Saksing põhjendas, et hulk eurorahale toetuvaid projekte, kus ehitajad saavad praegu tööd, hakkab lõppema. Uued suured, näiteks Rail Baltic, pole veel alanud. Olukorras, kus ehitusettevõttes on inimesed tööl, masinad liisitud, vähendab firma pigem marginaali, et täita kohustusi töötajate ja laenuandja ees.

Teiseks pole ostjad hinnatõusuga kaasa tulnud ega valmis ostma veel kallimat vara. „Need, kes tahavad oma teenust müüa, peavad leidma uued, efektiivsemad lahendused või kasumlikkuses tagasi andma,“ kinnitas Saksing.

Pärnuski kerkib kortermaju, kus ehitaja on samal ajal arendaja. Nii annab kulusid kokku hoida. Sel viisil kerkis Lille 55 ja alustati Oja 118 püstitamist: mõlemat arendab Pärnu ehitusfirma SA.MET. Mai 105 ehitab ühtlasi arendaja Fund Ehitus.

Vaata graafikut: kasutusse lubatud eluruumid Pärnumaal (uusehitused)

Ent kuidas seletada fakti, et vaatamata jätkuvale hinnatõusule anti ehituslube meie maakonnas mullu välja rohkem kui eelmistel aastatel?

Saksing juhtis tähelepanu, et suur hulk ettevõtteid, millel oli plaan ehitama asuda, taotlesid ehitusluba, olemaks valmis, kui kehtestatud oleks senisest rangemad hoonete energiatõhususe nõuded. Juba kehtiv ehitusluba lubaks püsti panna vähem tõhusa maja ehk arvestada varasemaid reegleid.

Isegi kui ametlikus statistikas seisab, et ehitusega on alustatud, ei tähenda see Saksingu väitel, et maja saab valmis. Võidakse vaiad maasse lüüa ja vundament valada, aga edasi ei pruugita ehitada.

Siiski hakkab tänavugi kerkima uusi korterelamuid. Näiteks juba mainitud kümnekorruseline Mai 105, kuhu tuleb 41 korterit ja valmib aastal 2020. Detsembris algas Pikk 16 ehitus ja alustatakse korrusmaja ehitust Kooli 63.

Ometi prognoosis Saksing, et tuleb igav, üllatusteta kinnisvara-aasta. Põhjusel, et hinnatõus langetab tehingute arvu. „Nendeni jõudmiseks kulub sel aastal tõenäoliselt kauem aega. Aktiivsest kasvufaasist liigume rahulikumasse faasi,“ tähendas LVMi juhatuse liige.