ostja leidmise korral tekib maakleril õigus maakleritasule. Maakleritasu suurus Maakleritasu sisaldub korteri müügihinnas. See tuleb tasuda alles siis, kui ostja on leitud ja notariaalne tehing vormistatud. Enamasti lähtutakse maakleri valimisel eelkõige maakleritasu suurusest. Paraku võib juhtuda, et mida vähem maakleriteenus maksab, seda vähem on omanikul põhjust sellega rahul olla. Kvaliteetne maakleriteenus peaks tagama omanikule turvatunde ja rahulolu, et tema huvisid esindab maakler, keda ta võib usaldada. Maaklerit valides tuleks lähtuda eelkõige tema usaldusväärsusest ja kutseoskustest. Eve Maremäe LVM Kinnisvara maakler Tallinnas Allikas: Linnaleht, 10. jaanuar 2014

Eve Maremäe, LVM Kinnisvara Tallinn, maakler Kui ühel päeval seisab ees elumuutus ning on vaja müüa oma kalliks saanud kodu, tekib hulk küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme. Kuidas müüa? Millise hinnaga? Alustuseks tuleb vastu võtta otsus, kas tegelda oma korteri müümisega ise või valida maakler, kes selle töö enda peale võtab, korterile ise ostja leiab ja müügi notariaalse tehinguni viib. Kui on plaanis ise müümisega katsetada, tuleb valmis olla selleks, et hakkab kuluma üsna palju isiklikku ja tööaega, võtmaks vastu kõnesid, leidmaks vastused küsimustele, näitamaks korterit huvilistele ja tegemaks muud müügiga paratamatult kaasnevat tööd, mida esialgu ei oska ette kujutada. Aga enne veel, kui helistamine-vaatamine lahti läheb, on vaja koostada müügikuulutus ja see kinnisvaraportaalidesse üles panna. Võib muidugi ka sõprade ja tuttavate seas teadet levitada ja info kas või Facebooki postitada, kuid põhiosa ostuhuvilistest otsib uut elukohta ikka kinnisvaraportaalide kaudu. Sellest, kui palju kuulutuse koostamisega vaeva on nähtud ja kuidas korterit eksponeeritud, sõltub, kas seda märgatakse, kas võimalikel ostjatel tekib huvi ja soov telefonitoru haarata, et vaatama tuleku aeg kokku leppida. Kuulutus peaks huvi äratama Niisiis tuleb põhjalikult läbi mõelda, mis teavet korteri kohta reklaamis jagada, millised pildid müügikuulutusele lisada, missugune hind panna. Keskenduma peaks sellele, et kirja saaks kõik tähtis korteri, aga ka maja kohta, milles korter asub. Muu hulgas võiks teada anda parkimiskoha ja panipaiga olemasolust, kommunaalkulude suurusest ja muustki, mis võiks ostjatele huvi pakkuda. Liiga pikk ja detailne kirjeldus, liiga palju mitte eriti häid pilte võivad seevastu mõjuda väsitavalt, tähelepanu hajutada ja huvi korteri vastu hoopis vähendada. Huvi ei tarvitse tekkida selliselgi juhul, kui kuulutus on liiga lühike ja sealt ei saa vastuseid põhiküsimustele, mida huvilised teada tahaksid. Tähtsam on oskus kuulutus täpselt sel moel koostada, et võimalikel ostjatel tekiks tahtmine kohale tulla. Kuidas korterit pildistada nii, et huvi äratada, sõltub juba sellest, kui osav fotograaf olla, milline valik vaatamiseks üles panna ja kas suuta piltidega häid emotsioone tekitada. Pildistamiseks tuleb korter ette valmistada ja liigsed asjad vaateväljast kõrvale tõsta, sest neil ei ole müümisel mingit tähtsust ja halvemal juhul võivad need piltidel häirima hakata. Peamine on tekitada vaatajas tunne, et tegemist võiks olla just tema tulevase koduga, milles veendumiseks tuleks nüüd kindlasti kohapeale seda vaatama minna. Et korteri müük sujuks, on tähtis müügikuulutus sellisel moel sõnastada, et võimalikel ostjatel tekiks huvi kohale tulla. Foto: Mati Hiis (Õhtuleht) Milline on õige hind? Korteri müüja jaoks on kõige raskem määrata õige hind. Kuidas teada saada, milline oleks parim hind, millega see õnnestuks ära müüa? Lihtsa lahendusena võib tunduda kinnisvaraportaalides teiste sarnaste korterite hindadega võrdlemine, et sellest lähtudes tuletada sobiv müügihind. Mida rohkem süveneda, seda selgemaks saab, et sarnased korterid võivad müügil olla väga erineva hinnaga ja õiget müügihinda sellest tuletada ei ole eriti mõttekas. Turuhind kujuneb selle alusel, millise hinnaga on müüjad nõus oma korterit müüma ja milline on ostjate võimekus seda osta. Millise hinnaga tehakse lõpuks notariaalseid ostu-müügitehinguid, selliseks kujunebki turuhind. Ja need hinnad võivad olla hoopis teistsugused, kui võib tunduda kinnisvaraportaalides olevate kuulutuste põhjal. Kinnisvaramaaklerid, kes igapäevaselt korterite müügiga tegelevad, oskavad oma kogemustele toetudes ja igakuiselt notariaalsete tehingute infot jälgides igale korterile välja pakkuda parima turuhinna, millega müük õnnestuks. Ei ole head ega halba korterit, on õige või vale hind. Allikas: Linnaleht, 06.12.2013