Ajaloolises Neeme kalurikülas osteti sarikapeoks ehk loetud nädalatega ära üle poole arhitekt Ülar Marki loodud ülisäästlikest kodudest.
Kinnisvarabüroode sõnul oli 2021 üllatavalt edukas aasta, mis oli tingitud vähesest pakkumisest, kuid samal ajal kõrgest nõudlusest.
Pärnu jõe kaldal Kesklinna silla kõrval alustati eeltöödega, et peatselt hakata rajama Vanasadama kvartalit. Esimene hoone ja maa-alune parkla peaksid valmima ülejärgmisel kevadel. Kinnisvara peatset hinnalangust arendaja ei pelga.
Saaremaal Tammuna külas ootab imetabane pesitsuspaik uut pererahvast.
Pärnumaal Lindi külas on müüa imetabane suvekodu, mis sobib suurepäraselt ka alalise elamispinna pähe.
Augustis käis siseministeerium välja plaani luua seadus, mis piiraks Venemaa kodanike õigust osta Eestisse kinnisvara. Plaan ei sündinud õhust. Statistika näitab, et Eesti isikukoodita Vene kodanike huvi Eesti kinnisvara vastu on möödunud aastatega võrreldes plahvatuslikult suurenenud. Aga seejuures pole Venemaa kodanike suurem huvi kinnisvarabüroodele väga silma jäänud.
Põhja-Tallinnas müüakse 1-toalist korterit, mille ruutmeetrite arv on kõigest 8,9. Kõik eluks vajalik on siin olemas – suur voodi, vannituba, kööginurk, pesumasin, lösutamisala ja söögilaudki. Asukohtki on korteril hea. Lähedal on park ning Stroomi rand, lisaks toidupoed ning ühistranspordi peatused. Ka lasteaiad ja koolid on lähedal.
Ehitusmaterjalide hinnatõus on mõjutanud ka kinnisvaraarendajate kasumimarginaale, kuid sellest hoolimata püsib arendajate sõnul kinnisvara hea investeeringuna ning juba praegu on märgata hinnatõusu stabiliseerumist.
Pakkumine sisaldab täiesti uue rüü ja sisu saanud talukompleksi.
Maa-ameti andmetel tehti juulis Eesti kinnisvaraturul 17 protsenti vähem tehinguid kui aasta tagasi ning 15 protsenti vähem kui eelnenud kuul. Korterite hinnatõus on jätkunud kiires tempos, kuid kinnisvaraeksperdid usuvad, et kaua see enam kesta ei saa.
Ajaloolises Neeme kalurikülas tulid müüki arhitekt Ülar Marki loodud ja robotite ehitatud 40 ülisäästlikku ridaelamuboksi, mis kohandatud kaug- või hübriidtööd tegeva noore pere vajadustele.
Saaremaal Karida külas ootab imetabane suvemaja uut pererahvast, kellega kodusoojust jagada.
Kas tead, mis on 23-protsendilise inflatsiooni ajal tõeliselt hea? Toetada õhtupäikese paistel rammestunud peremehepee omaenda talu mademepalgile - samale, millele nõjatus Ain Lutsepa mängitud Tõnissoni omagi, kuulates Tootsi tänagi asjakohaseid hoiatusi koide eest, kes jõude seisvad sajalised lihtsalt ära söövad.
Kinnisvaraturg on olnud viimastel aastatel väga aktiivne, aga ka muutlik. Peamised mõjutajad on ühelt poolt suur ostujõu ja nõudluse kasv koos kasvavate säästude ja kättesaadavate laenudega. Teiselt poolt mängivad rolli pandeemia ja reisipiirangute tekitatud turumoonutused, ehituse kontrollimatu hinnatõus ja kaasaegse arenduse jõudmine väikelinnadesse.
Viimase poole aasta trende Pärnumaa kinnisvaraturul kommenteerib LVM Kinnisvara juhatuse liige ja vanemmaakler Ingmar Saksing lausega: “Kinnisvara pole küll nii kiirelt kallinenud kui kütus või energiahinnad või mõni muu toode, kuid hinnatõus on ikka mitmekohaline.”
