Raplasse Ülejõe tänavale ehitatakse uus kahekorruseline 10 külaliskorteriga elumaja Ülejõe Villa. Sellest saab teine uusarendusena rajatud A-klassi kortermaja Raplas.
Ilusad ilmad on kinnisvaraturu parim kiirendi: nii kui päike välja tuleb ja muru rohelisemaks läheb, ei elavne mitte ainult suvilaturg, vaid ka kinnisvaraturg üldisemalt. „Võib öelda, et ostjad tajuvad seda muutust vahel isegi veel enne, kui see ilmateates mustvalgelt näha on,“ rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing Ärilehele.
Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule. Foto: Siim Sultson Üle kahe aasta tagasi olid arendajad elukondliku üürituru osas tahtmist ja optimismi täis - näis, et viimaks ometi on Eesti ka selles osas astumas teiste Euroopa riikide sekka. Aeg kulus, innukusest sai aina valusemaks muutuv reaalsus, edasi tülpimusest frustratsioon.
Eesti inimese alatine unistus väiksest kohakesest kauni looduse rüpes hakkab kevade saabudes eriti tugevasti punguma, millele müügil olevate maamajade rohkus mõjub kui turgutav väetis. Vähesed annavad endale aru, et ihaldatud suvekodu on tegelikult klassikaline luksuskaup.
Leedus leidis 900 000 eurot maksnud eramaja uue omaniku kõigest kolme kuuga. Kui kiiresti võtaks sellise maja müük Eestis? LVM Kinnisvara juhatuse liige ja vanemmaakler Ingmar Saksing sõnab, et premium-hinnaklassi turu aktiivsus erineb alati tavapärasest turust. „Reeglina on tegemist spetsiifiliste varadega, millel on tavapärasest erinev hinnasilt. Summa üks miljon eurot on nii eramaja kui korteri vaates selgelt eristuv, eriti muidugi Eestis, Lätis ja Leedus,“ ütleb ta, lisades samas, et kinnisvaraturul on kõik suhteline. „Mõnes teises riigis sooja mere ääres asuvas piirkonnas on miljoni eest raske isegi väikest korterit saada, majast rääkimata,“ hindab ta.
27. märtsi Eesti Ekspressi artikkel „Kuidas pangad meid mõnuga koorivad“ kirjeldab Eesti kinnisvaraturgu fundamentaalselt muutvaid ettepanekuid, mis inimeste elu lihtsamaks ja odavamaks tegevate lahenduste asemel tekitavad hoopis võimaluse, et halva stsenaariumi realiseerudes saab kinnisvaraomandi lihtsate võtetega pankade kätte koondada.
Võrreldes aastatagusega on pakkumistearv kasvanud 11%. Eeskätt noortele on see taskukohaseim tee isikliku maja soetamiseks, kuid põnevust on siin teistelegi. Vaata, millised on hinnad ja kuumimad kohad.
KV.EE kinnisvara-podcast’i 107. saates on külas LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing. Räägime elamispindade turust ja maakleribüroo vaatest sellele. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.
Aga see ei ole veel kõik. Tänavune maksutõusupäev langeb kokku kinnisvaraturul tavalise sesoonse “jaanipäevaks lepingule allkirjad ja puhkama” tsükliga, sõnas kommentaaris Kinnisvarauudistele LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Siin on tõsised soovitused arendajale, maaklerile, müüjale ja ostjale. Kas mäletad, mida ütles Invego juht Kristjan-Thor Vähi detsembris? See hakkab realiseeruma. Pealegi: alanud aasta toob muutusi arendajate ringi ja ostjate käitumisse. Ettenägelikumad juba vahetavad käiku, sest uued turu jõujooned võtavad kuju. Saksing, vastates küsimustele, teeb põhjaliku analüütilise prognoosi ja näitab, mis on eluasemeturul, eriti aga uusarenduste osas tulemas.
Umbes nii iseloomustavad asjatundjad läinud aastat nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kinnisvaraturul. Maa-ameti statistika näitab, et mullu kasvas kinnisvaratehingute koguväärtus pea kõigis Eesti maakondades, v.a Hiiumaa ja Jõgeva, kus tunamulluse aastaga võrreldes leidis aset vastavalt 8- ja 5-protsendiline langus. Saare maakonnas kasvas tehingute koguväärtus ligi 10 protsendi võrra, ehkki siin sooritatud tehingute arv mõnevõrra langes (–5%).
Kui analüüsida möödunud kümne aasta statistikat, siis selgub, et viimastel aastatel, eriti aga pärast koroonaepideemiat ja rahvusvaheliste suhete pingestumist Ukraina sõja tõttu on Saaremaal järsult kasvanud välismaalaste arv, kes on hakanud oma kinnisvara müüma.
Pärnu jõe kaldale kerkiva Seileri Kvartali jõepoolsed kodud valmivad enne tähtaega ning korterid on sisse kolimiseks valmis juba enne suve. Ehitusgraafikust ees on ka jõe kaldale kerkinud mänguväljak, mis avatakse linnarahvale juba maikuus.
