Koduostu otsust ei tohiks kunagi uisapäisa vastu võtta. Elu tähtsaim tehing nõuab juba eos põhjalikku kaalumist, sest vaid nii võib ennetada tulevikuprobleeme ja säästa tuhandeid eurosid.
Koduvahetusega kaasnevatest ohtudest võiks saada pika nimekirja, aga kindlasti see kõik kõikide tehingute puhul ei realiseeru ning koduvahetusega inimeste elukvaliteet peaaegu alati paraneb,» räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Lahe Kinnisvara maakler Sirli Nurm ütles kallinevate energiahindade valguses, et täna kui kõik räägivad rohepöördest, tasub tulevateks aastateks kodu valides esmalt tutvuda selle kasutuskuludega. Kui energiasäästlik on maja ja milline on küttesüsteem?
«Kõrgelt hinnatud muinsuskaitse all olevate elamute fännid on ilmselt raske valiku ees: kas valida ajastutruult, enamasti kõrgete lagedega renoveeritud ajalooga maja või võtta kaasaegsete vahenditega loodud lahendus? Küttekulude hinnavahe on täna kahjuks juba märkimisväärne,» nendib Nurm ja lisab, et uusarenduste puhul saab suure tõenäosusega tavapäraseks kortermaja enda energia tootmise küsimus. Ka uute eramajade puhul tõuseb maja energiatootmine järjest olulisemaks.
Kõik algab kinnisvaraportaalist
Kinnisvaraportaalis kuulutusi sirvides ei tohi oma valvsust kaotada. Pilkupüüdvate interjööripiltide valguses võib nii mõndagi olulist kahe silma vahele jääda. Iseäranis tähelepanelik tuleks asjatundjate sõnul olla välispildita kuulutuste puhul.
«Kui maja välisilme ja ümbrusega oleks kõik korras, siis see pilt seal ju oleks? Kui korterelamu ise ja selle lähiümbrus pole tänaseks korralikku ilmet saanud, on päris ebatõenäoline, et see ka lähiajal juhtub,» spekuleerib Saksing. «Kõiksugu toetusi selleks on jagatud nii kaua, et kui ühistu oleks koostöövõimeline, oleks see tõenäoliselt ammu tehtud.»
Ühistust, selle tehtud töödest ja tegemata jätmistest saab aimu ka ühisruumide seisukorra järgi.
Vanem ja parem?
Vanema korteri või maja ostmisel on Saksingu sõnul täna suurim oht kiirus, millega turul tehingud toimuvad. Taolised kodud on mõistlik lasta spetsialistil enne tehingut üle vaadata. «Praegune paratamatus on, et nii võid hoopis ilma jääda. Tehingud käivad nii kiiresti, et keegi ikka on nõus sama kodu ka lihtsalt ära ostma,» tõdeb Saksing.
Peamised ohumärgid on asjatundjate sõnul kohe silma hakkavad ehitusvead ning oskamatult tehtud või pooleli jäetud remont. Tähelepanu peaks äratama ka muudetud planeering, mida on tüüpkorterites üsna lihtne tuvastada. Sellised ümberehitused on tihtipeale dokumenteerimata, tuues probleeme nii elamispinna ostjale kui müüjale.
Ilmar Saksing soovitab edasiste ootamatuste ja probleemide vältimiseks kaeda üle ka huvipakkuva elamispinna küttesüsteem ja selle lahendused. «Näiteks kui radiaatoritorud jooksevad ülevalt alla üle seina, võib arvata et sealt on sein ära võetud. Vanemates majades on sageli igal seinal nii-öelda kandev roll, mis tähendab et omanikku võib oodata nõue algse olukorra taastamiseks,» kirjeldab Saksing.
Kui kortermajas on kõrvuti uued radiaatorid ja vanad torud, võib see aga viidata tasakaalustamata küttesüsteemile. Ka see võib Saksingu sõnul kaasa tuua nõude küttelahenduse muutmiseks.
Üheks suureks ohumärgiks, mis võib tulevikus veelgi suuremaid probleeme tekitada, on asjatundjate sõnul kinni ehitatud, ent soojustamata rõdu. Põrandate puhul võiks jälgida, et ei oleks läbivajumisi või suuri muhke – need võivad viidata vigadele aluspinnas.
Aga mida ühistu teeb?
Saksingu meelest on paslik ka trepikoja seinal olevale koristusgraafikule pilk peale heita. «On ühistuid, kes on tänini kõige ise tegemise usku. Notaris võid korraks tunda ennast kinnisvaraomanikuna, aga sisse kolides avastad näiteks, et oled hoopis paariskuupäevade koristaja,» hoiatab Saksing.
Samuti tuleks üle vaadata ühistu kulud ja investeeringud. Kas ja milleks on laenu võetud? Kui pikk on laenu tagasimakseperiood ja mida selle laenuraha eest ühistus tehtud on? Eriti kehvemas seisus majades ei tuleks asjatundjate meelest karta mitte ühistu kohustusi, vaid nende puudumist, mis vihjavad kas laenukõlbmatule ühistule või selle organiseerimisvõimetusele.
Kui müügis on värskelt täisrenoveeritud korter, eriti veel kui uueväärse hinnaga, soovitab Saksing esmalt veenduda remonditööde kvaliteedis. «Värskelt renoveeritud tühi korter võib tähendada, et see on müügiks renoveeritud, koos kõigi oma riskidega,» paneb ta südamele.
Registrist saab väljavõtte ka omaniku ja omanikuvahetuste kohta. Kiire omanikuvahetus võib viidata, et müüja mingil põhjusel kahetseb oma ostu. Samamoodi tuleb tähelepanelik olla, kui omanik muutub naabritest rääkides kidakeelseks.
«Tähelepanelikult tuleb tutvuda ka kinnisvara kuluarvetega nii suvisel ajal kui ka kütteperioodil. Lisaks igakuistele kinnisvara haldamise ja hooldamise kuludele selgub arvetelt remondifondi suurus ning korteriühistu poolt juba võetud kohustused. Uurida tuleks tulevikuplaane ja suuremate remonttööde vajadust kortermajas,» soovitab Lähker.
Allikas: Postimees
Jäta oma number - selgitame välja!
