Jaamamõisa linnaosa on tuntud oma väljakujunenud elukeskkonna ning sidusa uushoonestuse poolest. Piirkonda on viimasel kümnendil ehitatud hulgaliselt elamuid, paarismaju ja korterelamuid. Viimase etapina valmivad piirkonnas Ladva tänava korterelamud. Ladva 6 korterelamu asub otse linnaosa südames ja on vähemalt viis põhjust, miks tasub osta uus energiasäästlik korter just sinna: Sisustatud korter - hind sisaldab köögimööblit ja tehnikat Laenulepingutasu -50% - finantsteenuse osutajaks on Danske Bank. Tutvuge kindlasti finantsteenuse tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteerige asjatundjaga. Krediidi kulukuse esialgne määr on 2,20% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidisumma 56 000 €, lepingutasu 280 €, lepingu tähtaeg 25 aastat,intress 2,106% (6 kuu Euribor + 1.70% aastas). Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel. Esimese aasta kindlustus 0 € - soodustus kehtib Danske Bankiga kindlustusleppe sõlmimisel laenulepingu tagatisvaraks oleva korteri ja sellega seonduva tsiviilvastutuse (kindlustussummas kuni 6500 eurot) kindlustuse suhtes. Kindlustusele kohaldatakse if P&C Insurance AS eluaseme koguriskikindlustuse ja tsiviilvastutuse kindlustustingimusi. Soodustuse rahaline väärtus ei ületa Danske Banki arvestuste kohaselt keskmiselt 70 eurot. Lisatagatise hindamine 0  € - soodustuse rahaline väärtus kuni 150 eurot. Notarikulu 0 € - müügilepinguga seotud notaritasu tasub Vallikraavi Kinnisvara

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd. Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Kuigi teadlikkus kinnisvaratehingutest on aastatega kasvanud, usub osa müüjaid jätkuvalt, et mitme kinnisvaramaakleri palkamine võimaldab kinnisvara müüa kõrgema hinnaga.

Selle aasta 12. veebruari riigikohtu lahend muutis kardinaalselt pärandvara müügilt saadud tulu maksustamispõhimõtet. Kui siiani loeti kogu pärandvara müügihind müüja maksustatavaks tuluks, siis nüüd on pärijal võimalik maksustatavat tulu vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses. Seetõttu on kasulik müüa pärandina saadud kinnisvara just käesoleval aastal, sest suure tõenäosusega on see enamikel juhtudel tulumaksuvaba. Kuigi maksustamispõhimõtte kehtivust on omalt poolt kinnitanud ka Maksu- ja Tolliamet, asus Rahandusministeeriumi töögrupp juba riigikohtu otsust analüüsima. Reeglina on see aga tähendanud seadusemuudatusi, mis võimaldavad maksustamises taastada endised põhimõtted.

Müügikuulutus on kinnisvaraportaalis juba mõnda aega rippunud, aga huvilised ei helista. Või kui mõned võtavadki kontakti, siis korterit vaatama nad ei tule. Üksikudki kohale tulnud kaovad pärast korteriga tutvumist ära. Mis on valesti? Põhjusi, miks tõsiste plaanidega ostjad müügil olevat korterit ei märka, võib olla mitu. Sagedamini võib välja tuua liiga kõrget hinda, kuulutuse tähelepandamatut vormi ja huviliste ootustele mittevastamist. Mööduvad nädalad ja kuud, korter on vaja ära müüa, aga ostjat ei ole ikka veel. Mida ette võtta? Kõige kindlam viis on vähendada hinda. Aga kui palju seda teha, et korteril oleks hind, mis vastaks parimale turuhinnale ja tooks ostjad kohale? Teisalt võib hind õige või isegi madal olla, aga kuulutus on halvasti koostatud, fotod juhuslikult valitud ja jätavad korterist eemaletõukava mulje või on tekstis küsitavaid väiteid. Sellisel juhul tasuks kaaluda, kas palgata kutseoskustega maakler, kes teab, kuidas kortereid müüakse, kel on turuolukorrast ülevaade ja kes oskab välja pakkuda parimad lahendused. Kui aga tahta aega kokku hoida, müügiga kiiremini edasi liikuda ja end korteri müümisega kaasnevatest probleemidest säästa, tasuks maakler leida kohe, kui müügiplaanid tekkinud. Kuidas maaklerit valida? Kui on jõutud otsusele, et parem oleks siiski kasutada maakleri teenust, tuleks leida oma ala asjatundja. Kui maakleritega on varem kogemusi või on tuttavad kedagi soovitanud, on lihtsam otsustada. Keerulisem on siis, kui kinnisvara müümise kogemused puuduvad. Juhul kui korterit on esmalt püütud ise müüa, on kuulutuse peale kindlasti helistanud koostööd pakkuvaid maaklereid. Nende seast võib mõne professionaalsuse ja aktiivsusega meelde jäänud maakleri välja valida, temaga kokku saada ja müügiplaani arutada. Enne tasuks siiski uurida võimalusi, mida pakub oma klientidele maakleri esindatav kinnisvarabüroo. Kuidas too klientide huve esindab, milliseid lisaväärtusi maakleri teenus sisaldab ja millist turundustuge maaklerile pakub, et müük sujuks? Maakleri võib valida ka kinnisvarabüroode kodulehtedelt, kus kontaktandmed üleval. Peale selle on alati võimalik mõnda kinnisvarabüroosse sisse astuda ja mõne maakleriga jutule saada. Leping annab kindlustunde Kindlasti tasuks palgata kutseoskustega maakler, kes orienteerub kinnisvara valdkonnas hästi ning kel on teadmised ja kogemused. Eelistada tuleks maaklereid, kes esindavad korteri omanikku lepinguga ja lähtuvad müügis eelkõige tema huvidest. Lepingu sõlmimine on kinnisvarabüroo kvaliteetse teenindusstandardi tunnusmärk. Samuti annab leping omanikule kindlustunde ja aitab vältida hiljem tekkida võivaid arusaamatusi. Lepingusse tuleks kirja panna kõik oluline, milles kokku lepitud. Minimaalselt peaks leping sisaldama müügihinda, maakleritasu suurust, tähtaega, millal toimub korteri üleandmine uuele omanikule, ning perioodi, mille jooksul maakler omanikku esindab. Maakleriga võib sõlmida esindus- või ainuesinduslepingu. Esindusleping on maakleri ja omaniku kokkulepe, mis annab maaklerile õiguse esindada omanikku tema kinnisvara müümisel. Samal ajal võib korteri müümisega tegelda omanik ise või teised maaklerid, kellega omanik on kokkuleppe sõlminud. Õigus maakleritasule tekib ainult ostja leidnud maakleril. Kui aga omanik ise leiab ostja, siis maakleril ei ole tasu saamise õigust. Ainuesindusleping on kokkulepe, mille korral omanik usaldab korteri müümise vaid ühele maaklerile ega tegele selle müümisega ka ise. Ostja leidmise korral tekib maakleril õigus maakleritasule. Maakleritasu suurus Maakleritasu sisaldub korteri müügihinnas. See tuleb tasuda alles siis, kui ostja on leitud ja notariaalne tehing vormistatud. Enamasti lähtutakse maakleri valimisel eelkõige maakleritasu suurusest. Paraku võib juhtuda, et mida vähem maakleriteenus maksab, seda vähem on omanikul põhjust sellega rahul olla. Kvaliteetne maakleriteenus peaks tagama omanikule turvatunde ja rahulolu, et tema huvisid esindab maakler, keda ta võib usaldada. Maaklerit valides tuleks lähtuda eelkõige tema usaldusväärsusest ja kutseoskustest. Eve Maremäe LVM Kinnisvara maakler Tallinnas Allikas: Linnaleht, 10. jaanuar 2014

