Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,26 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 72 500 euroni.

Tartusse saabuvatele üliõpilastele elamiskohti küll jagub, aga arvestama peab väikse hinnatõusuga. Ühiselamutes tõuseb üür kümne protsendi võrra, erakorterite turul on üür kasvanud eelmise aastaga võrreldes kuni 50 eurot.

2024. aasta alguse seisu Eesti suuremate linnade korteriturgudel saab kõige lühemalt kokku võtta ühe müüdimurdjaliku lausega: uusarenduste osakaal kogukäibes on vähenenud, aga hinnatasemed ei ole suuresti muutunud.

Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,9 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 70 000 euroni.

Kinnisvaraturu areng sõltub majanduses ja poliitikas toimuvast, ehkki küll viitega kuni kolmveerand aastat. Kinnisvarahindades toimub lähiperioodil statistiline langemine, ent see käivitab kevad-talvel uusi arenguid.

Reedel peeti sarikapidu Tartus aadressil Fortuuna 27 ehitatavas 5,3 miljoni euro suuruse ehitusmaksumusega elu- ja ärihoones, mis peaks valmima järgmisel aastal.

Unusta buumiaeg, Eesti eluasemeturg toimib praegu üsna tavapäraselt: korteri keskmine müügiaeg on 3-4 kuud ja elamul on see 6-12 kuud. Samas joonistuvad eluasemeturul aina selgemini välja kindlad trendid, mis edaspidi võimenduvad. Lisaks on ärikinnisvaras algamas uus tsükkel.

Aastatagusest oluliselt kõrgema intressiga tuleb harjuda, teine asi on, kui kaua see kestab ja mis sellest edasi saab. Aina selgemalt omandavad piirjooni investeerimist väärivad kinnisvarad- pilt võib olla üsna värvikas.

Elukondlike uusarenduste hinnaootus ostja ja müüja vaatest erinevad kui öö ja päev. Esmapilgul nii kindlana tunduva patiseisu lõppemise võib käima tõmmata rida sündmusi.

Müüja jaoks on kinnisvarahind liiga odav, ostja jaoks koletult kallis, siiski põrnitsedes sünnib isegi tehinguid, samas - kinnisvaratehingute arvu vähenemine ja tarbijaskonna kindlustunde halvenemine on ju euroala monetaarpoliitika taotlus, selgub ekspertide kommentaaridest.

Rebase 17 rajatavas majas on täpselt sada ühe kuni viie toaga korterit, väikseim neist on vaid 17,9-ruutmeetrine. Suurim korter seevastu on seitse korda suurem ehk 126,8 ruutmeetrit. Esimesel korrusel on soojad panipaigad.

Kinnisvarasuvi tuleb üsna rahulik - juunis-juulis kogevad kinnisvaraarendajad ja -maaklerid taaskordselt likviiduse halvenemist. Aga mis edasi ja mida tahetakse?

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna kollektiivset pöördumist, kus sooviti Eestis kinnisvara omavatele Venemaa kodanikele erandina võimalust taotleda viisasid ja kinnisvara hooldamiseks Eestis käia, ning asus seisukohale, et piirangute lõpetamiseks eelduste loomine sõltub Venemaa Föderatsiooni tegevusest.

Osa kinnisvara müüjaid elab minevikus ja loodavad kõrgete hindadega leida ostjaid. Samas uusarenduste hinna teatudki määral langetamine mõjuks turuaktiivsusele turgutavalt, ent liigne hinnalangetus võib anda sootuks vastupidise tulemuse.

Kallid uusarendused suunavad kinnisvarahuviliste tähelepanu järjest enam järelturu poole. Lisakinnisvarast raha väljavõtmine kogub hoogu. Eksperdid osutavad nõutava kinnisvara täpsematele parameetritele ja populaarseimatele piirkondadele.

Järgmine poolaasta on elamispindade turul aktiivsem, kui eelnenud kuus kuud või siis hoopis: peale kevadist aktiveerumist jääb turg poolpassiivselt tiksuma. Igatahes - üüriturg paistab lähema poolaasta jooksul hoogu koguvat, liiati noolitakse aina enam eramuid, suvilaid ja talusid.

Eelmisel aastal jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40 protsenti ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Ostetud korteritega tutvudes avaneb aga aastaid toiminud kummaline muster.