Pärnus toimus jõeäärse Uuskalamehe elukvartali esimese maja sarikapidu. Täna toimus sarikapidu Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali esimese hoone ehitusel. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad tänavu suvel, kogu kvartal valmib kolmes etapis.
Maa-ameti andmetel oli oktoober kinnisvaraturul selle aasta aktiivseim kuu: Tartumaal osteti 262 korterit, mida on 34 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kuigi uued korterid moodustavad ostu-müügitehingutest vähem kui viiendiku, ei saa arendajad ostuhuvi üle kurta. Eriti need, kes ehitavad linnapiirist kaugemale.
Kuigi maa- ja ruumiameti andmetel vähenes korteritehingute arv Pärnumaal eelmisel aastal võrreldes 2023. aastaga ligikaudu 150 võrra, on langus tõenäoliselt ajutine. Juba sel aastal valmib Pärnus mitu elamut, mis tõenäoliselt tõstavad nii tehingute arvu kui ka keskmist hinda.
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib saates, et madalate pakkumistega flippijad on korteriturul küll tagasi, ent oodatud hea hinnaga nad kortereid järelturult enam ei leia. “Investeerimise osas ka praegu kortereid valdavalt ei otsita,” tunnistab Saksing.
Lähiaastal võib arvudes näha Pärnu korterituru hüppelist kasvu, kuid sellest ei tasu välja lugeda, et on toimunud mingi tohutu muutus, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Vaadates eelmise aasta korteritehingute statistikat võib endiselt tõdeda, et üldiselt on kinnisvaraturg väga Harjumaa nägu, sest pooled korterimüügitehingud tehti just nimelt pealinnas või selle läheduses. Rahas mõõdetuna on kontsentreeritus veelgi selgem: eelmisel aastal tehti ligi 2,4 miljardi euro eest tehinguid, sellest 1,8 miljardi euro eest ainuüksi Harjumaal.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,26 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 72 500 euroni.
Kodumaine LHV Pank hakkas Tallinnas Pirita tee äärde ehitatava Laferme kompleksi külaliskorterite ostjatele pakkuma uudset külaliskorteri kodulaenu, mille esmane sissemakse on alates 20%, kuid laenutähtaeg on kuni 30 aastat ja intressiks kliendi profiilile vastava kodulaenuga sarnane intress.
Elukondliku kinnisvara turg on rohelises. Turuaktiivsus rullib isegi maksutõusud maha - müüjad on aiva rasvasema või sees. Jõllitamise meistrivõistlused said mööda ja elukondliku kinnisvara valdkonnas puhuvad värsked tuuled - ostjate pidu on läbi. Kinnisvara valdkonna ekspertide seas levib juba mõnda aega järjest enam veendumus, et aktiveerunud eluasemeturg on juba realiseeruma hakkava hinnatõusu alguses. Ka tänane Statistikaameti turu tagasivaade ning juurde laekunud ekspertide kommentaaridtoetavad seda.
Ka paarisajal eurol, mille võrra muutub elamispinna ostmine kallimaks, kui notarite tasud kerkivad, võib kinnisvaraekspertide hinnangul kujuneda ostuotsuse tegemisel määrav roll.
Täna oleme käibenumbrites eelmise aasta graafikus – suuresti tuleb fotofiniš, teatab hasardiga Äripäeva koostatud värskes Kinnisvarabüroode TOP 26-s esindatud LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing.
Aktsiaturud on tihtipeale ebastabilsed ning tekitavad stressi isegi kogenud investorile. See on mind mõtlema pannud, et ehk pakub kinnisvaraturg mulle kauaoodatud puhkust volatiilsusest ja hoiab mind nii mõnegi hallineva juuksekarva eest.
Kas viimane poolaasta on üüriinvestoritele hingamisruumi toonud või on lihtsalt nõrgematel jaks otsa saanud? Kas ehitus kogub tuure ja Rail Baltic läheb lõpuks täishooga käima?
Täna pandi nurgakivi Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali ehitusele. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad järgmise aasta suvel.
Tartusse saabuvatele üliõpilastele elamiskohti küll jagub, aga arvestama peab väikse hinnatõusuga. Ühiselamutes tõuseb üür kümne protsendi võrra, erakorterite turul on üür kasvanud eelmise aastaga võrreldes kuni 50 eurot.
LVM Kinnisvara pani sel nädalal nurgakivi oma Tallinnas Kristiines Tüve tänavale rajatavale ridaelamule. Müügihindades 3 miljoni euroni ulatuva projekti juures on pool kodudest juba uue omaniku leidnud.
Praegune karm majanduskeskkond on pannud oma kodu ihalejad küsimuse ette: kas kasulikum on kodu osta või üürida? Aegluubis allapoole liuglev euribor, elukalliduse tõus ja tige naaberriik on vaid mõned tegurid, mis seda otsust mõjutavad. “Täna ei olegi küsimus selle taga, et laenu ei saa, vaid pigem, kas sa tahad seda otsust teha või mitte,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kes on kinnisvaras olnud üle 30 aasta.
Jäta oma number - selgitame välja!