Äripäev uuris LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liikmelt ja maaklerilt Ingmar Saksingult, millised on 10 kõige olulisemat küsimust, mida ettevõtja või ettevõte juht peaks enne uue äripinna üürimist endalt küsima ja mida tasuks kindlasti küsida kinnisvaramaaklerilt. Kindlasti tuleb enne turu võimaluste väljaselgitamist täpselt paika panna enda vajadused praegu ja tulevikus. Millest peaksin üüripinda otsima hakates alustama? Üüripinda otsima asudes vaadatakse tihti pinna asukohta ja suurust, otsimist oleks mõistlik alustada aga hoopis eelarve tegemisega. Samuti vaadatakse ja võrreldakse tihti ainult hinda, kuid mõistlik oleks arvestada võimaliku hinnatõusu ja kõrvalkuludega nagu side, valve, parkimine. Arvestada ja võrrelda tuleks erinevate pindade kogukulu, mitte üürihinda. Kus peaks minu ettevõte asuma? Iseenesest lihtne küsimus, mis mõjutab ettevõtet ääretult palju. Asukohast sõltub kõik. Sõltub üüripinna hinnatase, aga ka see, kui lihtne on sinna juurde pääseda. Esmalt aga: kas sinu ettevõtel on tegevusalast tulenevalt vaja, et kliendid saavad kontorisse tulla? Kui ei, siis ei vaja sa ka südalinna parimat ja kallimat pinda ning saad säästa, valides linnasüdamest veidi kaugemal asuva soodsa pinna. Kui suur peaks üüritav pind olema? Üldine reegel ütleb, et 10m² töökoha kohta, kuid seda on eriti oluline jälgida siis, kui tegemist on väikese töötajate arvuga ettevõttega. 12 ruutmeetri peale ei saa panna kolme inimest, kui nad peavad kogu aeg koos töötama. Isegi kui see on füüsiliselt võimalik, tuleb arvestada töötajate jaoks vajaliku distantsiga. Milline on minu ettevõtte arengutempo? Üüripinda valides tee endale selgeks, kas tegemist on väikese või suure büroomajaga. Kas seal on võimalik tunnipõhiselt juurde küsida konverentsiruume või tuleks need kohe alguses koos pinnaga üürida? Mõtle, kas sul võib lähiajal minna tarvis suuremaid ruume ja kas leiaksid neid samas majas või tähendaks see taas uue üüripinna otsimist. Milline on üldpindade osakaal? Suuremates büroohoonetes on võimalik pinda paindlikult suurendada või vähendada. Lisaks on võimalik koosolekuruume eraldi juurde üürida. Väiksemates hoonetes aga on üldkulud väiksemad. Tee endale selgeks, kas WC ja abiruumid on üldkasutuses või tuleb ka need üürida, sest sellest oleneb ka see, kes hakkab neid koristama ja hooldama ning kes selle eest maksab. Kui palju maksab ettevõttele töötajate autode parkimine? Sõltuvalt asukohast võib töötajate autode parkimisele kuluv summa olla võrdne mõne väiksema büroo üüriga. Uuri milline on ühistranspordiühendus uue üüripinna lähedal – seal, kus liigub ühistransport, liigub ka palju inimesi. Hea ühistranspordiühendus aitab ettevõtjal säästa ka töötajate autode parkimiselt, sest see lubab auto koju jätta ja parkimisest üldse loobuda. Milliseks kujuneb üürileping? Kas see on tähtajaline või tähtajatu? Kui sul on viiaastane leping, siis tulebki pinda üürida viis aastat. Näiteks kui üür on 300 eurot ja sa üürid seda viis aastat, pead arvestama, et oled võtnud ettevõttele 18 000eurose kohustuse. Arvesta, et isegi kui sul on võimalus leping varem lõpetada, võib see trahvi tõttu kulukaks kujuneda. Kuidas saada lepingule õiguskindlust juurde? Üürileping on võimalik kanda kinnistusraamatusse. See märge tagab, et üürileandja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada, sest märke kustutamine nõuab poolte kokkulepet või kohtu luba. Märge kinnistusraamatus on eriti oluline, kui oled üüripinnaga seoses teinud suure investeeringu (näiteks toitlustusettevõtte puhul soetanud köögi), aga on kasulik ka väga pika lepingu puhul, kui on alust eeldada, et selle aja jooksul võib hoone omanik muutuda. Milliste eritingimustega pean arvestama? Tihti eeldavad inimesed, et saavad üüripinna fassaadile reklaami panna, kuid näiteks vanalinnas see nii lihtne ei ole. Enne reklaami ülespanekut on vaja majaomaniku, kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitse kooskõlastust. Tulenevalt sinu ettevõtte spetsiifikast, uuri välja, milline on asukohas transpordi juurdepääs, kas see vajab eriluba, kust seda saab ja ega ei ole võimalust, et tänav, kus asud, lähiajal näiteks suurtele veokitele või liiklusele üldse suletakse. Millised on traditsioonilise üüripinna alternatiivid? Start-up´ide ja alustavate või väga väikeste ettevõtete puhul tasub kaaluda paindliku büroohotelli. Büroohotelli eelised on võimalusel üürida vajadusel juurde nõupidamiste ruumi, sekretäriteenuseid, samal ajal kui ühiskasutuses on köök ja teised mugavused. "Üürilepingu märge kinnistusraamatus tagab, et üürile andja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada." LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing Allikas: Äripäev, 16. detsember 2013

Eve Maremäe, LVM Kinnisvara Tallinn, maakler Kui ühel päeval seisab ees elumuutus ning on vaja müüa oma kalliks saanud kodu, tekib hulk küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme. Kuidas müüa? Millise hinnaga? Alustuseks tuleb vastu võtta otsus, kas tegelda oma korteri müümisega ise või valida maakler, kes selle töö enda peale võtab, korterile ise ostja leiab ja müügi notariaalse tehinguni viib. Kui on plaanis ise müümisega katsetada, tuleb valmis olla selleks, et hakkab kuluma üsna palju isiklikku ja tööaega, võtmaks vastu kõnesid, leidmaks vastused küsimustele, näitamaks korterit huvilistele ja tegemaks muud müügiga paratamatult kaasnevat tööd, mida esialgu ei oska ette kujutada. Aga enne veel, kui helistamine-vaatamine lahti läheb, on vaja koostada müügikuulutus ja see kinnisvaraportaalidesse üles panna. Võib muidugi ka sõprade ja tuttavate seas teadet levitada ja info kas või Facebooki postitada, kuid põhiosa ostuhuvilistest otsib uut elukohta ikka kinnisvaraportaalide kaudu. Sellest, kui palju kuulutuse koostamisega vaeva on nähtud ja kuidas korterit eksponeeritud, sõltub, kas seda märgatakse, kas võimalikel ostjatel tekib huvi ja soov telefonitoru haarata, et vaatama tuleku aeg kokku leppida. Kuulutus peaks huvi äratama Niisiis tuleb põhjalikult läbi mõelda, mis teavet korteri kohta reklaamis jagada, millised pildid müügikuulutusele lisada, missugune hind panna. Keskenduma peaks sellele, et kirja saaks kõik tähtis korteri, aga ka maja kohta, milles korter asub. Muu hulgas võiks teada anda parkimiskoha ja panipaiga olemasolust, kommunaalkulude suurusest ja muustki, mis võiks ostjatele huvi pakkuda. Liiga pikk ja detailne kirjeldus, liiga palju mitte eriti häid pilte võivad seevastu mõjuda väsitavalt, tähelepanu hajutada ja huvi korteri vastu hoopis vähendada. Huvi ei tarvitse tekkida selliselgi juhul, kui kuulutus on liiga lühike ja sealt ei saa vastuseid põhiküsimustele, mida huvilised teada tahaksid. Tähtsam on oskus kuulutus täpselt sel moel koostada, et võimalikel ostjatel tekiks tahtmine kohale tulla. Kuidas korterit pildistada nii, et huvi äratada, sõltub juba sellest, kui osav fotograaf olla, milline valik vaatamiseks üles panna ja kas suuta piltidega häid emotsioone tekitada. Pildistamiseks tuleb korter ette valmistada ja liigsed asjad vaateväljast kõrvale tõsta, sest neil ei ole müümisel mingit tähtsust ja halvemal juhul võivad need piltidel häirima hakata. Peamine on tekitada vaatajas tunne, et tegemist võiks olla just tema tulevase koduga, milles veendumiseks tuleks nüüd kindlasti kohapeale seda vaatama minna. Et korteri müük sujuks, on tähtis müügikuulutus sellisel moel sõnastada, et võimalikel ostjatel tekiks huvi kohale tulla. Foto: Mati Hiis (Õhtuleht) Milline on õige hind? Korteri müüja jaoks on kõige raskem määrata õige hind. Kuidas teada saada, milline oleks parim hind, millega see õnnestuks ära müüa? Lihtsa lahendusena võib tunduda kinnisvaraportaalides teiste sarnaste korterite hindadega võrdlemine, et sellest lähtudes tuletada sobiv müügihind. Mida rohkem süveneda, seda selgemaks saab, et sarnased korterid võivad müügil olla väga erineva hinnaga ja õiget müügihinda sellest tuletada ei ole eriti mõttekas. Turuhind kujuneb selle alusel, millise hinnaga on müüjad nõus oma korterit müüma ja milline on ostjate võimekus seda osta. Millise hinnaga tehakse lõpuks notariaalseid ostu-müügitehinguid, selliseks kujunebki turuhind. Ja need hinnad võivad olla hoopis teistsugused, kui võib tunduda kinnisvaraportaalides olevate kuulutuste põhjal. Kinnisvaramaaklerid, kes igapäevaselt korterite müügiga tegelevad, oskavad oma kogemustele toetudes ja igakuiselt notariaalsete tehingute infot jälgides igale korterile välja pakkuda parima turuhinna, millega müük õnnestuks. Ei ole head ega halba korterit, on õige või vale hind. Allikas: Linnaleht, 06.12.2013      

Kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused ja inimene tahab oma raha tagasi? Näiteks kui ilmnevad ehitusvead, mille parandamine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Norras näiteks lasub vastutus maakleril, mitte müüjal ja selline kindlustus on elementaarne. Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing: "Tulenevalt VÕS § 658 lg 1 on maakleri ülesandeks vahendada müüjale ostjaga müügilepingu sõlmimist või osutada selle sõlmimise võimalusele. Lihtsamalt öeldes - leida ostuhuviline müüja varale ja vahendada müügilepingu sõlmimiseks vajaminevat infot müüja ja ostja vahel. Maakler tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest, küll aga on maakleril lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga, mis paneb VÕS § 620 kohaselt maaklerile hoolduskohustuse käsundi täitmisel, kohustuse toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Müügilepinguga seonduvalt reguleerib VÕS 11 ptk, sealhulgas müüja vastutust asja puuduste eest § 218 ja järgnevad. Seega vastutab müüdud objektil ilmnevate puuduste ehk asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, ehitusvigade eest aga ka ehitusseaduse § 4-st tulenevalt ehitusettevõtja." Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Võlaõigusseaduse (VÕS) peatüki 37 § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma inimene, kes maakleri palkab (enamasti siis üürileandja). Niimoodi on asi ka mujal Euroopas. Kuidas on siis võimalik, et praktikas võetakse eestis maakleritasu ikkagi üürilevõtja käest? Kuidas saab selline olukord igapäevaelus üldse tekkida, kui VÕS ütleb selgelt, et maakleritasu maksab maakleri palkaja? Selles seaduses ei ole midagi arusaamatut ning pole võimalik udujutuga lükata see kohtus üürnikule, näiteks põhjendusel, et see on kokkuleppeline, kes maksab, või et hoopiski tegutsetakse üürilevõtja huvides (teenuse tellijaks üürnik). Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing: "Maakleritasu peab maksma vastavalt VÕS § 658 lg 1 teenuse tellija ehk käsuandja. Samas võimaldab seaduse dispositiivsuse põhimõte lepingupooltel (üürnik ja üürileandja) sellest kokkuleppel kõrvale kalduda. Eestis pikka aega valitsenud turuolukord, kus üürikorterite nõudlus ületab mitu korda pakkumist, võimaldab üürileandjatel seada üürilepingu sõlmimise üheks tingimuseks maakleritasu maksmise kohustuse üürniku poolt, seda aga ainult juhul, kui kinnisvaramaakler esindab üürileandjat kirjaliku lepingu alusel, kus vastav kokkulepe on fikseeritud. Seega, kui üürikuulutuses on märgitud, et üürnikul on kohustus maksta ka maakleritasu, on see seadusega kooskõlas ja igalühel on õigus otsustada, kas ta sellistel tingimustel korterit soovib üürida või mitte." Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Võrreldes korteritega on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa müük kõige põhjalikumat ja tihti aeganõudvaimat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu puhul on piirid ja kasutused selged ja arusaadavad, siis kaasomandis majaosa puhul seda alati eeldada ei saa. Nende nõuannete järgimine tagab majaosa müügil õiglase hinna – tihti on tulemuseks esialgsest kuni poole kõrgem hind. 1. Teavita müügiotsusest kaasomanikku või -omanikke. Kaasomanikke informeerida on mõistlik nii ostueesõigust, sõlmitavaid kokkuleppeid kui ka müügitulemust silmas pidades. Kui teha kõigepealt pakkumine naabrist kaasomanikule, võib müük õige kiiresti minna – võib-olla osutub ostjaks just kaasomanik. 2. Otsi üles või telli veel enne müügiga alustamist kogu elamu ja kinnistu mõõdistus. Täpne ülevaade müüdava majaosa suurusest ja piiridest annab ettekujutuse kõigile kaasomanikele ja potensiaalsetele ostjatele. Tihti on majaosades tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub aga lisapind, sõltumata rajamisega seotud kulude kandmisest, mõttelistes osades kõigile kaasomanikele. 3. Sõlmi enne müüki notari juures kõik kokkulepped majaosa ja krundi kasutuse kohta, lase teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõttelisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt. 4. Kaalu võimalust kasutuskorra kokkuleppimise asemel korteriomandite seadmist. Kuigi see pole alati võimalik ja võib eeldada ka teatud määral ümberehitusi, sest korterelamute nõuded on rangemad kui elamute omad, tasub võimalused teha selle nimel kompromisse, kuivõrd selline samm tõstab vara väärtust veelgi – kaasomandis majaosade asemel hakkavad omanikele kuuluma korteriomandid ja ostueesõiguse saab kõrvaldada. 5. Majaosad koos – nii, et müügiks pakutakse tervet elamut – maksavad rohkem kui üksikud osad eraldi. Seega tasuks naabritele teha ettepanek müüa oma majaosad koos. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Tavaliselt eelistatakse osta remonditud korterit, samas renoveerimata kortereid müüakse odavamalt. Millal on mõistlik valida üks, millal teine? Odav ja renoveerimist vajav korter. Ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui kallim ja renoveeritud korter. Samas on turul ka korterid, mille seisukord ei ole kiita, kuid nende soetamine on müügihinda arvestades soodne. Isegi pärast renoveerimist jääb ruutmeetri hind madalamaks kui naabruses müügis olevatel korteritel. Kaaluda tasuks perspektiivi - väiksem laenumakse ja hilisem renoveerimine ei pruugi olla majanduslikult kõige kasulikum. Silmnähtavalt kehva remondiga korter. Pole mõtet osta - mõttekam on soetada renoveerimist vajav korter ning teha remont enda käe järgi. Renoveerimata korter renoveeritud korterelamus. Sageli on mõttekas osta ning ise renoveerida. Pikas perspektiivis on tegu kasuliku valikuga. Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Alljärgnevalt viis nõuannet, kuidas jaanituli oma päris uues või vanas ja armsas kodus/suvilas ohutult ja meeldivalt mööda saata: Tee lõket mittesüttival pinnal, ära jäta seda üksi ja hoia käepärast ämber veega või tulekustuti. Alla ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel hoonetest. Üle ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest. Üle kolme meetrise lõkke tegemiseks on tarvis juba kohaliku omavalitsuse luba. Välitingimustes võib tuld teha metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid, sest tugeva tuulega võivad sädemed kaugemale lennata. Meeles peab pidama ka seda, et viimane kustutab tule. Veendu, et lõke ei jääks pärast valveta jätmist lõõmama. Allikas: Päästeamet Last but not least:  esmaspäeval on meie kontorid seoses pühadega suletud. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Lihtne võimalus ostjate huvi suurendamiseks on korraldada müüdavas korteris kliendipäev. Kui siiani on kliendipäevi valdavalt korraldatud vaid uutes või ehitatavates korterelamutes, tasuks täna ostjates huvi äratamiseks see korraldada igas müüdavas korteris või majas. Alljärgnevalt 10 lihtsat soovitust kliendipäeva korraldamiseks: Veendu, et korter või maja on külaliste vastuvõtmiseks valmis - ainult otsusest kliendipäeva korraldamiseks ei piisa. Potentsiaalne ostja viibib korteris keskmiselt viisteist minutit, seepärast tuleb selle lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Kas kinnisvarapakkumine on huvipakkuv või mitte otsustab huviline juba esimeste minutite jooksul. Vaeva tasub näha nii koristamise, kui pisiparandustega. Reguleerimist vajav kapiuks või läbipõlenud elektripirn võib saada ostuotsusel määravaks. Korralda kliendipäev nädalavahetusel - praktika näitab, et kiire elutempo võimaldab ostjatel uue kodu otsingutega tegeleda peamiselt pärast tööd või nädalavahetustel. Kuigi väärtuslikud on nädalavahetused ka kõigi teiste jaoks, tuleks huvi suurendamiseks valida ostjate jaoks sobivaim aeg. Korralda kliendipäev samal ajal teistega - kellaaegade suhtes tasub teha eeltööd. Ennelõunane aeg on parim. Samas suurima külastatavuse osaliseks saab korter, millega on võimalik tutvuda samal ajal, kui kõigi teistega. Hinda korterit võõra pilguga - reeglina paigutavad inimesed on mööbli oma pere elustiili ja maitse järgi, samas kui ostjaid köidavad avarad korterid. Näe vaeva müügieelse kodukujundusega, mis loob hea esmamulje ning toob huvilised tagasi tutvuma korteriga ka teistkordselt! Registreeri külastajad - valmista ette lihtne registreerimisvorm, kuhu saab kirja panna huviliste kontaktid - nimed, telefoninumbrid ja e-mailid. See võimaldab pärast kliendipäeva külastajatega ühendust võtta. Valmista ette infomaterjal - hangi korteri plaan (selle puudumisel joonista plaan kasutades vabavara), otsi välja suvised ja talvised arved ning ühistu koosolekute protokollid. Ole külalislahke - küpseta saiakesi, valmista kohvi, pane põlema küünlad ja aseta lauale vaas värskete lilledega. Nii lood õige meeleolu soojaks vastuvõtuks. Säilita professionaalsus - külastajad võivad kommenteerida avameelselt, mis neile korteri juures ei meeldi. Nad võivad ka kritiseerida korteri puudusi, sisustust ja nende vanust. Samuti võivad tunduda lõputuna küsimused korteri kohta. Oluline on säilitada neutraalsus ja vastata toetudes faktidele. Selgita välja ostjate võimalused - mitte igaüks, kes astub üle ukseläve, ei ole veel potentsiaalne ostja. Korteriga võivad tulla tutvuma väga erinevad inimesed. Ühed müüvad alles oma vara, teised lähevad laenunõustamisele, kolmandada aga soovivad lihtsalt hankida ideid oma kodu sisustamiseks. Tunne huvi, kuidas huvilised plaanivad ostu finantseerida. Kuluta aega ainult ostjatele, kellel reaalselt on võimalik korter osta. Küsi tagasisidet - saada järgmine päev igaühele, kes kliendipäeva külastasid lühike tänukiri. Lisa kindlasti link pakkumisele ja küsi, kas korteri kohta jäi küsimusi. Paar päeva hiljem tasub kindlasti helistada, et uurida jätkuva huvi kohta. Valmis tasub olla nii hinnapakkumisteks, kui küsimustele korteri üleandmise kohta. LVM Kinnisvara: kliendipäev kahekordistab ostjate huvi

Jahe talveilm langetab toatemperatuuri ja kergitab küttearveid. Tihti peetakse kasvavaid arveid ning nende tasumist paratamatuks. Samas leidub lihtsaid ja praktiliselt tasuta võimalusi, et talviseid arveid ligi 20% võrra vähendada. Alljärgnevalt 10 lihtsat nõuannet, kuidas kokku hoida küttekuludelt: Vähenda toatemperatuuri - reeglina säästad iga kraadi pealt 3% küttearvest. Toatemperatuuri vähendamine öösel 3 °C võrra ja päeval tööle minnes 5 °C võrra vähendab küttearveid kuni 15%. Kasuta ventilaatoreid mõistlikult - vannitoa- ja köögiventilaatoreid on mõistlik kasutada kuni nad on oma töö teinud. Veendu, et muul ajal oleksid need suletud. Hoia siiber suletuna - tihendamata ahju- või kaminaukse kaudu pääseb soe õhk läbi lahtise siibri välja sarnaselt avatud aknale. Kui väljas on külma rohkem kui 10 kraadi ei tasu kaminat kütta, sest sealt kaudu väljub rohkem sooja, kui kamina kütmine seejuures annab. Vähenda boileri temperatuuri - ka 55°C vee temperatuuri puhul ei tunne inimene märgatavt vahet mugavuses. Kasuta kardinaid - ava need päikeselisel päeval lastes nii päikesel kütta eluruume ja sule ööseks, et hoida soe toas! Hoia ventilatsiooniavad õiges asendis - lisaks regulaarsele puhastusele ja hooldusele, veendu, et õhuvõtuavad oleks ümber lülitatud talvisesse asendisse. Nii pääseb sealt sisse ainult vajalik hulk värsket õhku. Tihenda uksed ja aknad -  päris nende väljavahetamisele keset talve mõelda ei tasu, aga lihtsate vahenditega on võimalik vähendada soojakadu märgatavalt. Hoolda küttesüsteemi - kui küttesüsteem on rohkem, kui 10 aastat vana, siis on just õige aeg lasta see üle vaadata. Nii kasvab süsteemi ohutus ja tõhusus. Kasuta programmeeritavaid termostaate - tänapäevased seadmed võimaldavad valida öö- ja päevarežiimi kõrval sobiv programm ka puhkuse-, nädalavahetuse- ja peo ajaks. Hoia uksed suletuna  - kõige lihtsam on hoida vähekasutatavate ruumide temperatuur madalamana ja uksed suletuna. LVM Kinnisvara: tänapäevased seadmed võimaldavad valida sobiva kütterežiimi

