Viiendikust eluasemeturust võiksime riigina saada maksutulu, ent, võrreldes kolme kuu taguse ajaga, vedeleb raha endiselt maas. Miks on see üleskorjamata? Jõujoontest ja huvidest annab omal moel aimu valdkonna asjatundjate lahkmeel.
Kui mujal Euroopas on üüriturg pea pool eluasemeturust, siis Eestis on see jäänud 20% peale ja ilmselt jääb selliseks ka lähiaastail. Ent see viiendik paistab olevat üks põnev koht, kust erinevad asjaosalised saavad endale sobival moel parima kätte. Samas ühe võit kipub olema teise kaotus.
“Üürituru reguleerimise ja registri loomise osas ei ole muutusi toimunud,” kostis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. “Ei ole initsiatiivi ilmutanud ei riik, korterite omanikud ega ka üürilised.”
Muutused tulevad siis, kui riik otsustab, et ta tahab ja suudab üüritulult makse koguma hakata, jätkas ta. Riigi vaates peaks olema mõistlikum kokku koguda raha mustalt üüriturult, kui tegeleda limonaadimaksuga. Ja enne sellist turu korrastamist ja võrdsete mängureeglite riigipoolset kehtestamist puudub suurematel turuosalistel eriline huvi selles sektoris tegutsema hakata.
“Tänane seis on ilmne, et mitteametlikult üürides ollakse olulises eelisseisundis võrreldes seadusekuulekatega,” osutas jätkuva kriitilisusega olukorra vildakusele Saksing. Selle näitlikustamiseks tõi ta võrdluseks majautusteenused: “Paralleeli sellise ebavõrdsuse kohta saab tuua majutusteenuse vallast, kus ametlik majutusasutus peab tegevusloa saamiseks kordades enam investeerima, ent Airbnb pakkuja teeb oma samasuunalist äri kõike seda eirates. Ta teeb majutusäri tavaliselt odavamas kohandamata eluruumis ja muidugi saab pakkuda maksuvabamat hinda.” Järeldus? “Sektorile tervikuna see kasuks ei tule,” kostis Saksing.
loe lisaks: www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2024/05/10/138-miljonit-eurot-vedelevad-uuriturul-edasi
Allikas: kinnisvarauudised.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
