Varasematel aegadel oli LVM Kinnisvara OÜ Kinnisvarabüroode TOPis 2024. aastatel 6. kohal, 2023. aastal 9. kohal, 2022. aastal 3. kohal ning sealt aasta varem 4. kohal, sealt omakorda aasta varem (2020) 8.-11. kohal. Ettevõtte mitmekesisust ja tegusust kinnitavad ka 56. koht Kinnisvarafirmade TOPis 2024. aastal ja samast aastast ka 77. koht Pärnumaa TOPis. Gaselli TOPis oli ettevõte 2023. aastal 940. kohal.

Käimasoleva aasta Kinnisvarabüroode TOP 27-s jõudis LVM Kinnisvara OÜ kaheksandale kohale.

Ettevõtte konsolideeritud müügikäive aruandeaastal oli 3,718 miljonit eurot, aasta varem oli see näitaja 3,920 miljonit eurot ehk paraku tuli siin aastaseks kahanemiseks 5,1%. Samuti kahanes ettevõtte aruandeaasta kasum enne tulumaksustamist: 42,5%, see on 2023. aasta tasemelt 0,501 miljonit eurot 2023. aastaks tasemele 0,288 miljonit eurot. Kui aastal 2023 oli ettevõttes 23 töötajat, siis aasta hiljem on töötajaid 5 võrra vähem ehk 18.

“LVM’i tulemuse teeb professionaalne tiim, kes on spetsialiseerunud keskmisest keerulisematele tehingutele: endiselt eriüksuse, mitte regulaararmee formaat,” kostis Saksing küsimusele, mis on ettevõtte 2024. aasta edu taga. Ent siis lisas ta: “Ühtpidi ongi lihtne: professionaalne tiim, märkimisväärne panus turundusse, sihiteadlik müügiportfelli kasvatamine ja euribori languse ootus. Teistpidi ülimalt keeruline: kõike õigeaegselt ja ühtselt toimima saada.”

Kuidas on ettevõttel aga läinud 2025. aasta, mida on alles jäänud veel neli kuud? “Oleme, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, tegemas veerandi võrra paremat tulemust,” märkis Saksing. Tema kinnitusel on “…tiimiga on sõlmitud kokkulepe, et kui teeme käesoleva aasta koondtulemuse +25%, siis on ka järgmise suve müügikoolitus Mallorcal. Täna püsime graafikus,” kõlas isuäratav motivaator.

Ettevaatavalt aastaks 2026 lähemalt LVM Kinnisvara vaatenurgast, toob Saksing esile, et täna on praktiliselt võimatu öelda, mida 2026 turule tervikuna toob. “Sest keegi ei tea, mismoodi areneb või lõppeb sõda Ukrainas, mis meie regiooni kinnisvaraturgu kahtlemata mõjutab. Ja enne järgmist aastat on veel käesolev aasta vaja ära teha,” kõlas tema elutark hoiak.

“Sel sügisel võtame kasutusele uue CRM’i – seejuures, aga mitte ainult iseteeninduskeskkonna, mis meie klientide vaates võimaldab saada infot ja vastuseid oma küsimustele endale sobival ajal ja tõhusamalt, kaasates ka AI-põhiseid lahendusi. Keskkonnad, mis on ju juba ammu olemas nii telekomisektoris, kui pankadel, aga ka notaribüroodel on miskipärast kinnisvarabüroodel puudunud. Nüüd saame esimesena selle Eestis turule tuua. Sisemiselt lubab see muutus meil juurutada ka uued müügiformaadid,” avas Saksing ettevõtte plaane.

Sellele lisaks on järgmise perioodi väljakutse selgelt valida panustamiseks õiged projektid. “Täna on turul kaht tüüpi projekte – ühed, mis vastavalt tänasele nõudlusele müüvad hästi (eelmüük 50% ja rohkem enne ehituse alustamist) ja teised, mis vaatamata hinna või muude müügitingimuste muutmisele ikkagi ei leia oma ostjat,” kõlas tema hinnang. “Oluline on osata juba algfaasis eristada neid õigeid, et siduda end ainult müüvate ehk toimivate projektidega. Eesmärk on nii tegevusmahte, kui turuosa kasvatada. Meie investeeringud süsteemidesse on tehtud arvestusega, et teeme sama tiimiga parema tulemuse, mitte sama tulemuse väiksema tiimiga,” täiendas ta.

Mis ootab ees kinnisvara valdkonda laiemalt aastal 2026? “Maaklerteenuste valdkonnas näeme jätkuvalt, et sektorist lahkuvad inimesed, kes on võtnud seda kui osaajaga tööd või ajutist tegevust oma muudes plaanides,” tõi Saksing esile ühe trendi süvenemise. “Kuna viimastel aastatel on nii-öelda teadmistepõhise teenuse pakkumise osakaal märkimisväärselt suurenenud, siis on tulemusteks vaja pikemat vaadet. Kui varem oli nii ülesandepüstitus kui tulem see, et maakler leidis ja tõi kohale ostja, siis täna on palju olulisem see, kas ja millisele kokkuleppele maakler selle ostjaga jõuab. Näiteks võib öelda, et raha päritolu ja seaduslikkuse küsimus vormib sektori igapäeva laiemalt teadvustatust oluliselt rohkem,” arutles ta.

Samas aga “…teine pool on kõik tehingutega vormistamisega seonduv, mida saab käsitleda tehingute struktuurina. Sisuliselt on tegu varjatud puuduste teemaga, mis saadab kinnisvaramüüjat tänasest veel kolm aastat pärast müügilepingu allkirjastamist.”

“Tänased ostjad esitavad, vaatamata esmapilgul sõnaselgetest notariaalsetest lepingutest, kahjunõudeid ka esialgsete müügipakkumiste (loe: pakkumiste tekst kinnisvaraportaalides või sotsiaalmeedia postitustes) sõnastust analüüsides,” tõi Saksing esile tõsise väljakutse. “Võid “seda-väikest-asja-ma-ikka-oskan”võtmes kirjutada ülivõrdes, vaimukaid ja sõnamänge pakkuvaid tähelepanu tõmbavaid müügiteateid, kus on ka kirjas, et ost on ostja vastutusel, aga pool aastat hiljem võid leida oma postkastist 10-leheküljelise nõudekirja koos ekspertiisiaktiga, mis näitab, et sul on ostja ees märkimisväärne rahaline kohustus tekkinud. Täna pead hakkama sellega tegelema, tahad seda või mitte,“ avas ta lähemalt maakleri tööelu karisid.

“Kui veel viis aastat tagasi oli kinnisvaramüük kindla alguse ja lõpuga tegevus ning pärast notarit said asjale joone alla tõmmata, siis tänane vastutus ulatub tehingu hetkest kuni kolmanda aasta lõpuni. On ülioluline, kuidas tehingud on vormistatud ja see ongi ekspertteadmine, mida hea maakler ja kinnisvarabüroo pakkuma peavad,” võttis Saksing kokku olulise tõsiasja.

Allikas: Kinnisvarauudised

Loe lisaks siit.