Augustis maksis Pärnus korteri ruutmeeter keskmiselt 2120 eurot ehk pea 700 eurot enam, kui on maakonna keskmine töötasu. Jõudsalt edenevate uusarenduste turulejõudmine ennustab, et siinse kinnisvara keskmine hind jätkab tõusu.
Siiski vähenes augustis tehingute arv: müüdi-osteti 66 korterit ja see on ligemale neljandiku võrra vähem kui mullu samal ajal.
LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing selgitas, et Pärnu kinnisvaraturul on keskmiselt 85 tehingut kuus, seega võib ühe kortermaja tehingute vormistamine tehingustatistikat veerandi võrra kõigutada. “Tänavu augustis oli nii juuli kui mulluse augustiga võrreldes tehinguid vähem, hinnad kõrgemad ja uued korterid enam-vähem otsas,” ütles ta.
Saksingu sõnutsi huvitab ostjaid energiahindadega toimuva tõttu eeskätt uus ja säästlik kinnisvara. Kui neist on turul puudus, väljendub see kohe ka statistikas, sest puhtalt vanade korterite tehinguid ongi vähem.
Saksing osutas, et järgmises kvartalis valmib Pärnu linnas kaheksa uut kortermaja enam kui 150 korteriga, millest praktiliselt kõik on ostja leidnud. “Need tehingud jõuavad notarisse ja statistikasse üsna ühel ajal ja see tekitab ka statistikas suure hüppe,” rääkis ta.
Saksingu jutu järgi tõusevad küll nii uute kui ka kasutatud korterite hinnad, aga nende maksumuse vahe kindlasti suureneb. “Vahepeal kippus hruštšovka korteri ruutmeetrihind juba uue korteri ruutmeetrihinna ligidale, aga energiatõhususe oluliseks muutudes see kindlasti muutub,” lausus ta ja lisas, et vanemate korterite puhul on ostjad praegu kõrvalkulude suhtes väga tähelepanelikud.
Üürihindadest rääkides tõi Saksing välja, et needki on märkimisväärselt tõusnud. Paar-kolmkümmend protsenti aastaga. Peale selle mõjutavad üürikorterite hinda Eestisse jõudnud sõjapõgenikud, keda on siin üle 50 000 ja kes vajavad kokku vähemalt 10 000 elukohta.
Omanimelise kinnisvarabüroo omanik Ott Kosk avaldas, et on hinnatõusu põhjusi arutanud paljude Pärnu linnas tegutsevate maaklerite ja hindajatega ning paljude seisukoht on ühine: vaid uusarenduste müügid hoiavad kinnisvarahindu kõrgel ja võivad hinnataset kergitadagi.
Laenuvõtjate arvu langust ei ole veel märgata, kuid muutunud on soovitud summad: need on tunduvalt suuremad.
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang kinnitas, et neil on kodulaenu taotlusi enam-vähem sama palju kui eelmisel aastal. “Välja võib tuua sellegi, et kliendid, kes meile laenutaotlusi esitavad, teevad seda varasemast kaalutletumalt ja uue kodu ostmise otsus on rohkem läbi mõeldud, arvestatakse ka kõiki kaasnevaid kulusid, mis uue kodu ostuga tekivad,” rääkis ta.
Keskmine kodulaenu summa 2022. aastal väljastatud kodulaenude puhul on olnud pea 113 000 eurot, mis on 2021. aasta keskmise laenusummaga võrreldes 14 protsenti suurem. Pärnu maakonnas võetud laenu keskmine summa kasvas aastases võrdluses 11 protsenti, ulatudes veidi üle 92 000 euro.
Allikas: Pärnu Postimees
Jäta oma number - selgitame välja!
