Kinnisvaraarendaja kaalub ehitisregistri vigade tõttu minna riigi vastu kohtusse, samal ajal kui registrit haldav maa- ja ruumiamet püüab alles murerägastikust täit pilti ette saada.
Kinnisvaraarendajad seisavad silmitsi tõsiste probleemidega ehitisregistris, mis on viinud tehingute katkemiseni ning kaalutakse riigi vastu kohtusse minekut. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing osutab, et registri vigade tõttu on tekkinud kahju suurusjärgus 10 000–20 000 eurot. Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Martin Karro viitab, et probleemid süvenevad, kuna register ei suuda adekvaatselt projektide seisu edastada. Kaamos Kinnisvara ja teised ettevõtted kurdavad igapäevaste tõrgete üle. Maa- ja ruumiamet plaanib arendustööde pausi, et probleemidega tegeleda.
Probleemid, mis tekkisid juba 2022. aasta kevadel registri uuendamisega, aina süvenevad ja lahendusi ei paista, nentis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Nii on nad jõudnud valiku ette, kas minna riigi vastu kohtusse.
“Meil on esimene kaasus laual, kus registri valekande tõttu on tekkinud kahju. Me tõsiselt kaalume, kas anda ametlik nõue sisse registri vastu,” ütles Saksing. Ta viitab tehingule, mis jäi katki, kuna register kuvas tegelikkusest väiksemat pinda ja ostja loobus. Rahalise kahju suuruseks hindab ta 10 000–20 000 eurot.
Ettevõttel rippus juuksekarva otsas ka Tallinnas Tartu maanteel asuva büroohoone müük, mille nad napilt päästsid. Nimelt tekkis registrisse päev enne tehingut ekslik info, justkui oleks kinnistule väljastatud ehitusluba. “Meile oli väga selge olukord, kus meil oleks tehing ära jäänud, sest ostja ütles, et tema ei soovi kehtiva ehitusloaga osta,” rääkis Saksing.
Linnavalitsus lubas Saksingule vastata 30 päeva jooksul, kuid registri haldaja sai õnneks kiirelt ehitusloa käsitsi maha võtta. Nõnda asjaajamine siiski käima ei peaks, tõdes ta. “See ei saa olla nii, et lased läbi surve ja ähvarduse,” ütles ta. “Õiguslikus mõttes on see täiesti bullshit.
Amet probleemidest teadlik
Maa- ja ruumiameti ehitus- ja planeeringute infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Ege Netse tunnistas, et amet on probleemidest teadlik. Valede andmete näitamine on tema sõnul tõsine probleem, mis vaadatakse üle ja parandatakse.“Paraku ei ole registrile senini tagatud piisavat ja jätkusuutlikku riigieelarvelist rahastust, mis võimaldaks jooksvalt lahendada tehnilisi probleeme ning süstemaatiliselt parandada kasutajamugavust,” juhtis Netse tähelepanu rahamurele.Varem on raha tulnud Euroopa Liidust, mida pole saanud kasutada kasutajakogemuse parandamiseks. Arendamisel tekkinud baasvead annavad aga aina rohkem tunda, lisas Netse. Seepärast kavatseb amet panna peagi arendustööd pausile, et mõelda välja tegevuskava probleemide kõrvaldamiseks.
Pikalt kestnud jamadEhitisregister ehk EHR loodi kümme aastat tagasi ning see näitab infot kavandavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste kohta. Register on kõigile vabalt kasutatav ning asub e-ehituse platvormil.Eelmisest aastast on registri vastutav töötleja kliimaministeerium ning volitatud töötleja maa- ja ruumiamet. Varem oli see majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas.Ehitisregistri arenduspartnerid on 2020. aastal sõlmitud raamlepinguga Datel, Tietoevry ja Idakoidlik ning 2023. aastal sõlmitud raamlepinguga Datel, Tietoevry ja Finestmedia.
Tallinn takerdub
Jupsiva registriga maadleb ka Tallinna linnaplaneerimise amet, mille juhi Martin Karro hinnangul läheb seis aina hullemaks. “Meil väikseid probleeme ei ole olnud, kogu aeg on suured probleemid ja nüüd on väga suured probleemid,” märkis ta.
