Maa-ameti värsket maade hindamist ei tohiks näha kui tööriista maksumaksja taskute väänamiseks, leiab LVM Kinnisvara vanemmaakler Ingmar Saksing.

Kuidas Maa-ameti värske maahindamine kinnisvaraturgu edaspidi mõjutab? Räägime siin peamiselt kinnisvaraomanikest, koduostjatest ja üürnikest.

Suuri muutusi see kaasa ei too. Seda kolmel põhjusel:
1) Kodualuse maa maksuvabastus kehtib edasi. Teisisõnu lõviosa kinnisvaraomanikest – korteri ja väikese krundiga maja omanikke (ostjat või üürnikku) – see ei mõjuta.
2) Maamaksu olemus ja eesmärk on hoida maatükid ringluses ning mõistlikus kasutuses. Maad “igaks juhuks” käes hoida oleks maamaksu tõttu ebamõistlik. Samas kasutuses oleva ja majandatava maa omamist see ei pärsiks. See maks ei tohiks tõusta kõrgusse, kus maa omamine muutuks ülejõukäivaks.
3) Praeguse seaduse järgi ei saakski maamaks tõusta enam kui 10% aastas.

Teeme asja puust ja punaseks. Mida ütleb praegune seadus: milline maa on maamaksust vabastatud, millise maa pealt tuleb maksta?

Seaduses on kokku 11 maksuvabastust, sh kirikud, saatkonnad. Eraomanikku puudutavad vabastused kehtivad näiteks kaitsealade, avalike teede ja veekogude alusele, üldkasutatava sihtotstarbega maadele. Lisaks kodualuse maa maksuvabastus, mis tiheasustusalal on kuni 0,15 ja mujal kuni 2 hektarit.

Kas Maa-ameti hindamismeetod on Teie hinnangul adekvaatne? (vtPostimees 31.10)

Olukorras, kus kinnisvara hinnad kasvavad aastaga kohati veerandi võrra, ei saa eeldada, et maa maksustamisväärtus peegeldaks alati värskeimat turuhinda. Oluline on, et erinevate maatükkide väärtus oleks – sõltuvalt otstarbest, asukohast, seisundist – omavahel enam-vähem tasakaalus.

Näiteks eelmine hindamine tehti 21 aastat tagasi, kui skandinaavlased olid juba Põhja- ja Lääne-Eesti kinnisvaraturul märkimisväärselt oste sooritanud, aga Kesk- ja Lõuna-Eestis veel mitte. Nii maksid Põhja- ja Lääne-Eesti inimesed 21 aastat maamaksu tublisti kõrgema hinna järgi kui lõunaeestlased.

Lisaks on hulk piirkondi saanud põllumaast elurajoonideks. Värske hindamisega sai maksustamine õiglasemaks ja päriseluga rohkem kooskõlla.

Mil määral mõjutab praegune maade hindamine maamaksu maksjaid tuleval aastal?

Ei tahaks, et hindamist nähakse, kui mingit tööriista maksumaksja taskute väänamiseks. Maamaks on poliitiline kokkulepe, selle aluseks on maa väärtus ja maksumäär, mis otsustatakse igas omavalitsuses eraldi, valitud rahvaesindajate poolt. Kui üks reaalsusest kaugele jäänud alus korrigeeriti, saab sellest õiglust maksumaksjate-keskis ikka rohkem, mitte vähem.

Maksumaksja jaoks on palju olulisem teine komponent ehk omavalitsuse otsus, mida selle maa väärtusega nüüd edasi teha, kui kõrgelt seda maksustada.

Kui inimese maa hinnanguline väärtus tõusis 14 või ka 20 korda, ei tähenda see, et tema maamaks tõuseb 20 korda. Kuidas ja kas üldse maamaks muutub, selle otsustavad ikka rahva esindajad omavalitsuses. Mine tea, ehk õnnestub omavalitsuses ja kogukondades isegi sisuline maksudebatt maha pidada.

Oluline on aru saada, et maamaks kellelegi üle 10% aastas ei tõuse. Eile juba spekuleeriti, et seadusandja võib selle piirangu maha võtta, aga see on alles eelmisel aastal seadusesse kirjutatud. Tõenäoliselt arvestati seda tehes just eesootava maa korralise hindamisega ja sooviti justnimelt maksušokki vältida. Ma ei pea selle piirangu kaotamist väga tõenäoliseks.