Aastatagusest oluliselt kõrgema intressiga tuleb harjuda, teine asi on, kui kaua see kestab ja mis sellest edasi saab. Aina selgemalt omandavad piirjooni investeerimist väärivad kinnisvarad- pilt võib olla üsna värvikas.
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing, vastates kahele küsimusele, aitab kergitada katet intressitulevikult ja jagab kinnisvarasse investeerimise soovitusi.
1. Osa eksperte ennustab kodulaenu intressi tõusu kuni 6%-ni, osa pakub, et see tõuseb veel üks kord ja siis jääb pikalt kõrgeks, osa jällegi peab võimalikuks intressi kiiret langust. Mis ootab ees intressi lähema aasta jooksul ja kuidas see kajastub kinnisvaraturul?
Intressikeskkonna arengute kohta ei hakkaks mingeid prognoose tegema, see on rohkem finantssektori inimeste hinnata. Selge on ju see, et intresside edasine suurem tõus inimeste huvi ja tehinguaktiivsust vähendaks ning hindadele inspireerivalt ei mõjuks.
2. Millisesse kinnisvarasse tasub investeerida?
Millisesse varasse tasub investeerida? Kõige lühemalt kokku võttes – uude varasse. Näeme seda ka täna turul aktiivsust ilmutavate põlvkondade vahetumise kontekstis – noorte huvi ja ootused on selgelt muutunud. Järjest süveneb ostjatepoolne suhtumine – pigem uus vara kui ost järelturult.
Kellel on võimalus ja nö kaks kaarti valikuna laual, siis tõmmatakse üldjuhul see, mis on uus. See võib olla natuke kallim, aga on uus. Nooremale põlvkonnale on ostuotsuse langetamise juures juba loomulik, et kodul oleks elamiskulude (küte jm) juhtimine paigas, et oleks tagatud tänapäevane ventilatsioon jne. Sellele lisanduvad emotsionaalse poolena veel noorte inimeste selgelt suuremad kvaliteediootused ostetavale kinnisvarale.
Tehingustatistikat vaadates pilt nii must-valge pole – uusi objekte on müügist siiski ainult veerand kuni kolmandik, kuid trend, mis suunas asi liigub, on täiesti selge. Ka pangad finantseerijatena lükkavad sellele suundumusele omalt poolt hoogu juurde, sest uuel ja säästlikumal varal on selgelt soodsam laenuintress.
Teine selge trend on, et vara väärtuse kasvu ootuse seisukohalt tuleks investeerimiskõlbulikku kinnisvara otsida eelkõige keskustest ja nende ümbert – otse öeldes Tallinnast, Tallinna ümbrusest, Tartust, Tartu ümbrusest, Pärnu linnast ja ongi kõik. Loomulikult võib reeglist alati ka erandeid olla, kuid suures plaanis on nii, et hinnatõusupotentsiaal on ainult suurematel keskustel ja nende tagamaadel. Samamoodi on asi ka Soomes-Rootsis – hinda kasvatavad või hoiavad ainult pealinnad, mõned suuremad linnad ja nende ümbrus või siis mõne suure ettevõtte ja tööandaja vahetus ümbruses olevad kodud. Näiteks on Lõuna-Rootsi kodukinnisvara hindade pilt kurb – hinnad on kohati odavamad kui Eestis. Täitsa tavapärase maja saaks osta odavamalt kui Eestis, aga töökohti ega perspektiivi piirkonnas ei ole.
Allikas: Kinnisvarauudised