Üks peamisi jamasid seisneb selles, et register ei anna ülevaadet projektide staadiumist ja tähtaegadest ning kui annab, siis andmed tihti ei kattu. Möödunud aastavahetusel kadusid projektid süsteemist sootuks ära. Tööd ilmusid süsteemi tagasi siis, kui menetlustähtajad olid juba ületatud. Samuti ei kuvanud register, milliseid andmeid ja uuendusi projektides linnale esitati, kirjeldas Karro.
Tallinn jääb ka oma suuruse tõttu registri hammasrataste vahele. Kui väiksemates omavalitsustes tegeleb üks inimene ehituse ja kinnisvaraga, siis pealinnas on üheksa ametkonda, kes tahavad ühe objekti ehitusloaga tegeleda, kuid register ei luba töölõike jaotada, kirjeldas Karro. “Meil on tõesti väga keeruline,” tunnistas ta.
Töötempole panevad tõrked tema sõnul kõva põntsu. Seda enam, et Tallinn on Karro sõnul võtnud viimasel aastal prioriteediks menetlustähtaegu kiirendada. “Justkui on linn venitanud,” möönis ta.
Pealinn ja Karro sõnutsi ka teised suuremad omavalitsused peavad konarliku süsteemi pärast Excelis topeltarvestust.
Veel üks probleemEhitisregistrit on aastaid saatnud ka jama isikuandmetega.
Ehitajad on ametnike sõnul paisanud registrisse sadu kodufotosid ja teisi delikaatseid isikuandmeid, kuid riik on probleemi aastaid ignoreerinud, kirjutas rahvusringhääling. Riik otsustas seejärel ajutiselt piirata avalikku ligipääsu ehitisregistri dokumentidele, mis võivad sisaldada tundlikke andmeid.
Tõrked igal sammul
Asjaosalised toovad välja pika nimekirja ehitisregistri puudujääkidest, mis mõjutavad nende tööd mitu aastat, kuid pole seni lahendust leidnud.
Kadalipp algab juba esimestel sammudel, kui sageli ei saa registrisse sisse logida ja kui pääseb, pole seal näha vajalikke dokumente.
Ege Netse maa- ja ruumiametist põhjendas, et kõik andmed ei muutu automaatselt dokumendi registrisse kandmisel. Näiteks kui ehitist on laiendatud, ei kajastu laienduse andmed ehitise kehtivates andmetes enne, kui väljastatud on kasutusluba või registrisse kantud kasutusteatis. Kui projekt ei ole nähtav, võib põhjuseks olla kas kuvamisloogika viga või ajutine tehniline tõrge, selgitas ta. Samas pole amet saanud kirjalikke pöördumisi selle kohta, et register kaotab taotlused ära ega näita nende edenemist, lisas Netse.
Mured jäävad õhku
Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Martin Karro toonitas, et ministeeriumid ning maa- ja ruumiamet pole nende parandusideid arvesse võtnud. “Me oleme avatult rääkinud maa- ja ruumiameti arendajatega ja meie asju ei ole võetud pardale,” lausus Karro.
Linnaplaneerimise amet kohtus varem maa- ja ruumiameti ning ministeeriumide juhtide ja spetsialistidega igas kvartalis, aga kuna ministeeriumi vastutusvaldkond muutus, suhtlevad nad regulaarselt edasi vaid spetsialistidega.Ege Netse ütles, et maa- ja ruumiamet on tänulik kasutajate tagasiside eest ja teeb asjaosalistega koostööd.Ta selgitas, et ehitisregister on osa riiklikust digisüsteemist, mistõttu ei pruugi kõik vead tekkida just registris. “Arvestades süsteemi suurust, keerukust ja väga suurt kasutajaskonda, ei ole võimalik kõiki probleeme täielikult välistada, kuid teeme järjepidevalt tööd selle nimel, et neid tulevikus ennetada ja kiiresti lahendada,” rääkis ta.
Loe lisaks siit.
Allikas: äripäev.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
