Kinnisvaraostja leiab päevaga?

Ingmar Saksing 13. dets. 2009
Kinnisvaraostja leiab päevaga?

Jah, kui jälgid 10 lihtsat reeglit. Täna on Eestis aktiivseid kinnisvarapakkumisi ligi 40 000. Mida peaks tegema, et potentsiaalne huviline helistaks sulle juba järgmine päev? Alljärgnevalt mõned lihtsad nõuanded, et sinu pakkumist märgataks: Pildid, pildid, pildid! Kinnisvara ostetakse piltide järgi. Mida rohkem pilte, seda parem - üks pilt on parem, kui tuhat sõna. Lisa pakkumisele nii palju lisainformatsiooni, kui võimalik - kaart, plaanid jne. Miks mitte lisada pilte lähiümbrusest? Kas virtuaaltuur on kohustuslik? Ei, kui sul on võimalus lisada video. Näe vaeva objekti kirjeldusega. Mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võib olla ostja jaoks uudis. Kirjuta vigadeta!   Kui oled otsustanud kinnisvara müügiga ise tegeleda, paku seda müügiks kõigis suuremates portaalides (www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.ikodu.ee, www.kuldnebors.ee, www.ekspresskinnisvara.ee). Miks? Kõik ei joo kohvi, mõnedele meeldib tee, mõned inimesed joovad aga üldse piima. Kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. 99 krooni tundub palju (eriti, kui pead müüma terve aasta), mõttetuna tundub ka eripakkumise lisamine (2 nädala eest tuleb maksta 990 krooni), aga veel rohkem kaotad, kui pead kinnisvara hinda vähendama 100 000 krooni võrra, sest keegi ei ole juba pool aastat sulle helistanud ja ainukesed klikid oled sa teinud oma pakkumist vaadates ise. Ära karda eristuda - sinu naabruses on väga hea kool. Kirjuta sellest! Jaga infot sõpradega - Orkutis, Facebookis,  Twitteris. Last but not least - alusta õige hinnaga! Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!

LVM Kinnisvara: tulevikubüroo tagab efektiivse suhtluse

Ingmar Saksing 26. nov. 2009
LVM Kinnisvara: tulevikubüroo tagab efektiivse suhtluse

Lõputus rivis korrektselt asetatud lauad, taustaks kümnete mehaaniliste (trüki)masinate tekitatud kõrge müratase - enam kui pool sajandit tagasi hakkas see traditsiooniline pilt büroodes muutuma. Kirjeldatud struktuur vajas selgelt väga avaraid ruumilahendusi ning eeldas isegi liikumise reguleerimist büroopindadel. Kiiresti kasvama hakanud valgekraede hulk tingis aga muutusi, mis omakorda avas ukse mööbli- ja hoiustamissüsteemide arengule. Uued süsteemid võimaldasid sama suurtele pindadele paigutada märksa enam töökohti. 1970ndatel töötas enamik kontoriametnikest juba suures ja avatud ruumis, mille täitsid paneelidega liigendatud töökohad. 90ndate juhtimisfilosoofia hakkas aga väärtustama avatud suhtlust ja infovahetust ning ka töökeskkond büroodes hakkas sedasama peegeldama. Barjäärid muutusid madalamaks. Ideaalis on tulevikubüroo mobiilne, paberivaba, peaaegu läbipaistev, kuid mugav suhtluskeskkond, mis võimaldab tänu pindade mitmeotstarbelisele kasutusele üürida poole sajandi tagusest ajast kordi vähem büroopinda. Mida tuleks silmas pidada tulevikubürood planeerides? Keskpikas perspektiivis on mõistlik arvestada praegusest pigem väiksema büroopinnaga. Väiksemad üüriarved võimaldavad investeeringuid tehnoloogiasse ja büroosüsteemidesse, mis omakorda aitavad vähendada bürookulusid ning muudavad töö efektiivsemaks. Traditsiooniliste töölaudade asemel kasuta kergesti liigutatavaid ning reguleeritavaid tööpindu, mida saab töö iseloomule ja vajadusele vastavalt muuta. Selline sisustus võimaldab näiteks argist bürooruumi seadistada ümber seminari- või esitlusruumiks, aga miks mitte ka peoks. Erinevad süsteemid võimaldavad bürood kasutada ka vertikaalselt. Näiteks saab lõrgete büroode ouhul osa töökohti rajada „teisele korrusele" ehk siserõdule. Kõrgem ruum võimaldab lisaks hoiustada seintele. Kuigi täielikult paberivaba büroo pole Eesti seadusandlusest tulenevalt veel võimalik, tasub büroo muutmisega paberivabaks siiski alustada. Ka osaline paberitest vabanemine vabastab pinda printerite, paberihoidlate ja paberihuntide alt. Tulevikubürood planeerides peaks aga eelkõige silmas pidama seda, et luua tuleb töökeskkond, kus info omandamine, organiseerimine, analüüsimine ja jagamine on lihtne, mugav ja mänguline. Näidisbüroo Sillakeskuses

