Pärnu kinnisvarafirmade maaklerid nentisid, et Pärnu võiks välja pakkuda avaramaid tulevikuvisioone, mis käsitlevad lastega perede võimalusi siia kodu rajada. Küsime: mida saaks teha ära kohalik omavalitsus, et noor pere valiks elukohaks Pärnu?
Pärnu rändesaldo on paranenud, kuid püsib endiselt miinuses. Rõngasvaldade elanikud koos Sindi inimestega moodustavad juba poole Pärnusse registreeritud elanikest. Rahvaarvu kasvatasid mullu eeskätt Audru, Sauga ja Tahkuranna vald, kus viimasel aastakümnel on kerkinud madaltihedaid elurajoone, jätkub elamuehitus ja kruntide pakkumine.
Puudub vastav poliitika
LVMi maakler Ingmar Saksing märgib, et Pärnus piisab piirkondi, mis pole lõpuni valmis ehitatud. Ta leiab, et omavalitsus võiks mõne piirkonna tervikuna planeerida ja seal taristu välja ehitada ning seejärel neid kinnistuid müüa.
Noori peresid tuleks toetada nagu ärikeskkondi, mille puhul linn annab ettevõtjatele sümboolse tasu eest hoonestusõiguse, soovitab ta. Kui noor pere soovib linna maja ehitada ja pereliikmed on elukoha linnas registreerinud, seatakse nende kasuks maa hoonestusõigus.
“Siin oleks võimalus arendada omavalitsuse ja erasektori koostööd: linn rajab taristu ja arendaja ehitab eluhooned ning noor pere maksab linnale hoonestusõiguse tasu ehk sisuliselt rendib maad,” selgitab Saksing.
Praegu on Pärnusse maja ehitamine vaevaline ettevõtmine, lihtsam on teha seda mõnes lähivallas. Linnas tuleb krundi ostu järel algatada detailplaneering, mille kehtestamiseni kulub kaks–kolm aastat, seejärel tuleb omal kulul rajada torustikud-ühendusteed.
“Omavalitsus võiks teha rohkem koostööd. Praegu pole Pärnu linn ette valmistanud ühtki elamupiirkonda. Puudub selline poliitika, mis toetab noorte perede kodurajamist,” tõdeb Saksing.
Teisalt poleks elukoht Pärnus probleemiks neile, kes töötavad Tallinnas, kui ühest linnast teise saaks sõita 50 minutiga. Nagu näitab Põhjamaade praktika, annab transpordi arendamine parema lahenduse kui haldusreform.
“Pärnule on kõige optimaalsem lahendus pealinna suunal kiirrong või neljarealine maantee,” kinnitab Saksing.
Loe edasi parnupostimees.ee
Näide ühest uusimast elurajoonist Pärnus Hermanni kvartalist: ühtemoodi neofunktsionalistlikud hooned tagavad sotsiaalselt ja varanduslikult sarnase kogukonna tekkimise. Foto: Urmas Luik
Jäta oma number - selgitame välja!
