Sama kinnitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kelle sõnutsi oli just esimese pandeemialaine ajal hulk inimesi, kes emotsiooni ja hirmu ajel otsisid võimalust kiiresti linnast minema kolida. Nüüdseks on olukord siiski mõneti rahunenud ja maale kodu otsijad kaaluvad oma otsust põhjalikult.

Saksingu sõnutsi jaguneb Pärnumaa kaheks: Varbla suunal vaatavad maakodu järele pealinlased, Kabli ja Häädemeeste piirkonda ostavad kinnisvara aga Tartu ja Lõuna-Eesti inimesed.

Aina kasvava nõudluse tõttu tuleb maakleritel oma töös kasutada kõiki võimalusi, et kliendile kodu leida. Vajadusel küsitakse teavet omavalitsustestki. “Omavalitsused saavad anda kõige paremat infot, kas ja millistel tingimustel on silma jäänud maatükile võimalik elamut rajada, kui palju asjaajamist see enne nõuab ja millised on piirangud ja kitsendused,” põhjendas Võrk.

Saksingu ütlust mööda on ette tulnud sedagi, et tuleb helistada korteriühistutesse või jätta kirju tühjade majade postkastidesse. “Aasta tagasi oli Eestis müügil umbes 25 000 kodu, nüüd umbes 15 000, kuid nõudlus on suurem kui enne,” põhjendas ta.

Häädemeeste abivallavanema Ants Järve sõnutsi on neilgi ette tulnud olukordi, kus valda on helistatud eesmärgiga osta mõni maalapp või talu, korterite vastu on huvi leigem. “Viimase poole aastaga on kõnede hulk suurenenud märgatavalt,” märkis Järv. Lisades, et elanike arvgi on vallas viimase aasta jooksul suurenenud 80 võrra.

Tori vallavalitsusestki on eraisikud uurinud saadaval kinnistute kohta. “Otseselt sellist juhtumit, et maakler otsib kliendile maja meie käest, ei ole siiani olnud,” avaldas valla kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel.

Vaabeli hinnangul võib inimeste soovil kolida maale olla eri põhjus. Näiteks mängib rolli koroonakriis, mis lubab paljudel teha tööd kodukontorist, teisalt leiab linnast väljas mõistlikuma hinnaga kinnistu või on valik suurem.

​Ehkki maale kolimise tung on suur, ei ole Võrgu kinnitusel kuhugi kadunud kesklinna korteri otsijad. “Meie elukoha valiku otsused muutuvad eri eluetappides,” nentis maakler. Ta tõi näite, et üksik poissmees üldjuhul ei viitsi maal peenraid rohida, vaid eelistab keskküttega korterit Mai rajoonis. Kui ta aga hakkab peret looma, võib ta soosida maal elamist ja seal laste kasvatamist.

Suure nõudluse tõttu võib jääda mulje, et maaklerid ei peagi enam müügiga pead vaevama, sest objektid müüvad end juskui ise, kuid Saksingu sõnutsi on kiired tehingud halb märk. “Kui kellegi kinnisvara ennast ise müüb, on järelikult hind vale,” ütles ta. “Kui maakler eputab kuulutuste portaalis: “Müüdud 24 tunniga”, siis kahju küll, aga see kodu on liiga odavalt ära antud.”