Kinnisvaratehinguid tehakse paar-kolm korda elus. Tegu on oluliste otsustega ning enamjaolt ka rahaliselt tähtsate tehingutega. On loomulik, et nii nagu teistes eluvaldkondades, on ka kinnisvaramaastikul otsuste tegemisel võimalik palgata spetsialiste. Maakleriamet ei ole midagi uut, vastupidi, Eestis pakub oma teenuseid hinnanguliselt ligi 2000 kinnisvaramaaklerit. Paraku ei reguleeri aga Eestis kehtivad seadused kinnisvaramaaklerite tegevust ega ametinimetuste maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Igaüks võib üleöö maakleriks hakata ja kõige kurvem on, kui selle maakleri ainus huvi on tehingust tulenev tasu võimalikult lihtsalt kätte saada, mitte professionaalselt teenust osutada, rääkimata kliendi huvide kaitsmisest. Kindlaim tagatis maakleriteenuse ostjale on  palgata oma objektiga tegelema kutseline maakler, kes on läbinud kutseeksami ning omab seega tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kutselisel kinnisvaramaakleril on ülevaade piirkonna pakkumistest, planeeringutest, liikluskorraldusest, lasteaedadest, koolidest jpm. Ta võimeline andma objekti kohta objektiivset infot selle suurusest ja kinnistu piiridest. Lisaks teab, mis hinnaga on müüdud piirkonnas teisi sarnaseid kortereid või maju, ning oskab anda nõu olemasoleva vara hinnakujunduse ja edasimüügi hinnataseme kohta. Kutselise turuosalisena oskab maakler vastu võtta parima pakkumise või anda soovitusi vara hetkesituatsiooni parima võimaliku hinna kohta. Lisaks on tal praktikuna ülevaade nii aktiivsetest pakkumistest kui ka vaikses müügis olevatest objektidest. Kinnisvaratehingute juures on mitmeid asjaolusid,mida läbirääkimisi pidades arvestada tuleb näiteks hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude osas. Samuti tuleb enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kutseline maakler oskab nõustada nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida objekti ehitusekspertiis. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maakleritasu maksma juhul, kui maakleriga pole kõiki olulisi tingimusi kokku lepitud. Kui aga lubate oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna teenuse eest maksta. Kui leiate, et teie kinnisvara pakub müügiks maakler, kellega te pole kunagi kohtunud või suhelnud, ega soovi teenuse eest maksta, paluge tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maakleritasu ja perioodi, mille jooksul ta teid esindab. Soovitatav on kõik räägitu kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Samuti on suulisi kokkuleppeid hiljem raske tõestada. Sellepärast tuleb ka maaklerileping teha kindlasti kirjalik – see kindlustab teile soovitud tulemuse ja rahuliku une. Maakleriteenuste lepingu puhul on tegu käsunduslepinguga, millele kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegu konkreetse kokkuleppega, mis võib olla teistest väga erinev. Esindusleping - kokkulepe kinnisvaramaakleri ja kliendi vahel, mis annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures võib müümisega samal ajalt tegeleda nii omanik ise kui ka kõik teised kinnisvaramaaklerid, kellega omanik on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest. Seejuures saab tasu vaid ostja leidnud maakler. Kui omanik leiab ostja ise, siis maakleritel õigust tasule ei teki. Ainuesindusleping - kokkulepe, kus klient usaldab kinnisvara müügi ainult ühele kinnisvaramaaklerile. Sel juhul on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest juhul, kui maakler on leidnud ostja. Ainuesinduslepingus võib ka kokku leppida, et maakleril tekib õigus tasule müügilepingu sõlmimisel igal juhul, ka siis, kui ostja on leidnud müüja iseseisvalt. 2010. aastal jõustus Euroopa Liidus kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standard. Eestikeelsena on standard kättesaadav selle aasta novembrist.  Loodan väga, et see aitab korrastada meie kinnisvaramaaklerite turgu ja tõsta seeläbi usaldusväärsust maakleri kui elukutse vastu. Kutsetunnistusega kinnisvaramaaklerite nimekiri on kättesaadav kutseregistrist, mis asub aadressil www.kutsekoda.ee Allikas: Eesti Ekspress, Kinnisvara Ekspress, 25. oktoober 2012 st1:*{behavior:url(#ieooui) }

Oma kinnisvara tuleb esitleda parimal võimalikul viisil ning arvestada tuleks ka sellega, et iga väikseimgi detail on hinna kujunemisel määrava tähtsusega. Kui varasematel perioodidel oli hindamisakti tellimine kinnisvara ostmise või laenu võtmisega seotud formaalsus, siis viimased aastad on toonud kinnisvara hindamise tagasi kinnisvaratehingute keskmesse. Ostmise ja ehitamise eesmärgil võetavate laenude kõrval vajavad uut eksperthinnangut ka kinnisvara müüjad, kes on varasema ostu puhul kasutanud lisatagatisi. Kogu vajaduse juures on aga kriitilise tähtsusega hindamise käigus saadav tulemus, kuna praegused kinnisvarahinnad on märgatavalt madalamal tasemel mõne aasta taguste hindadega võrreldes. Selleks, et saadav tulemus oleks maksimaalne ja eksperthinnang väljastataks kõrgeimale hinnale, tuleks järgida alljärgnevaid nõuandeid. 1. Seadusta ehitised - tihti tuleb väljastada tingimuslik eksperthinnang põhjusel, et kinnistul asuvad hooned on ehitatud ilma loata või need ei vasta projektile. Kuigi väljastatav dokument võib olla tingimuslik, ei sobi see laenuandjale. Seetõttu on mõistlik veel enne hindaja kutsumist kinnistul paiknevad ehitised seadustada. Kontrollida tuleks seejuures ehitiste tegeliku seisu ja projekti omavahelist vastavust, täitedokumentatsiooni olemasolu ning vajadusel korraldada nende viimine vastavusse praeguste nõuetega. Ehitiste seadustamise tulemusel peaks omanik saama ehitistele kasutusloa. Kasutusloa olemasolu tagab hinnangu andmisel kõrgema tulemuse, kui saadaks täpselt samale kinnisvarale kasutusloa puudumisel. 2. Sõlmi kokkulepped tehnovõrkude- ja juurdepääsuservituutide osas - enamikul linnas paiknevatel kinnistutel ja korteriomanditel on juurdepääsude ja tehnovõrkudega seonduvad kokkulepped sõlmitud ning kinnistusraamatusse kantud, kuid maakonnas, uuselamurajoonides ja uuselamute asumites on see pahatihti jäetud tegemata. Nii võibki selguda, et laitmatus korras uuselamu väärtus on märgatavalt väiksem, kuna õigusliku aluseta on rajatud veetorustikku üle naaberkinnistute ning pahatahtliku naabri käitumise korral on ainus arvestatav alternatiiv oma salvkaevu rajamine. Sõlmitud kokkulepped tehnovõrkude ja juurdepääsuservituutide osas suurendavad vara väärtust 20...90%! 3. Sõlmi kasutuskord - kõige keerulisemas olukorras hindamiste puhul on kinnistute kaas­omanikud, kes ei ole kinnistute ja sellel paiknevate hoonete kasutamist notariaalse kokkuleppega reguleerinud, sest ainult selline kokkulepe tagab kinnistusraamatusse kantuna kokkulepitu kehtimise ka järgnevatele omanikele. Juhtudel, kus puudub kasutuskord, on hindajal võimatu määrata, millist konkreetset osa kinnistust ta hindab, kuivõrd kaasomanikule kuulub kaasomandiosa suurune mõtteline osa nii kinnistust kui ka sellel paiknevast elamust või korteris asuvatest ruumidest. Kinnistu kasutamise korra kokkuleppimine, selle notariaalne tõestamine ning kandmine kinnistusraamatusse loob kaasomandis oleva kinnistu puhul eelduse, et seda üldse eluasemelaenu tagatisena kasutada. 4. Juhi tähelepanu viimastele parendustele - hindaja koostab eksperthinnangu talle kättesaadava ja esitatud informatsiooni alusel. Kinnisvara hindaja hangib esmase info registritest, teisalt ülevaadet kõikidest parendustest, nende ulatustest ja kasutatud materjalidest ning kvaliteedist ta neist ei saa. Seetõttu on kasulik valmistada ette materjal (fotod, joonised, plaanid), mis seondub viimaste tehtud töödega. Vähem oluline pole ka erinevate seadmetega seonduv informatsioon. Nii näiteks on tuntud firma maasoojuspump kindlasti vara väärtust tõstev tegur. 5. Korralda suurpuhastus - veel enne, kui kutsuda ekspert oma kinnisvaraga tutvuma, viska ära vanad ajalehed ja ajakirjad ning pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekoratiivasjad sahtlitesse või kappidesse. Paiguta üleliigne mööbel, hooajal mittevajalik riietus või üleliigsed jalanõud panipaika. Ära unusta koristada ka abiruume (garaaži, kuuri või kõrvalhoonet). Suurpuhastus tagab juurdepääsu kõikidele ehitistes paiknevatele ruumidele ja võimaldab anda objektiivse hinnangu nende seisundile, mis omakorda tagab parima hindamistulemuse. Nii seest kui väljast hoolitsetud ja hästi hoitud maja saab ka hindamisaktis kõrgema hinna. Vahel tasub seetõttu tähelepanu pöörata ka välistele detailidele, nagu näiteks ummistunud vihmaveetorude puhastamine, et need mustuse ja raskuse all kõveraks ei vajuks ja nii maja välisilmet ei rikuks. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Lisaks paljudele muudele küsimustele tuleb uut kodu otsima hakates otsustada, kas eelistada vanemat korterit või valida uueks koduks päris uus korter. Praegune kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada uut korterit vanale: 1. Ehitusgarantii – uue korteri ostmisega kaasneb kahekümne nelja kuu pikkune garantii, mis tähendab, et päris uut korterit ostes ei tule muret- seda kõikvõimalike ehitusega seotud küsimuste pärast, sest garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul. 2. Ruumilahendus – uute korterite ruumilahendus on vanemate korterite omast tihti parem. Nii on uued korterid avaramad ning ruumide paiknemine läbimõeldum. Lisaks on arvestatud köögis ruumi kõikidele moodsatele kodumasinatele ja vannitoas pesumasinale/kuivatile. 3. Puhtus – uus korter on päris uus ja laitmatult puhas. Vähetähtis ei ole ka see, et esinduslikud ja puhtad on üldkasutatavad ruumid ning trepikojad. Regulaarne hooldus tagab nende sellise seisundi ja säilimise pikaks ajaks. Puhas elukeskkond võib olla näiteks ka ainsaks alternatiiviks allergikule. 4. Väiksemad kulud – nii nagu uus auto võtab vähem kütust, on ka uut korterit odavam pidada. Näiteks uutel kor-termajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud kaod. Kindlasti puudub ka lähimatel aastakümnetel remondivajadus. 5. Parem sisekliima – uues korteris on parem sisekliima, kuivõrd uued kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse. Nii näiteks on võimalik niiskel suvepäeval õhku kuivatada ja paukuva pakasega mõnusalt sooja tuba nautida. 6. Mugavus – uus korter tähendab enamasti palju rohkem mugavust. Peaaegu kõikides uutes majades on liftid. Lisaks paigaldatakse kortermajadesse ka läbipääsu-, videovalve- ja sidesüsteemid. Kõik see võimaldab kasutada ülikiiret internetti, videolaenutust või jälgida kodus toimuvat igast punktist maailmas. 7. Abiruumid – uute korterite juurde kuuluvad lisaks avaratele üldruumidele ka korralikud abiruumid, mis võimaldavad hoida neis nii rehve, hobivarustust kui ka kohvreid ja hooajal mittevajalikke riideid. Lisaks leiab ühiskasutuses pesu-, spordi- ning saunaruume. 8. Parkimine – kuigi uute korterelamute kinnistud on vanemate korterelamute juurde kuuluvatest parkimisplatsidest väiksemad, on tihti parkimine paremini lahendatud. Enamasti kuulub korteri juurde üks parkimiskoht parklas, maa-aluses parklas või garaažis. Lisavõimalustena on paigaldatud ka autosoojendus- ja -pesulahendused. 9. Paindlikkus – kui otsustada uue korteri kasuks aegsasti, on võimalik uus kodu kujundada oma maitse järgi – valida välja sobivad värvid, parketid ja plaadid. Mõnes projektis saab teha ka muudatusi ruumide paigutuses ja suuruses. 10. Soodustused – uue korteri ost võrreldes vanema korteriga võimaldab kasutada mitmeid soodustusi. Nii näiteks saab uue korteri ostuks parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka isegi int- ressi puhul. Lisaks on paljudes uutes projektides erinevad tootjad pakkumas suuri soodustusi nii mööblile kui muule sisustusele. Uutes korterites on tihtilugu ka eelvalmidus rakendada targa kodu lahendusi, mis tagavad energiasäästu ja mugavuse. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

