Eelmisel aastal jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40 protsenti ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Ostetud korteritega tutvudes avaneb aga aastaid toiminud kummaline muster.
Hirmust kangestununa korteritehingutest päris hoiduda ei tasu - hinnalanguse osas nö pommikindlaim on väike korter - see on alati nõutud + sobib ka investeeringuks, selgub kinnisvaraekspertide hinnangutest.
Lähenevate valimistega seoses soovivad ka kinnisvaravaldkonna esindajad Riigikogusse pürgivatelt kandidaatidelt midagi. Soovidering on pealkirjas. Eksperdid, mis on see, mida ootate kinnisvaravaldkonna esindajana kandidaatidelt ning mida nad peaksid kinnisvaravaldkonnaga otseselt ja kaudselt seonduvast lahendama?
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib numbritest ehk kruntide soetushindadest, kõrvalkuludest ja kapitalikuludest. Ostjad hakkavad tema sõnul tõsiselt kaaluma, kui suur ja millise energiaklassiga peab elamine olema. See jääb veel mõnda aega püsima.
Maa-ameti värsket maade hindamist ei tohiks näha kui tööriista maksumaksja taskute väänamiseks, leiab LVM Kinnisvara vanemmaakler Ingmar Saksing.
LVM Kinnisvara vanemmaakler ja juhatuse liige Ingmar Saksing tegi raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Tuleb välja, et suvel, kui temperatuurid jõuavad 25-30 kanti, hakatakse huvituma kuurortpiirkondadest ja suvekodude soetamisest. Nii saavad oma tähelepanu Saaremaa, Hiiumaa ja Haapsalu.
Skandinaavlased realiseerivad kiires tempos enda Lääne-Eesti maakondades asuvat kinnisvara, kõige hoogsamalt tõmbuvad rootslased välja Läänemaalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Seekord võtame vaatluse alla eestlaste esimesed koduostud ja kolimised. Milline on ühe eestlase kinnisvara elukaar ja kuidas see on aastatega muutunud? Millal ostetakse esimesed kodud, miks neid ostetakse varem, kui nii mitmeski naaberriigis ja kas eestlasel on väga tugev omamisinstinkt.
Eesti kinnisvaraturu pikaajalist hinnatõusu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus kümne aastaga on korterite ruutmeetrihind kasvanud kolme-neljakordseks. Enim, neli korda, on keskmine ruutmeetrihind korteritehingutes kasvanud Raplas, kus see ulatus tänavu esimeses kvartalis 1211 euroni. Enam kui kolm korda on aastakümnega tõusnud veel Põlva, Jõgeva ja Haapsalu hinnatase. Mille tõttu kinnisvarahinnad ka väiksemates Eesti linnades tõusevad ja kas on ka kohti, mis ei ole buumile järgnenud majanduskriisist veel üldse taastunud, räägimegi seekordses saates.
Eesti kinnisvaraturu pikaajalist hinnatõusu veavad Kesk- ja Lõuna-Eesti väikelinnad, kus kümne aastaga on korterite ruutmeetrihind kasvanud kolme-neljakordseks, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Notari ülesanne on pakkuda kinnisvaratehingu osapooltele õiguslikku erapooletut abi. Tegu on sisuliselt riigi esindajaga, kes aitab kaitsta nii ostja kui müüja huve.
Kuigi Tallinna korterihinnad jätkasid tõusmist ka tänavu esimeses kvartalis, hakkas tehingute arv ja turumaht langema, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Hoolimata kiirest kinnisvara hinnatõusust ostavad eestimaalased järjest suuremaid kortereid, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikega on üürisuhte sõlmimine lihtne: nemad võivad 90 päeva viibida riigis piiranguteta, pikemaajaliseks viibimiseks on vaja elukoht registreerida. Üürilepingu sõlmimisel kolmandate riikide kodanikega tuleb aga lisaks dokumendi kehtivusele kontrollida ka riigis viibimise aluse kehtivust. Ukraina sõjapõgenikud saavad Eestis ajutise aastaajase kaitse, mis omakorda tähendab, et üürilepingut ei saa nendega pikemaks tähtajaks sõlmida. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on oluline meeles pidada, et üürilepingut ei tohi sõlmida pikemaks tähtajaks, kui on inimesel Eestis viibimise õigus. Teisisõnu, seadus paneb üürileandjale kohustuse kontrollida üürniku riigis viibimise seaduslikkust. Lisaks tuleb veenduda, et isik ei oleks sanktsioneeritute nimekirjas. See mõjutab antud hetkel eriti just Venemaa kodanikke.
Külas on LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline kinnisvaramaakler Ingmar Saksing, kellega räägime inimeste eelistustest kinnisvaraturul täna: mida otsitakse, millised on trendid ning millised üllatavad tulemused kajastuvad LVM Kinnisvara värskest statistikast?
Milline roll on naistel kinnisvara ostmisel, mida naised uuelt kodult ootavad ja kuidas kodulaenu saamisega on – saab üksik naine täna samadel alustel laenu nagu näiteks üksik mees, arvestades, et räägime täna endiselt palgalõhest?
