Tegelikult on eluasemeturg lihtsalt normaalne. Kui tehinguid ei toimu, siis vaata otsa maaklerile, aga ka tootele + kui müük ei edene, siis ära virise – hinnasta toode õigesti ja oletegi teel notarisse.
Äripäeva 10. Kinnisvarakonverentsi paneelis “Kuidas tõmmata eluasemeturg käima, leida müüjad, ostjad ja üürilised nii, et kõik on rahul?” Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand, LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing, Arvo Vara maakler Joshua James Viinalass 1Estate Kinnisvara partneri/kinnisvaramaakleri Algis Libliku modereerimisel lahkasid eluaseme järelturgu juba teist kuud lõpetaval 2024. aastal.
Paneeli alguses tõstatus küsimus, millises seisus on elukondliku kinnisvaraturu järelturg. Allekand leidis et olukord ei ole halb: „Ei ole mõtete muretseda,“ kuid lisas mööndusega,“ jah… arendaja vaates on…“
„Ainult korteriturg, ainult korteriturg ei ole veel kinnisvaraturg,“ lisas diplomaatiliselt Saksing.
„Me oleme tulnud väga heast kohast,“ sekundeeris optimismipuhanguga Viinalass,“ eelmised kaks aastat olid anomaalia, praegu on normaalsus.“ „Kuid!,“ tõi ta sisse täpsustuse,“ Pudelikaelaks on maaklerid, kes kaastundlikult ei hari müüjaid, mis turul on tegelikult toimumas. Kompetentsus maaklerite seas on pudelikaelaks.“
„Sellega on lihtne!,“ hõikas Allekand,“ Juba on pea 2000 olematu portfelliga maaklerit turult kadunud. See laheneb ise…“ Kuid samas tõi sisse järgmise aspekti: „Tundub, et on suhteliselt suur järjekord maa ostmiseks. Kui sul on maa, siis on sellele järjekord. Lisaks väga edukalt lähevad spetsiifiliselt tooted. Kui sul on spetsiifiline toode, siis see müüb hästi. See olgu eristuv, spetsiifiline, mitte masstoode,“ lõpetas Allekand veelkord uue sisselõikega.
Saksing: „Olen tulnud sealt, kus kasutatakse eelmüüki. Ei ole mõtet ehitama hakata, kui klienti seal vastas ei ole – see on soovitus. Vahepeal siin tehti projekte, kuid klienti ei olnud… Tootele, mis vastab tänastele nõuetele, saad kliendi. Täna turul olevatest asjadest: vaadake hinnad üle. 2/3 klientidest, kas kohe või hiljem müüb senise vara, kust ta saab raha uue vara ostmiseks… See on nagu automaailmast: vana meile – uus sulle. Eelmüük, eristuv toode, hinnaloogika – need on kolm soovitust.“
Allekand: „Eelmisel aastal oli näha mitmeid projekte, kus sõideti edasi nagu tõusuharjal, siis äkki klienti ei olnud…. Kui sul on täna midagi, mida sa ei ole suutnud käima lükata, siis vaata hind üle!“
Liblik: „Täna peaks uue ostmiseks kõige pealt senist kodu müüma hakkama, klienti harima.. Klient tahaks küll uut korterit osta, kuid ta ei tea, kas ta saab pangast laenu. Tegelikult pangad tahavad laenu anda. Kuid kliendid ei ole kindlad, kas minna ja ei ole näiteks viimasel kuuel kuul käinudki pangas….“
„Pankade vahel on nii kõva konkurents, nad annavad endast parima, kuid vastutustundega,“ haaras Allekand Libliku sõnasabast kinni, „taksituseks on samuti negatiivsed meediauudised. Kuid kevad koos päikesega toob positiivsed uudised. Näiteks kui pangad tulevad 0,5% alla marginaaliga, lisaks euribor tuleb alla 0,5% , siis 1% alla on pere jaoks oluline! See toob turule 5% tehingutest tagasi, eelmisel aastal vastupidise protsessiga kadus 20% tehingutest.“
„Neid põntse on olnud nii palju!“ sekundeeris hoogsalt Viinalass, „Inimestele võiks hakata tulema positiivsemaid uudiseid. Turg on lihtsalt madalamas seisus, kuid eks see on ka hooajaline.“
„Sa ei peagi müüma kortereid paari päevaga,“ täiendas Saksing.
Vinalass: „Eristumisest: suhteliselkt sarnased tooted on igal pool…“
Saksing: „Näiteks Rootsis panustab omavalitsus infrasse enam kui Eestis – see teeb arendaja elu kergemaks, aga ka hinnad kliendile odavamaks.“
„Eristuv toode, see võib olla nagu eristuv klient!“ lisas Viinalass uue nurga, „Näiteks Endover pakub Volta arenduses eluasemeid Wise´i klientidele… See on spetsialiseerumine tootele ja kliendile. Mina spetsialiseerun piirkondadele. Nii klient tajub, et vahendaja tunneb toodet, samuti ka arendaja tunneb toodet.“
„Siin on suuremad trendid,“ sekundeeris hooga Allekand, „Esiteks arendus muutub järjest professionaalsemaks, taksojuht-arendaja on eelmise kriisiga kadunud. Iga arendaja püüab eristuda: keegi teeb muinsuskaitselist, teised teevad muud kinnisvara, kes teeb arhitektuurikonkursi eristumise nimel.“
„Väljaspool Tallinna on ka elu,“ lisas Saksing,“Kas 24-ruudune korter võib olla 2-toaline? Loomulikult võib. Eelmüük….“ Viinalass kostis seepeale: „Niipalju kui mina aru saan, siis eelmüük seisab!“
Allekand, Liblik: “Ei – ikka toimub.“
Liblik: „ Turul on kohanemine ja hinnad, reaalsed hinnad, siis statistika. Ostja automaatne eeldus müügil on, et 10% saab kindlasti ju alla! Kuidas sellega on?“
Viinalass: „Tegelikult määrab hinna ära ostja, turg määrab.“
Saksing: „Siiski, kui ostja väga tahab, siis ta on nõus maksma juurde 100 €. Kinnisvaraturg on emotsioon: kui ta tahab väga, siis ta on paindlikum. Praegu ei ole päris ostjaturg – on ju kaks osapoolt, hinnad enam suurt alla ei lähe, kuid veel ei hakka tõusma.“
Allekand: „Olen ka sama meelt, hakkab kätte jõudma tasakaalupunkt. Minu taktika on olnud: läbirääkimisi tehakse viisakalt, jäädakse hinnaalanduse 3%-6% vahemikku. Kui inimene tahab alla 10%, siis jään viisakaks ja juhatan ta uksest välja.“
Saksing: „Ootus ostjatel on täna -10% , sellega minnakse kohe notarisse.“
Allekand: „Kui oled valesti hinnastanud, siis mis sa virised, lase hind alla.“
„Hispaania kinnisvara on valdavalt rikaste lõbu,“ kostis Saksing taas tõstatunud Hispaaniasse kinnisvara soetamise teema kohta. „Täna on sõjahirm suurem kui aasta eest. Kinnisvarahindu see veel ei ole mõjutanud. Kuid millega see lõpeb, ma ei tea…“
„Kes täna ostavad, on viie aasta pärast võidus,“ lisas optimistlikult teiste paneelis osalenute heakskiidul lõpetuseks Allekand.
Allikas: kinnisvarauudised.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