1. Küsi pakkumist. Portaalid võimaldavad infot esitada erineval viisil. Kindlaim variant on paluda saata pakkumine. Nii ei teki hiljem küsimusi, kas parkimine on hinna sees või kas tasuda tuleb ka koristamise eest. 2. Sõlmi leping. Ka päevaks või paariks tehtav kokkulepe tuleks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmida. 3. Täpsusta kulud. Üürihinna kõrval on olulised kõrvalkulud. Üldjuhul ei lisandu vee ja elektriga seotud kulud üürile päevades või nädalates mõõdetavate kokkulepete puhul. Küll aga tuleb sageli nendega arvestada kuudeks või koguni suveks sõlmitavate lepingute puhul. 4. Täpsusta tasusid. Tavaliselt sisalduvad erinevad tasud (sealhulgas maakleritasud) lühikeste üürikokkulepete puhul hinnas. Paljudel juhtudel jäävad need ka pikkade kokkulepete korral omaniku kanda. Teisest küljest on see kirjutamata reegel ning küsimine aitab hilisemaid arusaamatusi vältida. 5. Täpsusta maksetingimusi. Suvekodude üürimisel enamasti tagatisraha ei küsita ega maksta, küll aga tuleb arvestada ettemaksega. 6. Sõlmi kokkulepe aegsasti. Mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. 7. Maksa ülekandega. Siis ei teki asjatuid vaidlusi. Suulise kokkuleppe puhul on see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Silvi Merilo sõnul tuleb Haapsalus kahetoalise korteri üürimise eest suvel välja käia 150 kuni 200 eurot kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod. Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma tehtud otsustega rahul, samas tuleb teistel leppida tehtud valede valikutega. Alljärgnevalt toon välja kümme nõuannet, kuidas osta uus korter nii, et samal ajal vältida kinnisvarabuumi ajal teiste poolt tehtud vigu. 1. Tutvu eelnevalt kõigi pakkumistega - veel enne, kui lähed erinevate projektidega kohapeale tutvuma, tasub üle vaadata pakkumised suuremates portaalides. Seejuures ei tasu muretseda, et mõni projektidest jääb märkamata. Erinevalt aastate tagusest, kus paljud pakkumised liikusid tuttavate kaudu, leiab praegu need kõik üles avalikest infokanalitest. Samas ei tähenda suurem reklaamiriba portaalis automaatselt paremat pakkumist - koostada tasub nimekiri erinevate projektide eelistest ja puudustest. 2. Tutvu piirkonnaga - seejuures tasub võtta aega ja saabuda kohale pisut varem. Samuti on mõistlik jalutada piirkonnas nii päeval kui õhtul, saamaks teada, mis keskkonnaga on tegemist. Kindlasti ei tasu lasta end eksitada 3D-animatsioonidest - peab lihtsalt arvestama sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see praegu on. 3. Küsi pakkumine - paljud kodulehed sisaldavad piisavalt informatsiooni konkreetsete müüdavate korterite kohta. Kui see puudub, tasub küsida kirjalik pakkumine selle kohta, mida hind sisaldab. Üle tuleb küsida ja kirjalikult fikseerida ka kõik enesestmõistetavad detailid - kas tasutud on liitumiste eest?; mis number panipaik kuulub korteriomandi juurde?; kuidas toimub hinnaarvestus? 4. Tee selgeks erinevad paketid - harva on pakkuda täpselt ühesuguse viimistlusega kortereid. Seetõttu tasub süveneda, mille poolest variandid teineteisest erinevad. Tihti pole tegemist ainult erinevate värvidega. Kui on plaan tellida standardist erinevaid valikuid, ei piisa, kui sellest ehitusel vaid projektijuhiga rääkida. Kindlasti tuleb muutuste ja lisatööde kohta vormistada projekti lisa, leppida kokku lisatööde maksumus ning fikseerida see kirjalikult. 5. Küsi kulude kohta - ostuhinna kõrval on olulised ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul toovad kaasa laenumaksega võrdse kulu. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima dokumenti energiaklassi kohta. Küsida võib ka infot piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kohta. Väheoluline pole ka see, kes korterelamut haldab - kindlasti on tuntud haldusfirma väike tagatis selles osas, et hoonega seotud dokumendid on korras. 6. Küsi sooduspakkumist - tihti on arendajatel projektide finantseerimiseks eripakkumisi. Nii tasub külastada kliendipäevi, ühendust võtta pankadega, kes projekti finantseerimisega seotud on ning teha ka omapoolne pakkumine. Tuleks olla ettevaatlik väga suurte allahindluste või esimeste sissemaksete puhul. See võib viidata müüja makseraskustele. 7. Kontrolli müüja tausta - tavapärase krediidiinfo ja maksuvõlgade kõrval tuleks kulutada aega ja tutvuda ka arendaja eelnevate projektidega. Projektipõhiste ettevõtete puhul tuleks vaadata emaettevõtte tausta. Suurte ja tuntud arendajate korral on eriti olulised kirjalikud kokkulepped, kuna probleemide korral tegelevad küsimustega edasi juristid. Kui arendaja kasutab pangapoolset finantseerimist, on see teatud tagatis - projekti finantseerija on huvitatud selle valmimisest ning on enne rahastamist veendunud kõikide dokumentide ja tähtaegade kehtivuses. 8. Tutvu müügilepingu projektiga - peale hinna on oluline fikseerida müügilepingus ka paljud muud kokkulepped. Minimaalselt peaks lepingus olema fikseeritud ostuhinna tasumise graafik, ehitusega seonduv ning valduse üleandmine. Finantseerimisega seonduvalt peaks leping sisaldama kokkulepet esimese sissemakse, vahepealsete maksete ja lõpliku tasumise kohta. Seejuures on oluline kooskõlastada graafik ka ostu finantseeriva pangaga. Ehitusega seonduvalt oleks mõistlik lisada kogu projektdokumentatsioon ja plaanid. Valduse üleandmisega läheb üle kogu objektiga seonduv vastutus ning ainult võtmete üleandmisest ei piisa. Vormistada tuleks kindlasti dokument korteri üleandmise kohta ning kontrollida, kas kõik müüja võetud kohustused ja antud lubadused on täidetud. Näiteks tuleks kontrollida, kas võtmete üleandmise hetkel on olemas ka kasutusluba. Sellekohase kohustuse täitmise tagamiseks oleks hea, kui üks osa ostuhinnast oleks deponeeritud notari ametikontol. 9. Kas müüja pakub garantiid - päris uute korterite puhul on ehitusgarantii minimaalselt 24 kuud alates ehitise valmimisest. Ilma garantiita pakkumine peaks ostja tegema ettevaatlikuks. 10. Taotle eelmärget - seadus võimaldab kinnistusraamatusse kanda eelmärke, mis tagab omandi üleandmise nõude ehk eelmärge kaitseb tulevast omandamist. Seega saab ostja eelmärke omanikuna kindluse, et juhul, kui müüja peakski lisaks temale tegema tehingu sama korteriga kellegi kolmanda osapoolega, on need tema kui eelmärke omaniku jaoks tühised. Korter. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees Allikas: E24

