Lähenevate valimistega seoses soovivad ka kinnisvaravaldkonna esindajad Riigikogusse pürgivatelt kandidaatidelt midagi. Soovidering on pealkirjas. Eksperdid, mis on see, mida ootate kinnisvaravaldkonna esindajana kandidaatidelt ning mida nad peaksid kinnisvaravaldkonnaga otseselt ja kaudselt seonduvast lahendama?
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing aga osutas sootuks eripärasele olukorrale kinnisvara valdkonnas. „Riigieelarvest ligi poolega võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond pluss paragrahvi,“ imestas ta ja pidas sellist reguleerituse nappust sellise ulatuse ja määraga tegevuse piiritlemiseks ilmselgelt väheseks. „Kehtiv võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks,“ pidas Saksing olukorda kummaliseks.
„Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei oleks kaasa toonud valesid soovitusi või üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed,“ osutas ta reguleerimatusest tulenevatele ohtudele. Saksingu kinnitusel on tema ligi kolmekümne aasta pikkune praktika näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. „Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse.“
Lahendus oleks tema sõnul uus seadus, mis „… muuhulgas kehtestaks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustusliku, kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi.“ Võrdluseks tõi ta kinnisvarahindajate ja kinnisvara haldajate ametid, mis mõlemad on kutsesüsteemiga reguleeritud. Saksingu kinnitusel on Eestis umbes 1500 kinnisvaramaaklerit, ent kutsekotta kuulub neid 170…. Maakleriks võib praegu saada igaüks, ka harimatu, osutas ta olukorra absurdsusele.
Allikas: Kinnisvarauudised
Jäta oma number - selgitame välja!
