Umbes nii iseloomustavad asjatundjad läinud aastat nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kinnisvaraturul. Maa-ameti statistika näitab, et mullu kasvas kinnisvaratehingute koguväärtus pea kõigis Eesti maakondades, v.a Hiiumaa ja Jõgeva, kus tunamulluse aastaga võrreldes leidis aset vastavalt 8- ja 5-protsendiline langus. Saare maakonnas kasvas tehingute koguväärtus ligi 10 protsendi võrra, ehkki siin sooritatud tehingute arv mõnevõrra langes (–5%).

Kui analüüsida möödunud kümne aasta statistikat, siis selgub, et viimastel aastatel, eriti aga pärast koroonaepideemiat ja rahvusvaheliste suhete pingestumist Ukraina sõja tõttu on Saaremaal järsult kasvanud välismaalaste arv, kes on hakanud oma kinnisvara müüma.

Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,26 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 72 500 euroni.

Kui analüüsida 2024. aasta alguse maamüügi statistikat, torkab silma, et mullusega võrreldes on Saare maakonnas pea kahekordistunud kauplemine metsamaaga.

​Saarel pakutava kinnisvara müügihinnas sisaldub ka “Muhu faktor”, mis noortele peredele ja keskmise sissetulekuga inimestele on liiga kallis lõbu.

Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,9 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 70 000 euroni.

Kinnisvaraturu areng sõltub majanduses ja poliitikas toimuvast, ehkki küll viitega kuni kolmveerand aastat. Kinnisvarahindades toimub lähiperioodil statistiline langemine, ent see käivitab kevad-talvel uusi arenguid.

Unusta buumiaeg, Eesti eluasemeturg toimib praegu üsna tavapäraselt: korteri keskmine müügiaeg on 3-4 kuud ja elamul on see 6-12 kuud. Samas joonistuvad eluasemeturul aina selgemini välja kindlad trendid, mis edaspidi võimenduvad. Lisaks on ärikinnisvaras algamas uus tsükkel.

Läinud nädalal juhtis Saarte Hääl tähelepanu Kuressaare linnaväravas Tallinna tn 25 asuvale hooletusse jäänud kolekinnistule, mis on rentnikest tühjaks jooksnud ning laguneb.

Elukondlike uusarenduste hinnaootus ostja ja müüja vaatest erinevad kui öö ja päev. Esmapilgul nii kindlana tunduva patiseisu lõppemise võib käima tõmmata rida sündmusi.

Hoonestatud kinnistu Kihnu saarel

Müüja jaoks on kinnisvarahind liiga odav, ostja jaoks koletult kallis, siiski põrnitsedes sünnib isegi tehinguid, samas - kinnisvaratehingute arvu vähenemine ja tarbijaskonna kindlustunde halvenemine on ju euroala monetaarpoliitika taotlus, selgub ekspertide kommentaaridest.

Kinnisvarasuvi tuleb üsna rahulik - juunis-juulis kogevad kinnisvaraarendajad ja -maaklerid taaskordselt likviiduse halvenemist. Aga mis edasi ja mida tahetakse?

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna kollektiivset pöördumist, kus sooviti Eestis kinnisvara omavatele Venemaa kodanikele erandina võimalust taotleda viisasid ja kinnisvara hooldamiseks Eestis käia, ning asus seisukohale, et piirangute lõpetamiseks eelduste loomine sõltub Venemaa Föderatsiooni tegevusest.

Osa kinnisvara müüjaid elab minevikus ja loodavad kõrgete hindadega leida ostjaid. Samas uusarenduste hinna teatudki määral langetamine mõjuks turuaktiivsusele turgutavalt, ent liigne hinnalangetus võib anda sootuks vastupidise tulemuse.

Kallid uusarendused suunavad kinnisvarahuviliste tähelepanu järjest enam järelturu poole. Lisakinnisvarast raha väljavõtmine kogub hoogu. Eksperdid osutavad nõutava kinnisvara täpsematele parameetritele ja populaarseimatele piirkondadele.

Järgmine poolaasta on elamispindade turul aktiivsem, kui eelnenud kuus kuud või siis hoopis: peale kevadist aktiveerumist jääb turg poolpassiivselt tiksuma. Igatahes - üüriturg paistab lähema poolaasta jooksul hoogu koguvat, liiati noolitakse aina enam eramuid, suvilaid ja talusid.

Rahuste külas Sõrve Säärel on müüa armas rookatusega palkmaja, millel silm lausa puhkab.

Eelmisel aastal jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40 protsenti ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Ostetud korteritega tutvudes avaneb aga aastaid toiminud kummaline muster.

Saaremaal on müüa väga armas ja maitsekalt sisustatud maakodu.

Hirmust kangestununa korteritehingutest päris hoiduda ei tasu - hinnalanguse osas nö pommikindlaim on väike korter - see on alati nõutud + sobib ka investeeringuks, selgub kinnisvaraekspertide hinnangutest.

Lähenevate valimistega seoses soovivad ka kinnisvaravaldkonna esindajad Riigikogusse pürgivatelt kandidaatidelt midagi. Soovidering on pealkirjas. Eksperdid, mis on see, mida ootate kinnisvaravaldkonna esindajana kandidaatidelt ning mida nad peaksid kinnisvaravaldkonnaga otseselt ja kaudselt seonduvast lahendama?

Kui Eestis keskmiselt on maa koguväärtus veidi enam kui kahe aastakümne taguse ajaga võrreldes kasvanud 8,3 korda, siis Saare maakonnas on see kasvanud kõigest 6,3 korda. Maakondade lõikes on see Eesti kõige madalam näitaja.

LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib numbritest ehk kruntide soetushindadest, kõrvalkuludest ja kapitalikuludest. Ostjad hakkavad tema sõnul tõsiselt kaaluma, kui suur ja millise energiaklassiga peab elamine olema. See jääb veel mõnda aega püsima.

Maa-ameti värsket maade hindamist ei tohiks näha kui tööriista maksumaksja taskute väänamiseks, leiab LVM Kinnisvara vanemmaakler Ingmar Saksing.

Saaremaal Tammuna külas ootab imetabane pesitsuspaik uut pererahvast.

Saaremaal Karida külas ootab imetabane suvemaja uut pererahvast, kellega kodusoojust jagada.

LVM Kinnisvara vanemmaakler ja juhatuse liige Ingmar Saksing tegi raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Tuleb välja, et suvel, kui temperatuurid jõuavad 25-30 kanti, hakatakse huvituma kuurortpiirkondadest ja suvekodude soetamisest. Nii saavad oma tähelepanu Saaremaa, Hiiumaa ja Haapsalu.

Skandinaavlased realiseerivad kiires tempos enda Lääne-Eesti maakondades asuvat kinnisvara, kõige hoogsamalt tõmbuvad rootslased välja Läänemaalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

Seekord võtame vaatluse alla eestlaste esimesed koduostud ja kolimised. Milline on ühe eestlase kinnisvara elukaar ja kuidas see on aastatega muutunud? Millal ostetakse esimesed kodud, miks neid ostetakse varem, kui nii mitmeski naaberriigis ja kas eestlasel on väga tugev omamisinstinkt.