Hirmust kangestununa korteritehingutest päris hoiduda ei tasu - hinnalanguse osas nö pommikindlaim on väike korter - see on alati nõutud + sobib ka investeeringuks, selgub kinnisvaraekspertide hinnangutest.

Lähenevate valimistega seoses soovivad ka kinnisvaravaldkonna esindajad Riigikogusse pürgivatelt kandidaatidelt midagi. Soovidering on pealkirjas. Eksperdid, mis on see, mida ootate kinnisvaravaldkonna esindajana kandidaatidelt ning mida nad peaksid kinnisvaravaldkonnaga otseselt ja kaudselt seonduvast lahendama?

LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib numbritest ehk kruntide soetushindadest, kõrvalkuludest ja kapitalikuludest. Ostjad hakkavad tema sõnul tõsiselt kaaluma, kui suur ja millise energiaklassiga peab elamine olema. See jääb veel mõnda aega püsima.

Maa-ameti värsket maade hindamist ei tohiks näha kui tööriista maksumaksja taskute väänamiseks, leiab LVM Kinnisvara vanemmaakler Ingmar Saksing.

LVM Kinnisvara vanemmaakler ja juhatuse liige Ingmar Saksing tegi raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Tuleb välja, et suvel, kui temperatuurid jõuavad 25-30 kanti, hakatakse huvituma kuurortpiirkondadest ja suvekodude soetamisest. Nii saavad oma tähelepanu Saaremaa, Hiiumaa ja Haapsalu.

Skandinaavlased realiseerivad kiires tempos enda Lääne-Eesti maakondades asuvat kinnisvara, kõige hoogsamalt tõmbuvad rootslased välja Läänemaalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

Seekord võtame vaatluse alla eestlaste esimesed koduostud ja kolimised. Milline on ühe eestlase kinnisvara elukaar ja kuidas see on aastatega muutunud? Millal ostetakse esimesed kodud, miks neid ostetakse varem, kui nii mitmeski naaberriigis ja kas eestlasel on väga tugev omamisinstinkt.

Eesti kinnisvaraturu pikaajalist hinnatõusu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus kümne aastaga on korterite ruutmeetrihind kasvanud kolme-neljakordseks. Enim, neli korda, on keskmine ruutmeetrihind korteritehingutes kasvanud Raplas, kus see ulatus tänavu esimeses kvartalis 1211 euroni. Enam kui kolm korda on aastakümnega tõusnud veel Põlva, Jõgeva ja Haapsalu hinnatase. Mille tõttu kinnisvarahinnad ka väiksemates Eesti linnades tõusevad ja kas on ka kohti, mis ei ole buumile järgnenud majanduskriisist veel üldse taastunud, räägimegi seekordses saates.

Eesti kinnisvaraturu pikaajalist hinnatõusu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus kümne aastaga on korterite ruutmeetrihind kasvanud kolme-neljakordseks, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

Notari ülesanne on pakkuda kinnisvaratehingu osapooltele õiguslikku erapooletut abi. Tegu on sisuliselt riigi esindajaga, kes aitab kaitsta nii ostja kui müüja huve.

Kuigi Tallinna korterihinnad jätkasid tõusmist ka tänavu esimeses kvartalis, hakkas tehingute arv ja turumaht langema, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

Hoolimata kiirest kinnisvara hinnatõusust ostavad eestimaalased järjest suuremaid kortereid, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikega on üürisuhte sõlmimine lihtne: nemad võivad 90 päeva viibida riigis piiranguteta, pikemaajaliseks viibimiseks on vaja elukoht registreerida. Üürilepingu sõlmimisel kolmandate riikide kodanikega tuleb aga lisaks dokumendi kehtivusele kontrollida ka riigis viibimise aluse kehtivust. Ukraina sõjapõgenikud saavad Eestis ajutise aastaajase kaitse, mis omakorda tähendab, et üürilepingut ei saa nendega pikemaks tähtajaks sõlmida.  LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on oluline meeles pidada, et üürilepingut ei tohi sõlmida pikemaks tähtajaks, kui on inimesel Eestis viibimise õigus. Teisisõnu, seadus paneb üürileandjale kohustuse kontrollida üürniku riigis viibimise seaduslikkust. Lisaks tuleb veenduda, et isik ei oleks sanktsioneeritute nimekirjas. See mõjutab antud hetkel eriti just Venemaa kodanikke.