Vaadates eelmise aasta korteritehingute statistikat võib endiselt tõdeda, et üldiselt on kinnisvaraturg väga Harjumaa nägu, sest pooled korterimüügitehingud tehti just nimelt pealinnas või selle läheduses. Rahas mõõdetuna on kontsentreeritus veelgi selgem: eelmisel aastal tehti ligi 2,4 miljardi euro eest tehinguid, sellest 1,8 miljardi euro eest ainuüksi Harjumaal.
Pealinna küpsema turu kõrval toimub palju huvitavat ka mujal Eestis, kus hinnad võivad tohutult varieeruda ning tunda on kohalikke eripärasid.
Pärnus oli vaheaasta
Pärnus, kus tehingute arv kahanes koguni 17,6% ning mediaanhind langes 5,7%. Tõsi, ka teistes suuremates linnades, nagu Tallinnas jaTartus, mullu need näitajad langesid, kuid mõnevõrra vähem. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing osutab, et kui vaadata kinnisvaraturguPärnumaal tervikuna (sh võttes arvesse nii korterid, elamud kui ka hoonestamata kinnistud), siis tehti mullu 3,6% võrra vähem tehinguid ehk langus on statistilise vea piires ning tegelikult on Pärnumaal kinnisvaraturg stabiilne. Pärnu linna korteritehingute arvu vähenemise põhjus on lihtne.
„Aastas tehakse Pärnumaal korteritega kokku 1100–1200 tehingut ehk keskmiselt sada tehingut kuus. Turg on väike ja iga valmiv uusarendus mõjutab oluliselt turgu ning ka keskmist ja mediaanhinda. Erinevalt 2022. ja 2023. aastast ei valminud 2024. aastal Pärnus ühtegi suuremat uusarendust. Eelmise laine uusehitusi alustati pärast tervisekriisi puhkemist ja enne suurt intresside tõusu. Need valmisid ja müüdi valdavalt 2022. ja 2023. aastal. Mullu alustatud projektid valmivad tänavu. See ongi põhimõjutaja, mille tõttu Pärnumaa elukondliku kinnisvaraturu mulluse staatuse kohta võib öelda „igavalt stabiilne“,“ sõnab Saksing.
Alanud aastalt võib oodata teistsugust olukorda, sest tänavu valmib kuus suuremat arendust. „Kui Pärnus on viimastel aastatel olnud tavaline umbes sada tehingut kuus, siis juba nende majade korterite arvelt kasvab tehingute arv tänavu umbes viiendiku võrra. Ehk arvudes näeme lähiaastal Pärnu korterituru hüppelist kasvu, aga sellest ei tasu välja lugeda, et toimunud on mingi tohutu muutus. Lihtsalt tegu on volatiilse ja arendussektori tsüklilisusest tingitud näitajaga. Eristama peab ehitusaega, müügihetke, võlaõigusliku lepingu sõlmimist ning tegeliku asjaõiguslepingu allkirjastamist ning tehingu turustatistikas kajastumist,“ lisab Saksing.
Nii näeb Saksing, et tänu neile uutele ja enamasti kvaliteetsemate hoonete valmimisele tõuseb kahtlemata ka keskmine hind. „Alla 3000 euro ruutmeeter enam uusi kortereid praktiliselt ei pakuta ning pigem on tegu hinnatasemetega 4000, 5000 ja isegi 6000 eurot ruutmeetri kohta. Ehk siis uute hoonete hinnaklass on kuskil mediaani ja maksimaalse ruutmeetri hinna vahepeal,“ lausub ta.
„Viimastel aastatel on Pärnus ruutmeetri mediaanhind, mis võtab arvesse ju ka kõik vanemate järelturul olnud korteritega tehtud tehingud, olnud kuskil vahemikus 1500–1600 eurot. Eelmisel, 2024. aastal oli maksimaalne ruutmeetri hind 5400 eurot. See saab sel aastal kindlasti ületatud,“ ennustab Saksing.
Allikas: arileht.delfi.ee
Loe täpsemalt: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120348270/kaardid-anomaaliaid-tais-kinnisvaraturg-mones-vallas-huppasid-korterite-hinnad-ule-50
Jäta oma number - selgitame välja!