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Maaklerteenuste lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga ning neile kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Vastavalt VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegemist konkreetse kokkuleppega ja need võivad olla väga erinevad. Üldiselt mõistetakse esinduslepingu all kokkulepet kinnisvaramaakleri ja kliendi vahel, kus viimane annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures võib müümisega samal ajalt tegeleda nii omanik ise kui ka kõik teised kinnisvaramaaklerid, kellega omanik on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest. Seejuures saab tasu vaid ostja leidnud maakler. Kui omanik leiab ostja ise, siis maakleritel õigust tasule ei teki. Ainuesinduslepingu all mõistetakse kokkulepet, kus klient usaldab kinnisvara müügi ainult ühele kinnisvaramaaklerile. Sel juhul on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest juhul, kui maakler on leidnud ostja. Tõsi, kui ostja on leidnud klient ise, siis maakleril alust tasule ei ole. Ainuesinduslepingus võib ka kokku leppida, et maakleril tekib õigus maakleritasule müügilepingu sõlmimisel igal juhul, ka siis, kui ostja on leidnud müüja iseseisvalt. Nii et ainuesinduslepingu saab sõlmida mõlemal viisil: maakler ei saa mingit tasu, kui müüja leiab ise ostja, kui ka sellisena, et maakler saab igal juhul tasu, sõltumata sellest, kas ta leidis ostja või mitte. Kõik sõltub kokkuleppest. On võimalik, et kui müüja leiab ise ostja, siis hüvitatakse maaklerile ainult teatud kulud, mis on otseselt tõestatavad ja seotud näiteks reklaamiga. Leping tuleks sõlmida tähtajalisena. Ainuesindusleping on mõistlik sõlmida lühemaks tähtajaks kui esindusleping. Korteri puhul võiks lepingu tähtaeg olla mõni kuu, elamu puhul ei tohiks kokkuleppe tähtaeg olla üle aasta. Allikas: Äripäev, Kinnisvara mai 2012

Fotode puudumine - täna, kui valida on rohkem kui 40 000 kinnisvarapakkumise vahel, osutub väike pilt otsingutulemuste ees kõige olulisemaks. Kindlasti ei aita aga kinnisvara ostjat korteri või majaga mitteseotud fotod. Lihtsalt ilusaid fotosid võib iga soovija vaadata ka loodus- või sisustusajakirjadest. Fotode mittelisamine on aga kõige kindlam viis ostjates pahaameelt tekitada. Moonutatud fotod - ostjad ei hinda pilditöötlemisoskust. Kui korter või maja on pildistatud nii, et ruumid tunduvad suuremana, fotodelt on eemaldatud ehitusvead või pimedatest ruumidest on jäetud valgusküllane mulje on see piisav põhjus ostjal uksel kannalt ringi pöörata. Eksitav kirjeldus - loomulikult peab korteri/maja kirjeldus tekitama ostjates huvi, aga see ei tohi olla eksitav. Kirjeldus peaks hõlmama ainult olemasolevat maja või korterit! Nii on lubamatu kirja panna töid, mida pole tehtud või teha ei saa. Ehitada saab katusekorruse, kamina või kütesüsteemi ainult siis, kui selleks on ehitusluba. Topeltkuulutused - tõsiselt uue kodu otsingutesse süvenev ostja märkab üsna pea, et ühtesid ja samasid kortereid pakuvad ühed ja samad kinnisvaramaaklerid portaalides mitmel korral. Tõsi, pakkumised võivad olla pisut erinevad. Erinev võib olla kuulutuse juurde lisatud esimene pilt, tubade arv või kaugus Tallinnast, kuid täpsemal vaatlusel on näha, et tegemist on ühe ja sama objektiga. Topeltkuulutus põhjustab väärarusaamade tekkimist ostjates - jääb vale mulje pakkumiste arvust ja soodustab arusaamatuste tekkimist kokkulepete sõlmimisel - korter saab ikka ja ainult olla kas 1- või 2-toaline! Pealetükkivad müüjad - kindlasti  teab müüja oma kodu kohta igat detaili, aga ostjaid ei huvitada milline sugulane selle ehitamisel kaasa aitas või mis reisilt pilttapeet osteti. Ka ei huvita ostjat, milliste hobidega keegi tegleb. Küll sooviksid nad rahulikult koos abikaasaga majas või korteris ringi vaadata ja omvahel selle eeliseid ning puuduseid arutada.

Kinnisvara hind on õige siis, kui sellega ei ole rahul ei müüja ega ostja. Müüjale tundub seda vähe ja ostjale palju. Iga konkreetse kinnisvara ostuhind kujuneb läbirääkimiste käigus. Alljärgnevalt kümme nõuannet, kuidas osta kinnisvara veerandi võrra odavamalt: 1. Otsi pakkumisi kõikidest portaalidest/kanalitest. Eestis on 20 suuremat ja väiksemat kinnisvaraportaali. Ostjana tasub alusta suurematest, kuid üle tuleb vaadata kõik, sest paljud müüjad teevad valiku vaid ühe tasuta portaali kasuks. Nii võib ainult suuremates portaalides ringi vaadates mitmed head pakkumised tähelepanuta jääda. Portaalide kõrval tasub kuulutusi otsida ka ajalehtedest, sest kuigi 85 .. 90 protsenti ostjatest otsib pakkumisi internetist, on paljud müüjad risti vastupidi veendunud, et ainult ajalehes kuulutades leiavad nad oma varale parima ostja. Lisaks portaalidele ja ajalehtedele tuleks infot hankida ka soovitud piirkonnas kohapeal. Tihti leiab kuulutusi kaupluste, kaubanduskeskuste ja kohaliku omavalitsuste infostendidelt, mis võib olla ainuke müüjapoolne info müügisoovi kohta. Põhjalik eeltööd laia valiku nimel on eduka kinnisvaratehingu nurgakivi. 2. Oma piirkonna pakkumistest ülevaadet. Kinnisvara ei osteta iga päev ja kiirustada tasub aeglaselt. Veel enne, kui alustad pakkumistega tutvumist, koosta oma eelistustest lähtuv põhjalik ülevaade. Koonda tulemused tabelisse ja jälgi turu liikumist. Kuivõrd kinnisvaraturul käituvad hinnad sesoonselt, tagab parima hinna ostu ajastamine madalhooajaks. 3. Oma piikonna müügitehingutest ülevaadet. Ainult pakkumistest ülevaate omamine ei ole piisav. Tegeliku hinnatasemega saad end kurssi viia, kui omad ülevaadet juba tehtud tehingutest. Üle vaadata tasub eelmiste kuude kõrval ka eelmiste aastate hinnatase ja konkreetse varaga tehtud tehingute arv. Kuivõrd pakkumis- ja ostuhind erinevad omavahel suuresti, saad valikust kõrvale jätta kordades ülehinnatud vara. Lisaks on ülevaate omamine hädavajalik läbirääkimistel müüjaga. Statistika juba toimunud tehingute kohta leiad maa-ameti kodulehelt. 4. Kaalu ostu enampakkumiselt. Tavapäraste pakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Ühest soovitust, et igal juhul õnnestub hea ost teha enampakkumiselt, anda ei saa, sest tihti võivad lisaks alghinnale (mis enampakkumisel reeglina kerkib) kaasneda teenuseosutajate ja/või ühistu nõuded. Lisaks ei vastuta objekti müümisel selle puuduste eest täitemenetluses kohtutäitur ega võlgnik. Samas on enampakkumisel müüdav vara märkimisväärselt soodsam ning põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamisel võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing. 5. Küsi pangast eelotsus. Kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast enne otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest raha kiire kättesaadavus on kriitiliselt tähtis hinnaläbirääkimistes. Tihti võidavad hinnas need, kes saavad ostu eest maksta kohe. 6. Telli eksperthinnang. Enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumis- ja ostuhinnad võivad täielikult erineda. Loomulikult ei tarvitse müüja hindaja esitatud tulemusega nõustada, kuid kolmanda osalise erapooletu hinnang võib tuua hilisematesse läbirääkimistesse murrangu. 7. Telli ehitusekspertiis. Ekspetiisi tellimine küll vähendab müüja vastutust asja eest, kuid puuduste ilmnemisel võimaldab neile viitav ekspertarvamus ning nende kõrvaldamisega seotud kulutuste eelarve ostuhinna vähendamise osas läbi rääkida. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus ostmisest sootuks loobuda. 8. Selgita välja müüja kohustused. Infot kohustuste kohta leiad kinnistusraamatust, lisaks tasub küsida infot ühistult ja kõikidelt teistelt teenusepakkujatelt (elekter, vesi jne). Läbirääkimistel võid müüja makstavate tulevaste intresside ja viiviste osa enda kasuks kaubelda. 9. Tee julge pakkumine. Tee sobivale kinnisvarale kindlasti oma pakkumine. Kuigi müüjale võib see esialgu naeruväärselt väike tunduda, võib ta seda kaaluda, kui teisi paremaid pakkumisi ei ole. Kindlasti tuleb teha pakkumine tähtajaline, sest turg ajas muutub ning jooksvalt lisandub päevas kümneid ahvatlevaid pakkumisi. 10. Leia ostjana kogenud kinnisvaramaakler. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude kohta, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvese võtta. Samuti tuleks enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kinnisvaramaakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. Allikas: Eesti Ekspress, Uus Kodu Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara

