Kui Eestis keskmiselt on maa koguväärtus veidi enam kui kahe aastakümne taguse ajaga võrreldes kasvanud 8,3 korda, siis Saare maakonnas on see kasvanud kõigest 6,3 korda. Maakondade lõikes on see Eesti kõige madalam näitaja.
Selline on maa-ameti 2022. aastal läbiviidud maa korralise hindamise tulemus. Eelmine säärane hindamine oli enam kui 20 aastat tagasi, aastal 2001.
Kõige enam on möödunud 20 aasta jooksul maa koguväärtus kasvanud Tartumaal (14,8 korda) ja teistes Lõuna-Eesti maakondades – Põlvas 11,1, Viljandis 11,0, Jõgeval 10,8, Võrus 10,2 ja Valgas 10,1 korda.
Mõnevõrra madalam on maa koguväärtuse tõus olnud Lääne-Eestis (Saare, Lääne ja Pärnu maakonnas), aga ka Põhja-Eestis, näiteks Harjumaal ja Ida-Virumaal. Miks see nii on?
“Lõuna- ja Kagu-Eesti maa kiirem kallinemine tuleb eelkõige sellest, et 2001. aasta hindamise ajal olid Põhja- ja Lääne-Eesti hinnad (muu hulgas skandinaavlaste ostuhuvi tõttu) juba tõusma hakanud, Lõuna- ja Kagu-Eesti omad aga veel eriti mitte,” ütles selgituseks LVM Kinnisvara vanemmaakler Ingmar Saksing. Seega võib öelda, et tegelikult võtsid Lõuna-Eesti piirkonnad maa kiirema kallinemisega nüüd lihtsalt järele.
Põllu- ja elamumaa hinnaralli
Maa kasutuse järgi on viimase 21 aasta jooksul Saaremaal kõige kiiremini tõusnud põllumajandus- ja elamumaade väärtus, vastavalt 18,3 ja 7,5 korda, ning kõige vähem metsamaa koguväärtus – keskmiselt 3,8 korda.
Eestis tervikuna on üldjoontes täheldatav sama tendents, vaid arvud on veidi suuremad: näiteks on põllumajandusmaade väärtus riigis tervikuna 2001. aastaga võrreldes tõusnud keskmiselt 22,5 ja elamumaade väärtus 11,6 korda.
Eesti maa koguväärtus on 2022. aastal 32,5 miljardit eurot. 2001. aastal oli see kõigest 3,9 miljardit. Paraku ei ole maa-ameti veebilehel praegu veel üleval andmeid, kui suur on maa koguväärtus ühes või teises maakonnas.
“Uurisime aga maa-ametist järele, et Saaremaal maksab maa praegu 615 miljonit eurot. Mis saarlastele ilmselt oluline – seda on üle kolme korra rohkem kui Hiiumaa maa koguväärtus (189 miljonit),” märkis Ingmar Saksing.
See tähendab, et 2001. aastal oli Saaremaa maa koguväärtus umbes 97,6 miljonit eurot (viimase 20 aasta tõus oli maa-ameti andmetel 6,3 korda), Hiiumaal aga ligi 21,5 miljonit eurot (tõus 8,8 korda).
Siinjuures tuleks veel arvesse võtta, et maa korralise hindamise käigus hinnatakse eranditult vaid maad, mitte sellel kasvavat metsa või seal asuvaid ehitisi.
Hüppelist maksutõusu oodata ei ole
Kuigi maa-ameti värske korraline hindamine tõstis maa väärtust paljudes kohtades hüppeliselt, ei tähenda see veel maamaksu sama järsku tõusu, kuna seda ei võimalda kehtiv maamaksuseadus.
Saaremaa vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti Pille Puki sõnul on praegu veel vara vastata kõigile maamaksuga seotud küsimustele. “Praegu saab vaid öelda, et 2023. aastal maamaksu osas mingeid muudatusi maaomaniku jaoks ei tule ja maamaksu arvutatakse varasema ehk 2001. aasta maa maksustamishinna alusel,” ütles ta.
2022. aasta korralise hindamise tulemusi hakatakse maksustamisel kasutama 2024. aastast. See tähendab, et ülejärgmisest aastast võib maamaks tõepoolest muutuda, kuid seda nii tõusu kui ka languse suunas.
Mis puudutab maamaksu tõusu, siis praegu kehtiv seadusandlus ei võimalda seda tõsta enam kui 10 protsenti aastas. “Kui maamaks tõuseb vastavalt maa väärtusele (2022. aasta hindamise alusel) enam kui 10 protsenti, siis tõstetakse seda igal järgneval aastal, kuid mitte rohkem kui 10 protsenti aastas,” selgitas Pukk.
Maksudebatt on teretulnud!
Enam-vähem samal arvamusel oli ka LVM-i vanemmaakler Ingmar Saksing. Tema sõnul on praegu veel võimatu öelda, mida võib äsja lõppenud maa hindamise tulemus maaomanikule tegelikult tähendada. Siiski sõltuvat see aga paljuski kohaliku omavalitsuse ametnikest, sest lõppkokkuvõttes otsustavad ju nemad, millise protsendi üks või teine KOV maa turuväärtusest maamaksuks kogub.
See tähendab, et ehkki maamaksu arvestamise aluseks on maa turuväärtus, määrab maksu tegeliku suuruse omavalitsus. “Tal on õigus maksustada maad omal valikul 0,1–2,5 protsendi ulatuses maa väärtusest, mis tähendab, et on olemas 25-kordne otsustamisruum,” selgitas Saksing.
Samas ei luba aga seadus suuremat maamaksu tõusu kui 10 protsenti aastas, mis Saksingu oletuste kohaselt tähendab, et tohutut hinnašokki maamaksu tõusu osas lähiajal ei saabu. “Kuid pikas plaanis maamaks siiski tõuseb,” ütles ta.
Kuna maamaksu suuruse määramise õigus on seadusega koos 25-kordse otsustusruumiga antud omavalitsustele, siis sisuliselt tähendab see, et kogukondades algab peagi maksudebatt, arvas LVM-i vanemmaakler.
Samas pidas Ingmar Saksing oluliseks rõhutada, et maa korraline hindamine ei ole mingi ootamatu ja riukalik viis maaomanike taskute tühjendamiseks. Tema sõnul on maamaksu mõte teoreetiliselt kogu aeg olnud, et see sõltuks enam-vähem maa tegelikust turuväärtusest.
Probleem on aga, et viis viimast valitsemisperioodi järjest on valitsejad maa uut hindamist pidevalt edasi, järgmiste valitsuste ülesandeks lükanud. Keegi ei tahtnud olla maksutõusust teavitaja rollis.
Maa-ameti andmetel võetakse 2022. aasta korralise hindamise tulemused kasutusele 1. jaanuarist 2024. Uued maamaksumäärad kehtestab kohalik omavalitsus hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks.
Oma maatüki väärtust saab iga maaomanik vaadata uuenenud maakatastris minu.kataster.ee. Aadressi või katastritunnuse järgi tuleb üles otsida huvipakkuv katastriüksus ja avada “Maa väärtuse info”.
Maksu- ja tolliameti andmetel on Saaremaa vald tänavu kümne kuuga maamaksu kogunud summas 1 247 932 eurot, mullu samal ajal aga 1 245 449 eurot.
Maamaks = maa turuväärtus (€) + maksumäär (%) – maksusoodustused ja maksuvabastused.
Allikas: Saarte Hääl
Jäta oma number - selgitame välja!