Elmari hommikujutt on raadio Elmar hommikuprogrammi "Ärka, kaunis maa!" lahutamatu osa. Räägime põnevatest päevakajalistest sündmustest ja anname omapoolse panuse, et päev tuleks asjalik ja positiivne.
LVM Kinnisvara avas Tartus uudse kodu-kontori kontseptsiooniga büroo, mis hõlmab endas ka kinnisvara arenduslaborit.
Конечно, инвестирование — это прибыльное занятие. Но насколько разумно покупать недвижимость вдали от города, посреди леса? Смотрите, сколько эстонцев купили загородный дом во время пандемии и какие опасности нужно учесть. Ингмар Саксинг, глава LVM Kinnisvara, поделился пояснениями и пищей для размышлений, пишет Elu24. Эксперт по недвижимости Ингмар Саксинг рассказал утренней программе на радио Elmar, что пандемия вызвала скачок на рынке загородных домов. В 2021 году за пределами Таллинна, Тарту и Пярну из рук в руки перешли рекордные 5000 домов и дач общей суммой на 571 миллион евро.
Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha kui aasta varem.
Kas üha suurem maapiirkondadesse kolimine on müüt või tegelikkus? LVM kinnisvara tegi tehingustatistikale toetudes asja selgeks.
Aasta esimeses "Raha ja ruutmeetrid" saates võtame LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja kutselise maakleri Ingmar Saksinguga kokku 2021. aasta ning toome välja konkreetsed näitajad kui suure kasvu turg läbi tegi. Teiste seas otsime vastuseid küsimustele mis põhjustel toimus korterite erandlik hinnakasv ka väiksemates kohtades üle Eesti ning mis on vedanud maamajade ja äripindade hinnatõusu.
Rekordilistesse kõrgustesse kerkinud elektrihinnad ei ole kinnisvaraturul veel suurt kaost suutnud tekitada. Mis saab aga edasi, juhul kui elektrihinnad ei lange ning toetusmeetmed rakenduvad vaid väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele? Kas elektriküttel objektide väärtus langeb ja kas kinnisvaraturul hakatakse eelistama vaid nullenergiamaju? Uurime lähemalt, mida arvavad asjast kinnisvaraspetsialistid.
Koduostu otsust ei tohiks kunagi uisapäisa vastu võtta. Elu tähtsaim tehing nõuab juba eos põhjalikku kaalumist, sest vaid nii võib ennetada tulevikuprobleeme ja säästa tuhandeid eurosid. Koduvahetusega kaasnevatest ohtudest võiks saada pika nimekirja, aga kindlasti see kõik kõikide tehingute puhul ei realiseeru ning koduvahetusega inimeste elukvaliteet peaaegu alati paraneb,» räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Maa-ameti statistika järgi kasvasid mullu kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kiiremini kui korterite puhul. Inimeste tungi maale kolida on täheldanud nii maaklerid kui vallaametnikud.
KV.EE kinnisvara podcast’i. Podcast’i 23. episoodis räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing uute korterite broneerimislepingutest ja võlaõiguslikest müügilepingutest taganemisest, korterite muutvate hindadega hinnastamisest ja soovitustest elamispindade turu osalistele. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. [video width="1280" height="720" mp4="https://lvm.ee/wp-content/uploads/2021/12/023-KV.EE-kinnisvara-podcast-Tonu-Toompark-ja-Ingmar-Saksing-2021-12-16-1.mp4"][/video]
Saates räägime eelkõige uusarenduse ostuprotsessil eksisteerivast ohust, et kiire hinnatõusu tingimustes võib arendaja sõlmitud lepingust taganeda, kokkulepitud trahvi tasuda ning müüa valmiva, ent kallineva kinnisvara juba kõrgema hinnaga uuele ostjale. Miks on arendajatel kiusatus nii käituda ning kuidas ostjana seda riski maandada.
Kinnisvaraturul läheb kaubaks kõik, mida pakutakse. Ja pakkumist jagub, niisamuti nagu nõudlustki. Kes aga on see nõudleja ehk tänane koduostja? Kas pigem noor, kes ostab oma esimese kodu, või hoopis pere, kes kolib väiksemalt pinnalt suuremale? Või äkki vanaema, kes loobub maamajast ja kolib linnakorterisse elusügist nautima?
Kiire ehitus- ja müügihindade kasvu tõttu võivad mõned kinnisvaraarendajad hakata koduostjate broneerimislepinguid tühistama, hoiatab LVM Kinnisvara."Tänases turuolukorras kaitseb koduostja huve kõige paremini võlaõiguslik kokkulepe ehk notariaalne müügileping," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Samamoodi tuleks hoolega üle lugeda ka lepingust taganemise punkt, mida tavaliselt peetakse pigem teoreetiliseks."
Tänane kinnisvaraturg pulbitseb nagu nõiakatel. Kord räägitakse buumist, siis jälle, et buumi ei ole. Järgmiseks tulevad trepikojaoksjonid, enam- ja ülepakkumised. Ostetakse kõike, mis turule tuleb, küll oma elamistingimuste parandamiseks, küll pika- või lühiajalise üürimise eesmärgil kasutamiseks. Oma panuse – mitte küll teab mis märkimisväärse, kuid siiski – on andnud ka pangast vabanenud pensioniraha.