LVM Kinnisvara vanemmaakler ja juhatuse liige Ingmar Saksing tegi raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Tuleb välja, et suvel, kui temperatuurid jõuavad 25-30 kanti, hakatakse huvituma kuurortpiirkondadest ja suvekodude soetamisest. Nii saavad oma tähelepanu Saaremaa, Hiiumaa ja Haapsalu.
Eile õhtul lõpetati ning anti uutele elanikele pidulikult üle Rapla esimene moodne kortermaja, millest kaks aastat tagasi algas kaasaegse kinnisvaraarenduse levimine väikelinnadesse.
LVM Kinnisvara avas Pärnu rannarajooni korterelamus maalikunstniku Kaja Siku autorinäituse.
Nõudlikule koduostjale loodud Liiva Kodude arenduses Pärnu jõe ja mere vahel oli tänaseks sarikapeoks ära ostetud või broneeritud juba üle poole valmivatest korteritest.
Eile toimus Pärnus, Rääma 9, 9A ja 11 korterelamute sarikapidu, millega tähistati Bremeni Kodude maksimaalse kõrguse saavutamist.
Ehitisregistri avalehe kuvatõmmis 30. mail uuenes ehitisregistri keskkond ja tehniliste tõrgete kuhjumine on süsteemi tööd tugevalt häirinud. EHRi kodulehel palutakse kannatust. "Soovitame klientidel meie poole pöörduda e-kirja (ehr@mkm.ee) kaudu," vabandab MKMi Ehitisregistri talituse projektijuht Taavi Jakobson tõrgete ja telefonide ülekoormatuse pärast.
LVM Kinnisvara avas Tallinnas uudse esinduse, mis lubab ühes ja samas kontoris teha kõik kinnisvaratehingutega seotud toimingud. "Uude kodu-kontorisse ehitasime spetsiaalselt diskreetsed kaugtõestuskabiinid, sest tehingud liiguvad füüsiliselt notari- ja pangakontoritest kinnisvarabüroodesse," selgitas LVM Kinnsivara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Nii saab tehingu tehtud ilma, et ükski osapool peaks kodust või töö juurest lahkuma, aga kui klient soovib, kutsume ta ka enda juurde, sest see tuleb ikkagi kiirem ja mugavam kui mööda erinevaid kontoreid sõita."
Skandinaavlased realiseerivad kiires tempos enda Lääne-Eesti maakondades asuvat kinnisvara, kõige hoogsamalt tõmbuvad rootslased välja Läänemaalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Suuremates linnades on korterid aastaga vähemalt veerandi võrra kallinenud, nii on Pärnus korteri ruutmeetri mediaanhind mullusest 32,3 protsenti kõrgem, ulatudes 1759 euroni. Uue korteri lõpphind selgub alles pärast valmimist Keskmine laenusumma on aastaga kasvanud
Seekord võtame vaatluse alla eestlaste esimesed koduostud ja kolimised. Milline on ühe eestlase kinnisvara elukaar ja kuidas see on aastatega muutunud? Millal ostetakse esimesed kodud, miks neid ostetakse varem, kui nii mitmeski naaberriigis ja kas eestlasel on väga tugev omamisinstinkt.
[caption id="attachment_22822" align="alignnone" width="750"] Leie Kõiv[/caption] Tehingute koguväärtus kasvas 129% Hinnad on küll laes, aga huvilisi jagub ikka Mida prognoosib maakler lähitulevikuks? Kui võtta aluseks viimase kümne aasta andmed, pole kinnisvaratehingute koguväärtus Saaremaal kunagi nii suur olnud, kui selle aasta esimeses kvartalis.
Eesti kinnisvaraturu pikaajalist hinnatõusu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus kümne aastaga on korterite ruutmeetrihind kasvanud kolme-neljakordseks. Enim, neli korda, on keskmine ruutmeetrihind korteritehingutes kasvanud Raplas, kus see ulatus tänavu esimeses kvartalis 1211 euroni. Enam kui kolm korda on aastakümnega tõusnud veel Põlva, Jõgeva ja Haapsalu hinnatase. Mille tõttu kinnisvarahinnad ka väiksemates Eesti linnades tõusevad ja kas on ka kohti, mis ei ole buumile järgnenud majanduskriisist veel üldse taastunud, räägimegi seekordses saates.
Jäta oma number - selgitame välja!
