Augustis käis siseministeerium välja plaani luua seadus, mis piiraks Venemaa kodanike õigust osta Eestisse kinnisvara. Plaan ei sündinud õhust. Statistika näitab, et Eesti isikukoodita Vene kodanike huvi Eesti kinnisvara vastu on möödunud aastatega võrreldes plahvatuslikult suurenenud. Aga seejuures pole Venemaa kodanike suurem huvi kinnisvarabüroodele väga silma jäänud.
2020. aastal oli tehingute arv koroona tõttu rekordiliselt väike ja siis ostsid Eestisse kinnisvara 176 Vene kodakondsusega inimest. Kuna ühe korteri võivad osta ka näiteks kaks inimest, on tehingute arv pisut väiksem. Vahe on aga alla 10%.
Ent mullu ostsid siia kinnisvara 421 Venemaa kodakondsusega ja Eesti isikukoodita inimest ning tänavu jaanuarist augusti lõpuni juba 548 sellist inimest. Kui jagada see inimeste arv kirvemeetodil kaheksa kuuga, ostsid iga kuu Eestisse kinnisvara 68,5 Venemaa kodanikku. Aasta lõikes tähendaks see prognoosi, et siia ostab kinnisvara lausa üle 800 Vene kodaniku.
Aga pole selge, kuidas hakkavad tulevased sanktsioonid venelaste huvi mõjutama, pealegi on kinnisvaras nagu muudes eluvaldkondadeski kiiremaid ja rahulikumaid perioode.
Ostetakse Ida-Virumaale
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing märgib, et Venemaa kodanikel on juba aastaid suurem huvi Ida-Virumaa kinnisvara vastu. Aga nemad pole büroos märganud, et Vene kodanike huvi oleks märgatavalt kasvanud. Välismaalastega seotud tehingute arv on Eestis üldiselt väike, kuni paar protsenti kõikidest ostudest-müükidest. Kui lisada statistikasse ka need korterid-majad, mille ostsid tänavu Eesti isikukoodiga Vene kodanikud, siis ei ole mulluse aastaga võrreldes olulist vahet märgata. Küll aga on 2018. aastast huvi stabiilselt kasvanud.
Eesti isikukoodiga Vene kodanikud on tõenäoliselt Eestiga seotud juba varasemast, näiteks äritegevuse tõttu. Ka Saksing kinnitab, et nende kogemuse järgi on Eesti isikukoodiga Vene kodanikud Eestiga seotud juba pikemalt, põhiliselt ettevõtluse tõttu.
Venemaa Ukrainas alustatud sõda viis needki paar protsenti tehinguid siseministeeriumi luubi alla. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar rõhutab, et praegu tuleb Venemaa kodanike investeeringutesse eriti ettevaatlikult suhtuda. „Venemaa tegevusega Euroopa Liidus ja Eestis, sealhulgas kinnisvara soetamisega või ükskõik millise muu investeeringuga meie riiki, võib kaasneda riske. Seetõttu tuleb sellisel tegevusel rohkem silma peal hoida,“ ütleb ta.
Saksingu sõnul on nende büroos olnud näha, et sõja algusest on Vene kodanikel suurem huvi oma Eesti kinnisvara müüa. „Peamiselt tahetakse elamispindu müüa,“ märgib ta. Müügihuviliste venelastega vesteldes on selgunud põhiliselt kaks asjaolu, miks nad Eesti kinnisvara rahaks teha tahavad. Osa kardab, et sanktsioonidega võetakse neilt Euroopas olev vara ära, sest mõnede Putini lähikondsetega on nii tehtud. Aga sanktsioonid ei ole seda kuidagi ette näinud. Teine mure on puhtpragmaatiline: juba koroonapandeemia ajal oli Venemaa ja Eesti vahel raske liikuda, kuid nüüd on Venemaa rünnak põhjustanud ka pangatehingutega seotud sanktsioone.
„Kui Eestis on paljudel Vene kinnisvaraomanikel isegi pangakonto, siis Venemaalt sinna raha kanda on väga keeruline või praktiliselt võimatu. Mõned inimesed on teinud korteriühistule sularahas ettemakseid, et neil ei tekiks kommunaalkulude võlgnevust,“ räägib Saksing. Eriti keeruline on Vene kodanikul, kes ei saa kommunaalkulusid tasuda ega ka kinnisvara müüa. „Kui sul Eesti pangas kontot varasemast pole, siis kuhu raha müügi eest kanda? Raha kuhugi õhku kanda ei saa, seega ongi praktiliselt võimatu sellise inimese kinnisvara müüa. Me ei teagi, kas on leitud lahendus sellise tehingu tegemiseks,“ lausub Saksing.
Saksing ütleb, et kuna Vene kodanikud on kinnisvara ostnud põhiliselt Ida-Virumaale, siis võib see teatavaid probleeme tekitada. Kui Vene kodanikul on Eestis korter, mille kommunaaltasusid ta korteriühistule ei tasu, siis koormab see teisi omanikke. Riigikohus on tõlgendanud Eesti-Vene õigusabilepingut nii, et korteriühistu peaks nõudega Venemaa kohtusse pöörduma. Aga Eesti välisministeerium on tungivalt soovitanud vältida Venemaale reisimist, ühtlasi soovitatakse seal olevatel eestlastel võimaluse korral tagasi Eestisse pöörduda.
Kinnisvaraturul pole järelevalvet
LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on Eestis umbes 1500 maaklerit, ja kui näiteks panganduse rahapesureeglid on väga ranged, siis kinnisvaratehingutel on need märksa leebemad. „Kummaline, et kinnisvaraturul ringlevad miljardid, aga järelevalve sisuliselt puudub,“ toob ta esile. „Meil pole vaja järjekordset sektorit, mis Eesti maine alla tiriks,“ vihjab Saksing Eesti pankadega seotud rahapesuskandaalidele.
Paljudes teistes Euroopa riikides peavad maaklerid iga kliendiga kirjaliku lepingu tegema, aga Eestis seda nõuet pole.
Pärast sõda suhtutakse Eestis Vene investeeringutesse märksa kriitilisemalt, aga varasemast kehtib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis on mõeldud ka maakleritele. See seadus kehtib üle 10 000-eurostele tehingutele ja odavamalt on väga keeruline Eestis korterit leida.
Allikas: Eesti Päevaleht
Jäta oma number - selgitame välja!
