Leedus leidis 900 000 eurot maksnud eramaja uue omaniku kõigest kolme kuuga. Kui kiiresti võtaks sellise maja müük Eestis? LVM Kinnisvara juhatuse liige ja vanemmaakler Ingmar Saksing sõnab, et premium-hinnaklassi turu aktiivsus erineb alati tavapärasest turust. „Reeglina on tegemist spetsiifiliste varadega, millel on tavapärasest erinev hinnasilt. Summa üks miljon eurot on nii eramaja kui korteri vaates selgelt eristuv, eriti muidugi Eestis, Lätis ja Leedus,“ ütleb ta, lisades samas, et kinnisvaraturul on kõik suhteline. „Mõnes teises riigis sooja mere ääres asuvas piirkonnas on miljoni eest raske isegi väikest korterit saada, majast rääkimata,“ hindab ta.
27. märtsi Eesti Ekspressi artikkel „Kuidas pangad meid mõnuga koorivad“ kirjeldab Eesti kinnisvaraturgu fundamentaalselt muutvaid ettepanekuid, mis inimeste elu lihtsamaks ja odavamaks tegevate lahenduste asemel tekitavad hoopis võimaluse, et halva stsenaariumi realiseerudes saab kinnisvaraomandi lihtsate võtetega pankade kätte koondada.
Võrreldes aastatagusega on pakkumistearv kasvanud 11%. Eeskätt noortele on see taskukohaseim tee isikliku maja soetamiseks, kuid põnevust on siin teistelegi. Vaata, millised on hinnad ja kuumimad kohad.
KV.EE kinnisvara-podcast’i 107. saates on külas LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing. Räägime elamispindade turust ja maakleribüroo vaatest sellele. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.
Aga see ei ole veel kõik. Tänavune maksutõusupäev langeb kokku kinnisvaraturul tavalise sesoonse “jaanipäevaks lepingule allkirjad ja puhkama” tsükliga, sõnas kommentaaris Kinnisvarauudistele LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Siin on tõsised soovitused arendajale, maaklerile, müüjale ja ostjale. Kas mäletad, mida ütles Invego juht Kristjan-Thor Vähi detsembris? See hakkab realiseeruma. Pealegi: alanud aasta toob muutusi arendajate ringi ja ostjate käitumisse. Ettenägelikumad juba vahetavad käiku, sest uued turu jõujooned võtavad kuju. Saksing, vastates küsimustele, teeb põhjaliku analüütilise prognoosi ja näitab, mis on eluasemeturul, eriti aga uusarenduste osas tulemas.
Umbes nii iseloomustavad asjatundjad läinud aastat nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kinnisvaraturul. Maa-ameti statistika näitab, et mullu kasvas kinnisvaratehingute koguväärtus pea kõigis Eesti maakondades, v.a Hiiumaa ja Jõgeva, kus tunamulluse aastaga võrreldes leidis aset vastavalt 8- ja 5-protsendiline langus. Saare maakonnas kasvas tehingute koguväärtus ligi 10 protsendi võrra, ehkki siin sooritatud tehingute arv mõnevõrra langes (–5%).
Kui analüüsida möödunud kümne aasta statistikat, siis selgub, et viimastel aastatel, eriti aga pärast koroonaepideemiat ja rahvusvaheliste suhete pingestumist Ukraina sõja tõttu on Saaremaal järsult kasvanud välismaalaste arv, kes on hakanud oma kinnisvara müüma.
Pärnu jõe kaldale kerkiva Seileri Kvartali jõepoolsed kodud valmivad enne tähtaega ning korterid on sisse kolimiseks valmis juba enne suve. Ehitusgraafikust ees on ka jõe kaldale kerkinud mänguväljak, mis avatakse linnarahvale juba maikuus.
Pärnus toimus jõeäärse Uuskalamehe elukvartali esimese maja sarikapidu. Täna toimus sarikapidu Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali esimese hoone ehitusel. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad tänavu suvel, kogu kvartal valmib kolmes etapis.
Maa-ameti andmetel oli oktoober kinnisvaraturul selle aasta aktiivseim kuu: Tartumaal osteti 262 korterit, mida on 34 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kuigi uued korterid moodustavad ostu-müügitehingutest vähem kui viiendiku, ei saa arendajad ostuhuvi üle kurta. Eriti need, kes ehitavad linnapiirist kaugemale.
Kuigi maa- ja ruumiameti andmetel vähenes korteritehingute arv Pärnumaal eelmisel aastal võrreldes 2023. aastaga ligikaudu 150 võrra, on langus tõenäoliselt ajutine. Juba sel aastal valmib Pärnus mitu elamut, mis tõenäoliselt tõstavad nii tehingute arvu kui ka keskmist hinda.
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib saates, et madalate pakkumistega flippijad on korteriturul küll tagasi, ent oodatud hea hinnaga nad kortereid järelturult enam ei leia. “Investeerimise osas ka praegu kortereid valdavalt ei otsita,” tunnistab Saksing.
Lähiaastal võib arvudes näha Pärnu korterituru hüppelist kasvu, kuid sellest ei tasu välja lugeda, et on toimunud mingi tohutu muutus, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Vaadates eelmise aasta korteritehingute statistikat võib endiselt tõdeda, et üldiselt on kinnisvaraturg väga Harjumaa nägu, sest pooled korterimüügitehingud tehti just nimelt pealinnas või selle läheduses. Rahas mõõdetuna on kontsentreeritus veelgi selgem: eelmisel aastal tehti ligi 2,4 miljardi euro eest tehinguid, sellest 1,8 miljardi euro eest ainuüksi Harjumaal.
Jäta oma number - selgitame välja!