Tavapäraste kinnisvarapakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Enampakkumisel müüdav vara on märkimisväärselt soodsam, samas asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest.  Põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamise korral võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing. Alljärgnevalt 10 nõuannet, kuidas osta kinnisvara enampakkumistelt: Oma enampakkumistest ülevaadet -  kuigi kõige mugavamalt saab ülevaate enampakkumistest portaalist varad.ee, tuleks läbi lugeda Ametlikud Teadaanded, sest see on ainuke kanal, kus ilmuvad kõik teated. Kahe eelmise kanali kõrval tasub lugeda ka Kuldset Börsi paberväljaannet, kus ilmub suur osa enampakkumise teadetest. Küsi pangast eelotsus - kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast eelnev otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest enampakkumisel ostes kohustud tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Telli eksperthinnang - enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumishinnad ja ostuhinnad võivad erineda ka kuni 100%. Enampakkumise alghind ei tähenda automaatselt head kinnisvaratehingut. Telli ehitusekspertiis - ekspetiisi tellimine küll maksab ja kellegi teise võidu puhul on see tarbetult tehtud kulutus, kuid meeles tuleb pidada seda, et ei võlgnik ega täitur vastuta asja puuduste eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus enampakkumisel osalemisest sootuks loobuda. Leia spetsialiseerunud kinnisvaramaakler - enampakkumisel müüdava vara puhul tuleb võrreldes tavapärase kinnisvaratehinguga teada mitmeid täiendavaid asjaolusid, nagu näiteks millised täiendavad rahalised kohustused lisanduvad alghinnale, kuidas toimub valduse loovutamine ja millised on uue omaniku õigused selles osas. Arvestada tuleb ka päraldistega seonduvat, ningtehingukulude ja riigilõivude osa. Spetsialiseerunud kinnisvaramaakler oskab teid ostjana nõustada nii nendes küsimustes, kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. Tutvu varaga isiklikult - paljud objektid on seisnud tühjana müügis juba aastaid, teistesse puudub kohtutäiturita juurdepääs. Nii võib tegelik olukord suuresti erineda fotodel nähtust. Ka võib selguda, et keset talve on välja lülitatud eleketer, vesi ja gaas. Selgita välja, kui kaua on vara seisnud tühjana - tühjade korterite ja majade puhul on see kriitilise tähtsusega info, sest talvel külmunud vesi võib kevadel suuri kahjusi tekitada. Samuti ei mõju kütmata jätmine hästi hoone põhikonstruktsioonidele. Tutvu ümbruskonnaga - kuigi tähelepanu tuleks koondada ostetavale varale, ei tohi tählepanu jätta ka keskkonda. Paljud objektid asuvad uuselamupiirkondades, kus sarnaselt pooleliolevate elamutega on pooleli ka taristute ehitus. Oma ülevaadet kõikidest kohustustest - rahaliste kohustuste kõrval tuleb näiteks veel välja selgitada, kas hoone on ehitatud seaduslikult või kas sellele on olemas avalik juurdepääs. Teisel juhul tuleb näiteks kaldakaitse vööndisse ehitatud hoone lammutada. Ole kannatlik - tihti on võlausaldajate nõuded suuremad vara tänasest väärtusest. Nii võib vastuse saamine hinnapakkumisele ootuspärase päeva-paari asemel võtta nädalaid, teisalt võib ka väga soodne väljapakutud alghind langeda.

Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Kinnisvara müügiks ettevalmistamine tagab  kuni veerandi võrra kallima hinna. Ostjal kulub täna kinnisvaraga tutvumiseks keskmiselt 15 minutit, seepärast tuleb lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Mõnikord piisab ainult pilgust majale või korterile, et öelda oma "jah" või "ei". Esmast muljet on võimalik jätta vaid üks kord ning parima tulemuse saavutamiseks tuleb kõik teha niivõrd koduseks ja hubaseks, et sinna soovitakse jäädagi. Alljärgnevalt 10 lihtsat nõuannet, kuidas müüa kinnisvara kuni veerandi võrra kallimalt: Korralda suurpuhastus - viska ära vanad ajalehed ja ajakirjad ning pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekoratiivasjad sahtlitesse või kapidesse. Paiguta üleliigne mööbel, hooajal mittevajalik riietus või üleliigsed jalanõud panipaika. Ära unusta koristada ka abiruume (garaaži, kuuri või kõrvalhoonet). Pese aknad - nii paistab tuppa rohkem valgust. Hoia kodu piinlikult puhas ja korras - korras korter või maja jätab väga hea esmamulje. Selleks vabane sõrmejälgedest erinevatel pindadelt, peeglitelt ja klaasidelt, pese või vahata põrandad ning pese puhtaks ahju või kamina klaasid ning külmkapp. Poleeri metallpinnad. Kui ettevõtmine tundub liiga töömahukas, kaalu puhastusfirma kaasamist. Vabane lõhnadest - puhasta vaibad ja tekstiilpinnad vabanemaks küpsetamise, suitsetamise ja kodulooma lõhnadest. Muuda ruumid heledamaks - vaheta välja katkised elektripirnid. Pese puhtaks (vajadusel värvi üle) seinad. Kaaluda tasub ka kardinate vahetust õhulisemate vastu. Muuda vannituba luksuslikuks - Hoolitse selle eest, et nähtaval ei oleks hambaharju, koristustarbeid, erinevad puhastusvahendeid ja kassiliivakasti. Vaheta vanad käterätikud uute toon-toonis rätikute vastu ning vana dušikardin uue vastu. Paiguta pesuruumi värsked lilled ning küünlad. Vajadusel korralda väiksemad remontööd - raskelt sulguvad uksed ja aknad, mõni katkine klaas, tilkuv kraan või katkine aialipp võib tunduda tähtsusetu, kuid jätab mulje, et korter või maja vajab remonti. Korista aed ja ümbrus - niida muru, riisu lehed, püga hekid ja vajadusel istuta pottidesse uued lilled. Hoolitse detailide eest - värsked lõikelilled, puuviljavaagen või pidulikult kaetud laud on need detailid, mis loovad ettekujutuse mugavast ja hubasest kodust. Alati ei ole võimalik ostjatel tutvuda korteri või majaga päeval. Pimedal ajal süüta küünlad, võimalusel tee kaminasse tuli. Anna ostjatele hingamisruumi - võimalusel jäta kinnisvaramaaklerile võti ja mine ise poodi või jalutama, nii saavad ostjad rahulikult korteri või majaga tutvuda ning omavahel arutades kiiremini ostuotsueni jõuda.

Veel enne, kui teha otsus korteri ostuks, tasub ühendust võtta korteriühistuga, küsimaks alljärgnevaid küsimusi. Seeläbi on võimalik aru saada, kui hästi on korraldatud ühistu tegevus ja kas ühistul on potentsiaalseid probleeme. Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui suurt osa üürnikud? Üldiselt tähendab suurem omanike osakaal seda, et majas toimub vähem kolimisi ja muutusi. Milliseid kokkuleppeid sisaldab ühistu põhikiri ja/või kodukord? Kas uutele ja vanadele liikmetele kehtivad samad mängureeglid? Nii võib selguda, et täna elektriküttega korteris tuleb järgmiseks kütteperioodiks taastada keskkütesüsteem või tuleb korteri akende vahetamine tellida ainult välisfassaaditöid teostanud firmast, sest teisel juhul ei kehti enam garantii maja renoveerimistöödele. Kas ühistul on reserve? Lisaks uuri, kuidas on lood võlgnikega. Kuidas on reservid kaitstud inflatsiooni eest? Läbimõeldud reservide kogumine eeldab vähemalt nende hoiustamist. Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? Tavapäraste teenuste  kõrval tasub uurida, kas see sisaldab ka üldaladelt muruniitmist ja parklast lumelükkamist või need tööd tehakse graafiku alusel ühistu liikmete poolt. Kuidas toimub kulude jaotus? Kulusid saab jagada näiteks korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu alusel. Suure hulga üürikorterite puhul on ruutmeetrite järgi jaotus õigem, sest sagedamini vahetuvad inimeste üle arvet pidada on keeruline. Millised on viimastel aastatel olnud suuremad erakorralised väljaminekud? Mõned erakorralised kulud on vältimatud, aga korduvad kulukad erakorralised väljaminekud on ohumärgiks hoone seisukorra või ühistu tegevuse osas. Kui sageli korteriühistu liikmed vahetuvad? See näitab, kui tihti kortereid müüakse ehk kas omanikud on üldiselt majaga rahul või mitte. Kas ühistul on olnud kohtuvaidlusi? See ei ole kunagi hea märk, sest see toob alati kaasa maja hooldamise- ja haldamisega mitteseotud lisakulusid. Kas arendajal on hea maine? Uuemate kortermajade puhul küsi ühistust arendaja andmed ja võimalusel külasta nende teisi arendusi. Kui selgub, et ehituskvaliteediga on probleeme, siis ostu korral  saavad nendest peagi uue omanku probleemid. LVM Kinnisvara: enne, kui teha otsus korteri ostuks, tasub ühendust võtta korteriühistuga

