Huvi uute kinnisvarapindade vastu on endiselt olemas, suurem liikumine toimub vanematelt pindadelt uutele, nagu ka enne kriisi. Eesti ärikinnisvara kõrge tootlus meelitab siia ka välisinvestoreid.
Esimene koroonaehmatus möödunud aasta kevadel avaldas äripindade hindadele rohkem mõju, tunnistas LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ERR-ile.
“Lepiti kokku mitte päris null-üüre, aga näiteks 50-protsendilisi soodustusi, erinevaid kokkuleppeid maksetähtaegade osas. Aga ka enne seda perioodi toimus see liikumine, et mindi parema, uuema maja suunas. Seal on kõrvalkulud väiksemad, parkimine parem, töökeskkond uuem.”
Äripindade ja büroode puhul on hinnad keskmiselt langenud. Kui kaubanduspindade hinnad on pigem jäänud samaks, siis laopindade hinnad on hoopis kasvanud. Rendihinnas on kõige rohkem järeleandmisi pidanud tegema vanema ärikinnisvara omanikud.
“Vanemate büroohoonete hinnatasemed on kõige rohkem pihta saanud, need on umbes 10-15 protsenti madalamad.”
Äri- ja büroohooneid, mis oma sihtotstarvet enam ei täida, on hakatud ümber ehitama või lammutama. Vanemate äripindade omanikud on pidanud muutma funktsiooni. Suurematest linnadest on viimase aasta jooksul kõige rohkem liikumist olnud Tallinnas. Pärnu ärikinnisvaraturg on suhteliselt väike ning Tartus on meditsiini- ja IT-valdkonna suure osakaalu tõttu hõivatus stabiilsem.
“Eelkõige on liikumist Tallinnas nende sektorite poole pealt, mis on kriisis kõige rohkem kannatada saanud. Ma mõtlen toitlustust, esimese korruse ruume, nende sihtotstarve muutub. Teine pool on turismibüroode ja reisifirmade vajadus, neid on järjest suletud. Samas on asemele tulnud IT ja meditsiini taustaga ettevõtmised.”
Uutes büroohoonetes on pinnad enamasti broneeritud, teised A-klassi pinnad leiavad uue rentniku kuu-paariga, mis on suhteliselt tavapärane, ütles Saksing.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor lisas, et ühelt poolt on koroonakriis justkui kinnitanud, et tõepoolest saavad inimesed paljudel elualadel töötada kodust ja kauba saab tellida internetist. Samas on ärikinnisvara tootlused olnud arendaja ja väljaüürija poole pealt väga head ja kuna vaba ja odavat raha on turul praegu palju, otsitakse võimalusi selle paigutamiseks
“Mulle tundub, et kriis on muutnud väikese Eesti ja väikese Tallinna ärikinnisvara väga huvipakkuvaks ka sellistele suurtele investoritele ja välismaistele investoritele. Selles osas nõudlust on ja soovitakse investeerida. Selle tagajärg on see, et uusi pindu tuleb juurde, vakantsus võib-olla natuke suureneb, tootlused lähevad alla, aga selle välismaise investori perspektiivist võib see endiselt päris hea tootlus olla, mis siin teenitakse.”
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: ERR
Jäta oma number - selgitame välja!
