Ehkki legendi järgi ei tohi Tallinn kunagi valmis saada ja seda ohtu ilmselt ka pole, on paljud pered otsustanud siiski pealinna tolmu jalgelt pühkida ja n-ö piiri taha asuda. Ideest tegudeni jõudes võib aga avastada, et linnast (ja sageli sellega seoses ka töökohast) mõistlikul kaugusel ei ole saadaval ühtki vakantset elamispinda.
Üheks pealinna lähiümbruse avastamata pärliks peab nii mõnigi kinnisvarategelane näiteks Paldiskit oma mereäärse asukoha ja korraliku rongiühendusega.
Jüri on täis, Peetri on täis, Saku on täis, uusarendused on juba enne kopa maasse löömist maha müüdud … ja ega tegelikult ei kipugi tänasele tühermaale, kus juba homme või mõni järjekordne uusarendus su magamistoa akna taga kõrguda. Aga kuhu siis minna, kui võtta kriteeriumiks, et kesklinna võiks jõuda umbes 40 minutiga? Kas pealinna lähiümbruses võib leiduda ka n-ö põhjendamatult alahinnatud elamispiirkondi? Kui jah, siis miks see nii on läinud?
Juhtivate kinnisvarabüroode esindajate arvamused jagunesid siin kaheks – osa usub, et kindlasti leiab pealinnast mõistlikus kauguses kodupaiga, mida keegi pole mingil põhjusel veel lihtsalt „märganud ja lava peale torganud“. Teine osa on veendunud, et ükski piirkond pole elukohana alahinnatud ilma põhjuseta – alati kaasneb mingi „aga“.
Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman on veendunud, et Harjumaa on täis väikeseid hea logistikaga alevikke ja külasid, mida pole veel avastatud, aga kus võiks saada hea hinnaga osta. Miks on läinud nii, et need piirkonnad pole kellelegi silma jäänud? „Ilmselt põhjusel, et omavalitsused ise ei ole olnud aktiivsed end turundama. Eeskujuks võib siin tuua Rae valla, kes on alati pildil, alati hästi aktiivne end reklaamima, rääkima, mis vallas teoksil jne. Mujal liiguvad asjad aeglaselt,“ pakub Sooman.
Arco Vara analüütik Mihkel Eliste leiab, et Tallinna ja selle lähiümbruse näitel ei saaks justkui välja tuua, et meil selliseid piirkondi oleks, tema sõnul on kõikide hinnatasemete taga mingisugused väga konkreetsed põhjused. Elamispinna kättesaadavuse halvenemise globaalset trendi arvestades võib aga eeldada, et teatud piirkondade hinnakasv võib tulevikus olla kiirem kui teistel analoogsetel piirkondadel.
„Näiteks, Rail Balticu lõpp-peatus Maardu kaubasadama näol toob sinna tõenäoliselt märkimisväärses mahus tööd juurde ja Maardu on ühtlasi ka suurim Tallinna lähistel paiknev väikelinn, kuhu varem või hiljem hakkab madalate kinnisvarahindade tõttu üha enam noori kolima,“ prognoosib Eliste. „Teiselt poolt on Paldiski linnal Tallinnaga hea reisirongiühendus ja tegemist on mereäärse linnaga – ka see võib olla osaliselt realiseerumata potentsiaal. Kõik maakonna piirkonnad, millel on hea infrastruktuuriline ühendatus Tallinnaga, on perspektiivis üha atraktiivsemad magalapiirkonnad. Kui Eesti panustaks tugevamalt ja kiiremini elektriraudtee rajamisse ja neljarealiste maanteede kavandamisse, väheneks sellega ka edasine ääremaastumine ning kasvaks Eesti väikelinnade elamispindade turuaktiivsus ja hinnatase,“ on Eliste veendunud.
Ka Eliis Aunapile Lahe Kinnisvarast tundub, et Paldiski on praegu veel alahinnatud elamispiirkond oma ajaloo ja tollest ajast pärineva kinnisvara tõttu, ehkki tegemist on kauni mereäärses asukohaga, millel on pealinnaga rongiühendus olemas. „Olulist rolli elamispiirkonna väärtuslikuks muutumise juures mängivadki kvaliteetsed ja uued elamispinnad, hea infrastruktuur, kiire ühistranspordiühendus pealinnaga, mõnusad vaba aja veetmise võimalused, sportimiskohad jne,“ loetleb Aunap kriteeriume, mis teevad piirkonnast hinnatud kodukandi.
Hoopis teist meelt on aga LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing, kelle arvates sellist salakohta, kus täna saaks poolmuidu suurepäraseid kodusid osta, ei ole. „Pigem tasub võrrelda eri piirkondade arengu ja hinnatõusu potentsiaali. Selleks peaks vaatama, kuhu taristu ja juurdepääsuvõimalused arenevad, eeskätt raudtee ja maantee. Ka piirkonna üldplaneering annab aimu, kas tulevase kodu ümber hakkab aastatega kerkima linnaäärne uuslasnamäe või inimsõbralik ja mõnus kodukant,“ kirjeldab Saksing.
Et põhjendamatult alahinnatud piirkondi pigem ei ole, usub ka Kaanon Kinnisvara maakler Siim Kabel: „Ikka on mingid põhjused, miks osa piirkondi on võrreldes teiste samalaadsetega vähem hinnatud. Näitena võib tuua Kehra, kus on olemas kõik vajalik, alustades rongiühendusest ja lõpetades korraliku kooliga, aga kinnisvara on võrreldes teiste Tallinnast samal kaugusel olevate asulatega mõnevõrra madalama hinnatasemega. Põhjuseks on paberivabrik, mida mingil määral põhjendamatult peljatakse.“
Kabel toob veel teisegi näite: „Keila külje all olev Karjaküla on oma asukoha poolest väga lahe piirkond, aga kuna seal oli mõni aeg tagasi karusloomatööstus, on paigale n-ö vanast ajast halb maine külge jäänud. Tegelikkuses on sealne karusloomatööstus juba aastaid kinni olnud, aga vanast mälestusest tingituna ei ole kohta veel väga avastatud.“
Kabeli sõnul Tallinnas endas selliseid piirkondi, mis oleks väga alahinnatud, pigem enam ei ole. „Paljasaare on ehk veel pisut avastamata paik, aga sellel on ka üsna selged põhjused: esiteks on Paljasaare senimaani veel üsnagi aktiivne tööstuspiirkond ja teiseks jääb see jupike linna ikka täiesti „nurga taha“. Kindlasti on äärmiselt suur hulk põlistallinlasi, kes pole oma elu jooksul Paljasaarde sattunudki,“ usub Kabel.
Allikas: Kinnisvarauudised
Jäta oma number - selgitame välja!