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates «jah» lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi kaks tuhat kinnisvaramaaklerit, kuid mitte kõik neist ei oma kinnisvaramaakleri tööks vajalikke teadmisi, mis omakorda tähendab seda, et mitte kõik kinnisvaramaakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil. Eestis ei reguleeri kehtivad seadused kinnisvaramaaklerite tegevust ega ametinimetuste maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Praegust õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis kinnisvaramaakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus, või pöörduda firma poole, kus on vähemalt üks selline kinnisvaramaakler, kes teiste tegevuse eest vastutab. On vähemalt kaheksa põhjust, miks kinnisvaraküsimustega peaks tegelema vaid kutseline (kutsetunnistust omav) kinnisvaramaakler. 1. Teadmised. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid. 2. Orienteerumisvõime. Kinnisvarasektoris on käibel mitmeid mõisteid, milles orienteerumine on ülioluline. Nii kasutatakse näiteks hindade osas mitmeid mõisted, mille eristamisele tavapäraselt ei pöörata suurt tähelepanu. Samas võivad pakkumishinnad, turuhinnad ja ostuhinnad teineteisest erineda kolmandiku või poole võrra. Vastavate teadmistega spetsialist aitab ette valmistada edukat kinnisvaratehingut ning vältida viivitusi või kulukaid vigu. 3. Informatsioon. Kutselisel kinnisvaramaakleril on ülevaade piirkonna pakkumistest, planeeringutest, liikluskorraldusest, lasteaedadest, koolidest ja paljust muust. Ka on ta võimeline pakkuma objektiivset informatsiooni pakutava objekti kohta, selle suurusest ja kinnistu piiridest. Lisaks teab ta näiteks, mis hinnaga on müüdud piirkonnas teisi sarnaseid kortereid või maju ja kindlasti oskab anda nõu olemasoleva vara hinnakujunduse ja vara edasimüügi hinnatasemete osas. 4. Parimad tingimused. Kutselise turuosalisena oskab maakler vastu võtta parima pakkumise või anda nõu vara hetkesituatsiooni parima võimaliku hinna kohta. Ka on tal praktikuna ülevaade nii aktiivsetest pakkumistest kui ka vaikses müügis olevatest objektidest. 5. Läbirääkimisoskus. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu näiteks hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, parenduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude osas, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvestada. Samuti tuleks eelnevalt kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kutseline maakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. 6. Objektiivne. Tihti on kinnisvara ostmine ja müümine emotsionaalne otsus - see ei ole ainult neli seina ja katus. Samuti on oma koduga seotud paljud mälestused ja seda remontides või ehitades on kulutatud hulk oma aega ja vaeva. Samuti nähakse ostes peamiselt vaid viimistlust ja sisustust, samas kui paljud muud aspektid on olulisemad. Kutseline turuosaline oskab eristada olulisi detaile, aspekte ja asjaolusid ebaolulistest. Näiteks on köögimööblist tähtsam see, kas ühistu on võtnud renoveerimislaenu, või see, kas pakkumise teinud ostjal on olemas ka reaalne võimalus seda eluasemelaenuga osta. 7. Kogemused. Kutseline maakler on turuosaline, kellel on aastatepikkune kogemus ning on igapäevaselt seda tööd tehes teinud sadasid, kui mitte tuhandeid tehinguid. Isegi kui klient on varem teinud tehinguid iseseisvalt, jääb tehingute vahele reeglina pikem periood, mille jooksul paljud seadused, regulatsioonid ja põhimõtted muutuvad. Seepärast on eksperdi kaasamine hädavajalik. 8. Turundusjõud. Ükski reklaam ei müü kinnisvara - kinnisvara müüvad inimesed. Samas, ilma reklaamita ei märka keegi ka kõige soodsamat pakkumist. Nii nagu osa inimesi joob kohvi ja teistele meeldib tee ning kolmandad joovad üldse piima, nii peab ka kinnisvarale ostja leidmiseks kasutama võimalikult paljusid reklaamikanaleid. Reklaamijatega kokkuleppeid tehes on kinnisvaramaakleril kindlasti paremad võimalused kokku leppida nii reklaamihindade kui esile toomise osas. Tegelikult leiab suur osa tehinguid aset ka seetõttu, et sobivat pakkumist soovitas maakler kellegi tuttavale, sõbrale, kliendile või tema perekonnaliikmele. Seetõttu on parim tagatis palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, sest tal on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kogemused, et lahendada kinnisvara ost või müük parimal võimalikul viisil. Kutsetunnistusega kinnisvaramaaklerite nimekiri on kättesaadav kutseregistrist, mis asub www.kutsekoda.ee

Mida kodukindlustus hüvitab? Näiteks ei hüvita paljud kindlustused üleujutuskahjusid. Seda tüüpi riske tuleb eraldi kindlustada. Kui suures ulatuses nõuded hüvitatakse? Isegi kui kodukindlustus katab tekkinud kahju, võib hüvitis olla limiteeritud. Näiteks on kodusisustus lepingus kindlustatud summas, mis ei pruugi olla piisav asjade asendamiseks uutega. Milline on asendusmaksumus? Kui kodu on täielikult hävinud saad kindlustushüvitise ainult kokkulepitud ulatuses. Veendu, et oled sõlminud lepingu, mis vajadusel katab kahjud täielikult. Näiteks, kui kodu on kindlustatud 150 000 €´le, kuid selle taastamine maksab 180 000 €, siis kahju korral vastutab kindlustusandja kahju eest vaid võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse. Milline on tegelik turuhind? Tihti on tänane turuhind madalam, kui asendusmaksumus. Nii näiteks maksavad maamajad täna 50 .. 80% vähem nende ehitusmaksumusest. Vanemate maamajade puhul on see vahe veelgi suurem. Kahjude hüvitamisel võidakse lähtuda turuhinnast. Milline on vastutus? Tavaliselt katab kodukindlustus kindlustusjuhtumid, mis on seotud varaga. Samal ajal tasuks omanikuna mõelda ka juhtumitele, mis võivad aset leida kinnistul või olla sellest põhjustatud. Nii näiteks katab vastav kindlustus arstiabi-, õigusabi- ja kohtukulud või naaberkorterile tekitatud veekahjud.

Kas koduks valida korter või maja? Korteri kasuks tasub otsusta alljärgnevatel põhjustel: Hooldusvaba - korteri hooldamise ja haldamisega tegeleb ühistu. Maksta tuleb küll rohkem, kuid muru niitmise ilusa rannailma või lume lükkamise hea suusailmaga saad jätta kellegi teise hooleks. Samuti võid iga hetk ette võtta pikema reisi, ilma, et peaksid kellegiga kütmise osas kokku leppima. Mugavus - ainus mure on maksta igakuine arve. Seejuures ei pea orienteeruma elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemide töö- või hoolduspõhimõtetes. Maamaks - korteri juurde kuuluva maa eest tuleb loovutada reeglina mõnikümmend eurot aastas. Teatud juhtudel on aga korteri juurde kuuluva maa eest maks nii väike, et maamaksuteadet ei väljastatagi. Turvalisus - tänaseks on enamik trepikodasid suletud ning nendesse pääseb vaid koodi või võtmega. Lisaks paigaldatakse järjest rohkem valvekaameraid. Ka naabrite vahetu lähedus lisab turvatunnet. Müük - kui korteriturg on aktiivne aastaringselt kõikjal Eestis ning korterile ostja leidmine on 15 päeva küsimus, siis elamuturg on hooajaline. Seejuures linnamajadele leidub ostjaid valdavalt ainult kevadel ja sügisel, maamajadele aga peamiselt suve alguses. Kättesaadav - kui  korterite hinnad algavad tuhandetest eurodest, siis elamute hinnad algavad aga kümnetest tuhandetest eurodest. Seejuures on alla kümne tuhande euro võimalik osta korter igas Eesti linnas! Valik - mõne erandiga saab korteri üürida või osta igas linnaosas või asulas, seejuures ulatub valik sadadesse. Korter on võimalik valida isegi ruutmeetri täpsusega! Elamute puhul on valik tunduvalt tagasihoidlikum. Seejuures tuleb teatud piirkondadesse sobiva maja ostmiseks ringi vaadata kuid, kui mitte aastaid! LVM Kinnisvara: korter Nafta 6, Tallinn

Kas koduks valida korter või maja? Maja tasub valida alljärgnevatel põhjustel: Abiruumid - kuigi korteri juurde kuulub reeglina panipaik, on majas lisaks abiruumidele enamjaolt ka kelder ning pööning, mida saab täiendavalt abiruumidena kasutada. Krunt - kuigi ruutmeetrite poolest on korterelamute juurde kuuluvad krundid suuremad, on elamu juurde kuuluvat maad omaniku kasutuses rohkem. Lisaks võid seda kasutamise parima äranägemise järgi. Ja loomulikult on oma peenralt korjatud maasikad kõige magusamad. Hoolduskulud - majaga seotud kulud ruutmeetri kohta on madlamad, kui korteril, sest kõiki töid ei ole vaja tellida. Lisaks on muru niitmine ja lumekoristus hea treeningu eest. Ära jäävad ka ühistuga seotud kulud. Vabadus -  ühistutes on kodukord, mida tuleb jälgida nii autode parkimise, kui pesu kuivatamise osas, oma maja puhul oled otsustes vaba. Privaatsus - korteri puhul pead arvestama naabrite ja nende lähedusega, majas elades kohtud nendega siis, kui ise seda soovid. Paindlikkus - korterelamus pead lähtuma enamuse huvist, majas võid remondi või uue pliidi ehitusega alustada millal tahes. Asukoht - elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades eemal kesklinna mürast, tihedast liiklusest ja teenindusettevõtetest. .                          LVM Kinnisvara: elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades