LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et kinnisvaraturg on nagu suur laev, mis üldjuhul pöörab aeglaselt ning täna ülehinnatakse ka elektrihindade tõusuga seotud pikaajalist mõju. “Esimese koroonalaine ajal usuti, et kohe hakatakse massiliselt linnast maale kolima, aga seda ei juhtunud.”

Saksingu sõnul pole ainult elektriradiaatoritega elamine kunagi kõige soodsam lahendus olnud. Kõrvalkulud on alati kinnisvara müügihinna kujunemist mõjutanud, teisisõnu kõrged kõrvalkulud tähendavad sageli madalamat müügihinda. “See on oluline argument näiteks koduostjatele, kes on maksevõimelised, kuid mingil põhjusel peavad oluliseks madalat soetushinda. Siis võrreldakse küttearvet lihtsalt laenumaksega.“

Inimesed ei vaata tema sõnul kodu valides vaid konkreetselt elektrikulu, vaid kogukulu. Elekter on oluline, aga mitte ainus komponent, mis kogukulu mõjutab. Pärnu üüri- ja suvituskorterite puhul on Saksingu hinnangul elektriküte hoopis suureks plussiks, sest kütta saab vaid siis, kui elamist päriselt kasutatakse ning temperatuuri ja kulu saab olulisel määral juhtida.

Seda, et inimesed hakkaksid nüüd elektrikütel elamisi massiliselt maha müüma, Saksing ei usu, ning pigem arvab ta, et tegutsema hakkavad eelkõige need inimesed, kes seni pole säästmiseks mitte midagi teinud.

Saksing usub, et suurem pööre tuleb hoopis kütteseadmete turul. ”Ka hetke kõige tõhusamad küttesüsteemid, õhk- ja maasoojuspumbad kaotavad kõige külmemate ilmadega suure osa oma efektiivsusest ja muutuvad ajal, mil elekter on kõige kallim, sisuliselt elektriküttesüsteemiks. Seetõttu usun, et kütteseadmete turul toimub kiirem muutus, kui kinnisvaras, ning kasvab hoopis nõudlus nutikate küttesüsteemide järele, mis suudavad soojusenergiat akumuleerida ning kütet börsi tunnihinna järgi juhtida.”

Suur küttearve kinnisvara hinda alla ei too, kuid tarbija muutub teadlikumaks

Saksing prognoosib, et hinnatõus kinnisvaraturul on üleüldine ja konkreetselt küttekulude tõttu üheski segmendis hinnalangust tulemas ei ole. “Seda kõige kulukamat kodu ehk vanemat elektriküttel eramut, mis naaberkinnistutel talvel muru kasvama paneb, ostetakse pigem ümberehituse mõttega, kui muutmata kujul aastakümneid sees elamise mõttega.”

Samal ajal on energiatõhusal kinnisvaral tekkinud selge eelis. Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on Eestis vähe majapidamisi, mida käimasolev energiakriis ei ole raputanud ja see peegeldub hästi ka kinnisvarakuulutuste statistikas. „Energiatõhusus ei ole kunagi olnud kinnisvarakuulutuste vaatajate jaoks aktuaalsem kui praegu ja energiatõhusa kinnisvara eelistamise kasvu on näha juba ka möödunud aasta numbritest. Kuigi kõrge elektrihind ja kommunaalkulud ei ole üleüldist kinnisvarabuumi veel pidurdanud, on kinnisvaraportaali külastajad elamispindade püsikulude osas varasemast palju tähelepanelikumad ja eelistavad üha rohkem A- ja B-klassi energiamärgisega kuulutusi,“ lisas ta.

Ostja jaoks on energiamärgis oluliseks indikaatoriks tuleviku elektri- ja soojaarvete kujunemisel. Energiamärgis annab infot hoone tegeliku energiatarbimise ja selle tõhususe kohta ning aitab seda sarnaste hoonete seas võrrelda. Energiaklassi märgis sõltub hoone vanusest, kasutatud ehitusmaterjalidest, energiaallikatest ja ventilatsioonist, samuti ka akende kvaliteedist. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on tulevikus energiaarved.

Allikas: Delfi Moodne Kodu