Pärnu korterite üüriturg 2009

Ingmar Saksing 18. aug. 2009

Sarnaselt eelnevatele aastatele iseloomustab Pärnu üüriturgu sesoonsus ning suur hindade erinevus. Hüppeliselt suureb nõudlus lühiajaliste üüripindade järele suve alguses. Selle aasta nõudlust üldiselt on mõjutanud ka alates eelmisest aastast kasvanud nõuded omafinantseeringule ja muutunud tarbijakäitumine. See omakorda on toonud kaasa püsiva nõudluse kasvu üürikorterite järele. Nõudlus on kasvanud nii lühiajaliste üürilepingute (kuni 3 kuud), kui ka pikaajaliste üürilepingute (6 .. 12 kuud) puhul. Lühiajalised üürilepingud sõlmitakse peamiselt suve perioodil (juuni ... august). Selle aasta suve algust iseloomustas pakkumiste kiire vähenemine ning ka mõningane defitsiit lühiajaliste lepingute puhul. Peamine eelistus suve perioodil on uuemad või uued kortereid Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis. Teiste piirkondade osas on suvine nõudlus väga madal. Selge eelistus on suvekorteri puhul täielikult möbleeritud korter. Pikemaajaliste üürilepingute puhul eelistatakse samuti uuemaid või uusi kortereid. Küll ei ole nii määrav korteri asukoht ja selle vanus. Samas mõjutab otsuseid lisaks üürile küsitav tasu kommunaalteenuste eest, mis reeglina lisandub üürile. Pikemaajaliste üürilepingute puhul ei eeldata, et korter oleks täielikult möbleeritud, küll peetakse seda eeliseks. Ilma köögimööblita on korteri üürimine võimalik vaid väga madala hinnataseme korral. Keskmised üüritasemed lühiajalisel üürimisel suvel Pärnus 2009* Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis** 1-toalised  -   3 500 ...   6 500 2-toalised - 10 000 ... 15 000 3-toalised - 12 000 ... 25 000 4-toalised - 15 000 ... 40 000 Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis** 1-toalised - 2 500 ...   5 000 2-toalised - 5 000 ... 10 000 3-toalised - 7 000 ... 12 000 4-toalised - 8 000 ... 15 000 * Lühiajaliste lepingute puhul sisaldab üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest (küte, vesi, elekter, prügi, internet jm) ** Nõudlus suvisel perioodil lühiajalisel üürimisel teistes piirkondades on väga madal Keskmised üüritasemed* pikemaajalisel (6 ... 12 kuud) üürimisel Pärnus 2009 Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnus** 1-toalised - 1 500 ...    3 500 2-toalised - 3 000 ... 10 000 3-toalised - 4 000 ... 12 000 4-toalised - 5 000 ... 15 000 Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnus** 1-toalised -    800 ... 2 500 2-toalised - 1 500 ... 5 000 3-toalised - 2 000 ... 7 000 4-toalised - 2 500 ... 8 000 * Pikemaajaliste lepingute puhul ei sisalda üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest ning sõltuvalt korterist ja perioodist lisandub üürile 1000 ... 3000 krooni. ** Suure erinevuse üürhindades tingib korterite paiknemine Pärnu erinevates linnaosades ning nende seisukord

Elamumess Valkeakoskis näitab tulevikku

Ingmar Saksing 17. juuli 2009
Elamumess Valkeakoskis näitab tulevikku

Seekord 10. juulil Valkeakoskis (35 km kaugusel Tamperest) avatud elamumess on järjekorralt 40-s. Huvi messi vastu on suur, sest esimese paari päevaga külastas seda ligi 9000 inimest ehk siis eeldatavalt külastab seda kuu jooksul 150 000 kuni 200 000 inimest. Eelmiste aastatega võrreldes mess arhitektuursete lahenduste osas midagi väga uut ei pakkunud. Nagu korraldajatega jutuks tuli oli paar aastatat tagasi alguse saanud kruntide müük edukas (krundid on keskmise suurusega 1300 m²), kuid seejärel kiiresti muutunud majanduskeskkkond on sundinud algseid plaane muutma. Ligi pooled valminud elamutest olid kuni 120 m² suursed ja valdavalt ühekordsed. Ka ei esitletud kõiki valminud elamuid, kuna neid ei jõutud või ei saadud messi alguseks valmis ja sisustatud. Elamute arvutuslikud hinnad jäid 160 000 ... 820 000 € vahemikku. Messi kolmandaks päevaks oli 40 majast ostja või broneerija leidnud 29. Küll oli uus säästmise- ja kokkuhoiu teema, mida on küll käsitletud vähesel määral kõikidel lähiaastatel toimunud messidel, kuid seekordne üritus oli selge rõhuasetusega seda laadi lahendustele. Võtmesõnadeks olid seejuures passiivmajad, maasoojus, päiksepaneelid ja tuulegeneraatorid.   Tuulegeneraatoriga varustatud elamu Paljudel elamutel oligi hinna kõrvalt suurelt meilgi sellest aastast kohustuslikuks muutunud energiamärgis. Kui valdavalt oli tegemist A- ja B-klassi kuuluvate elamutega, mis tarbivad kuni 150 kWh/m² aastas, siis valminud passiivmajad tarbivad sellest vaid 20 .. 25% ehk siis 25 .. 30 kWh/m² aastas. Ehk siis 150 m² elamu ülevalpidamise eest tuleks maksta kokku umbes 300 krooni kuus. Loomulikult tuleb eelnevalt väikeste arvete eest tasuda üks suurem - passiivmajad maksid ligi 50% rohkem, kuid igakuiselt 4 .. 5 korda väiksemad arved aitavad seda kiiresti unustada.   Passiivmaja Valkeakoskis Ja kui arvestada kohaliku hinnatasemega, kus jäätis maksis 2 € ja Jaffa 3€, siis saab 10 jäätise või 7 Jaffa asemel elada elamus terve kuu. 53apw92hgc

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×