Kui analüüsida 2024. aasta alguse maamüügi statistikat, torkab silma, et mullusega võrreldes on Saare maakonnas pea kahekordistunud kauplemine metsamaaga.
Tõsi, koroonaajaga ja sellele vahetult järgnenud aastatega (2020–2022) võrreldes on nii tehingute arv kui ka tehingute kogumaksumus märkimisväärselt väiksem.
Tänavu esimese kvartalis sooritati maakonnas metsamaaga 76 tehingut. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on tehingute arv enam kui kahekordistunud (+65%). Tehingute kogumaksumus oli mullu esimeses kvartalis veidi üle 1,8 miljoni euro, sel aastal aga ligi 3,1 miljonit eurot.
Vaadates aga kinnisvaraturgu tervikuna, on tehingute arv läinud aastaga võrreldes enam kui kolmandiku võrra küll kasvanud (+34%), kuid nende kogumaksumus oli pea poole miljoni euro võrra väiksem.
2023. aasta I kvartalis müüdi kinnisasju Saare maakonnas väärtuses ligi 11 miljonit eurot, tänavu samal ajal oli tehingute kogumaksumus umbes 10,5 miljonit eurot (u –40%).
Raskel ajal hea tulemus
LVM Kinnisvara vanemmaakleri ja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul oli käesoleva aasta I kvartal Saare maakonna kinnisvaraturul ootuspäraselt väiksema aktiivsusega periood.
“Numbrite vaates midagi eraldi väljatoomist väärivat ei juhtunud,” ütles ta. “Tehingute koguarv küll kasvas protsentuaalselt väga palju, kuid rahalises väärtuses nende kogumaksumus pisut ehk täpsemalt 491 000 eurot vähenes.”
Saksingu sõnul oli keskmise kinnisvaratehingu väärtus selle aasta I kvartalis Saare maakonnas 33 925 eurot. “See tähendab, et kaubeldi mitte väga suurte kinnistutega, enamasti tehti seda väiksemate ja hoonestamata maatükkidega,” lisas ta.
Domus Kinnisvara Saaremaa regiooni juht Natalija Leiten oli säärase hinnanguga üldjoontes nõus. “2024. aasta I kvartali kohta ei ole midagi erakorralist öelda,” sõnas ta. “Positiivne on vaid ehk see, et vaiksem aeg hakkab läbi saama ning ka Saaremaa kinnisvaraturg ärkab talveunest.”
Esimese kvartali numbrite põhjal oli Saaremaa kinnisvaraturu fookuses esmajoones maa ja hoonestatud kinnistutega kaubeldi vähem. Eraldi tõuseb aga esile metsamaade müük, mis moodustas kogukäibest enam kui kolmandiku.
“Aga see on ka tavapärane, sest millal siis veel [metsaga kaubelda], kui mitte talvisel ajal,” arvas Ingmar Saksing. “Üldiselt võib öelda, et seis Saaremaa kinnisvaraturul on igavalt stabiilne, ent tavapärasest keerulisemas majandusolukorras on see hea tulemus.”
Mingit buumi pole märgata
Võttes aluseks viimase viie aasta statistika, võib täheldada teatud kasvu või isegi buumi meie kinnisvaraturul aastatel 2020 kuni 2022. LVM Kinnisvara vanemmaakler Ingmar Saksing säärase järeldusega ei nõustunud.
“Selget buumi vaadeldavate aastate esimeste kvartalite andmetel ei olnud,” ütles ta. Saksingu sõnul oli 2020. aasta I kvartalis küll tehingute aktiivsuse selge kasv, ent kuna koroonakriis algas alles märtsis, siis ei jõudnud pandeemia esimesel kevadel ja suvel tekkinud keskmisest suurem huvi privaatsete ja elamiskõlbulike maamajade vastu aasta esimeste kuude numbreid veel märkimisväärselt mõjutada.
Natalija Leiteni arvates oli aga ajavahemik 2020–2022 meie kinnivaraturu jaoks väga hea aeg. “Tehinguid tehti palju ning hinnad muudkui kerkisid,” märkis ta. “Pidu sai läbi 2023. aastal ja oluliseks mõjutajaks oli siin euribori tõus.”
Viie viimase aasta I kvartali statistikas torkab aga eraldi silma 2022. aasta, kui kinnisasja tehingute kogusumma saavutas taseme 32,8 miljonit eurot, mis on meie maakonna kõige aegade rekord. Seletatav on see aga ühe suurema kinnisvaratehinguga. Kuna Saaremaa on väike maakond, mõjutab iga suurem ost-müük statistilisi suhtarve tugevasti.
“Jah, 2022. aasta I kvartali statistika on Saaremaal tugevalt kallutatud,” nõustus Ingmar Saksing. “Ja seda tänu ühe suurobjekti müügile, mis tehingute rahalist kogumahtu oluliselt mõjutas.”
Natalija Leiteni hinnangul oli 2022. aasta I kvartali tehingute erakordselt suure summa taga kahe suurema äriotstarbelise kinnisvara ost-müük. “Selliste varadega tehakse Saaremaal tehinguid väga harva ning muidugi on need statistika olulised mõjutajad,” kinnitas ta.
2022. aasta I kvartali kinnisvaratehingute suure juurdekasvu põhjustas megatehing. Nimelt vahetas jaanuaris omanikku 12 miljoni euro eest Kuressaare spaahotell GOSPA, mis andis enam kui kolmandiku 2022. aasta esimese kvartali ja enam kui viiendiku esimese poolaasta kinnisvaratehingute koguväärtusest Saare maakonnas.
Sama aasta aprillis kirjutas Saarte Hääl, et meie maakonna ajaloos on see suuruselt teine kinnisvaratehing pärast Auriga kaubanduskeskuse müüki 2015. aastal ligi 14 miljoni euro eest.
Saaremaa kinnisvaraturu tulevik ja riskid
LVM Kinnisvara vanemmaakleri ja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul tulevad uue kvartali statistilised numbrid üksjagu suuremad. “Tehtud on juba mitmed selle aasta rekordid ja tegu on märkimisväärsete tehingutega,” ütles ta, jättes samas täpsustamata, mida ta silmas peab.
Millised on aga Saaremaa kinnisvaraturu peamised vajakajäämised? Saksingu arvates valitseb praegu puudus uutest korteritest uutes majades, sest kogu Eestis on kindlalt olemas ostjad, kes saavad ja soovivad endale just sellist kodu soetada. Sobivaid pakkumisi aga kinnisvaraturul täna ei ole.
Saaremaale on oluline turism, kuid samas puuduvad siin arendusprojektid, mille tulemusena ehitatud korterid võiksid suvekülalistele teiseks koduks sobida.
“Siiani on sellelaadsete projektide vaade olnud ka liiga suvemajade keskne, ent tänane ostja tihti ei soovi enam tegeleda majapidamistöödega ja nendega seonduvate kuludega,” selgitas Saksing oma mõtet.
Tema sõnul sooviksid praegused kinnisvara ostjad kasutada oma teist kodu pigem ooperipäevade või mõne muu suurema ürituse aegu, spaade külastamiseks või mõne golfitiiru tegemiseks. Võimalused selleks on Saaremaal ju olemas.
“Suvekülaline ei taha muretseda muruniitmise või prügiveo pärast. Seepärast ongi sellise ostja eelistus korter, mis peaks asuma linnas,” rääkis Ingmar Saksing.
Loe lisaks: https://saartehaal.postimees.ee/8026003/majandus-aasta-alguses-laksid-muugiks-metsamaad
Allikas: saatehaal.postimees.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
