Leie Kõiv
Kui võtta aluseks viimase kümne aasta andmed, pole kinnisvaratehingute koguväärtus Saaremaal kunagi nii suur olnud, kui selle aasta esimeses kvartalis.
Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas tänavu esimeses kvartalis 509 ostu-müügitehingut koguväärtuses ligi 37 miljonit eurot.
Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes oli tehingute arv tänavu samal perioodil küll viie protsendi võrra väiksem, see-eest oli aga kinnisvaratehingute koguväärtus üllatavalt 129% võrra ehk ligi 2,3 korda kõrgem.
Rahalises väljenduses oli tehingute koguväärtuse kasv ligi 21 miljonit eurot.
Kogu Eesti kontekstis on Saaremaa kinnisvaratehingute koguväärtuse sedavõrd suur kasv väga tähelepanuväärne. Tehingute koguväärtuse kasvu osas järgnevad Saare maakonnale Ida-Virumaa (+117%), Raplamaa (+49,4%) ja Põlvamaa (+38,1%).
Ostu-müügitehingute koguväärtus (ligi 37 miljonit eurot) annab aga Saare maakonnale maakondade pingereas 5. koha. Meist eespool on vaid Tallinn ja Harjumaa, Tartu linn koos maakonnaga, Pärnumaa ning Ida-Virumaa.
Kui Saaremaa 2022. aasta esimese kvartali kinnisvara ostu-müügitehinguid detailsemalt analüüsida, selgub, et tehingute koguväärtuse järsu kasvu taga on üks suuremahuline tehing ärimaaga.
Kuressaare spaahotell GOSPA vahetas jaanuaris omanikku enam kui 12 miljoni euro eest. See on ajaloo suuruselt teine tehing pärast Auriga keskuse müük 2015. aastal enam kui 14 miljoni euro eest.
LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja ja maakleri Leie Kõivu jaoks ei olnud maa-ameti statistikas midagi ootamatut.
“Praegu tehakse tehinguid tõepoolest palju,” tõdes ta. “Ehkki kinnisvarahinnad on tõusnud kõrgustesse, huvilisi sellest hoolimata jagub ja seda eeskätt talukohtade osas.”
Maakleri sõnul otsitakse talukohti nii suvekoduks kui ka alaliseks elamiseks, kusjuures on eriti kasvanud noorte ostjate arvukus.
“Noored otsivad pigem veidi kõpitsemist vajavat talukohta hinnavahemikus 60 000–120 000 eurot,” rääkis ta. “Sageli eelistatakse omaette kohta, kus naabrid ei oleks liiga lähedal.”
Saare maakonna kinnisvara ostjate seas on päris palju inimesi mandrilt. Märkimisväärne on ka, et soomlaste kunagine ostubuum paistab praeguseks möödas olevat. Nemad on hakanud kinnisvara hoopiski müüma.
“Kinnisvara müüvad soomlased on reeglina eakaks saanud inimesed, kes nüüd kodumaale tagasi kolivad,” ütles Kõiv. “Tavaliselt on nende elamised väga heas korras ja keskmine müügihind on umbes 300 000 euro ringis.”
Kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtuse järsk kasv on Eestis tervikuna kestnud juba kaks viimast aastat. Saare maakonnas oli ses mõttes tähelepanuväärne 2021. aasta. Läinud aasta teises, kolmandas ja neljandas kvartalis ulatus tehingute koguväärtus üle 20 miljoni euro.
Kommenteerides säärast kinnisvara ostu-müügi järsku tõusu, märkis Leie Kõiv, et eelkõige on see seletatav koroonapandeemiast tingitud reisipiirangutega.
“Ilmselt siin peitubki peamine põhjus, mis vanemaealisi soomlasi oma kinnisvara siin Saaremaal müüma paneb, kuid müüvad ka venelased,” rääkis ta.
“Eestlasi panid aga reisipiirangud endile hoopiski maakodusid ostma, et oleks võimalus vajadusel linnakodust välja saada.”
Kuressaare korterituru kohta ütles LVM Kinnisvara maakler, et aastataguse ajaga võrreldes on hinnad märgatavalt tõusnud.
“Kortereid müüvad sagedamini eakamad inimesed, kes ei saa näiteks kõrgematel korrustel enam väga hästi hakkama või ei jaksa ahjuküttega tuppa küttepuid tassida,” märkis ta.
Kuid sagedased on ka juhtumid, kus Kuressaare kortereid ostetakse eranditult vaid investeerimiseks.
“Vajadusel tehakse korteris remont ja seejärel üüritakse välja,” selgitas Leie Kõiv.
Kõige nõutumad uued korterid asuvad aga tema sõnul Kuressaare golfipiirkonnas, kus on ka kõige kõrgemad ruutmeetrihinnad.
“Mõned ostjad on kinnisvara soetamisel ka inflatsioonile viidanud, et vaba raha tuleb kusagile paigutada,” tõdes Kõiv.
Saaremaa kinnisvaraturu tulevikuväljavaadete kohta ei hakanud Leie Kõiv suuri ennustusi tegema.
“Raske on siin prognoose anda, aga sisetunne ütleb, et nii kiire tõus ei saa enam kaua kesta,” ütles ta.
“Pealegi tundub, et pandeemiaga seotud takistused hakkavad tasapisi kaduma ja seepärast arvangi, et ehk saab kiire hinnatõus tänavuse aastaga ka läbi.”
Allikas: Postimees/Saarte Hääl
Jäta oma number - selgitame välja!
