Mullu valitsenud keerulisest majanduslikust olukorrast ja töötuse kasvust hoolimata oli kinnisvaras tegus, tehingurohke aasta. Prognooside järgi ei tohiks see äri vaibuda tänavugi.
Võrdlemisi kindel võib olla juba selles, et elu-, äri-, büroo- ja kaubanduspindu ehitatakse Pärnusse tänavugi. Kuigi mõnelegi tundub, et piir hakkab kätte jõudma, leidub ekspertide väitel uuele kinnisvarale siin kandis jätkuvalt turgu.
Kardetust parem aasta
LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu arvates võib läinud aastat Pärnumaa kinnisvaraturul pidada suisa edukaks. “Tehingute arv kasvas aastaga kümme ja rahaline maht ligemale 20 protsenti,” märkis Saksing, tuues esile, et läinud aastal vahetas maakonnas omanikku ligikaudu 4500 objekti umbes 270 miljoni euro eest.
Saksing tõi näite, et kui Harjumaa kinnisvaraturul põhjustas koroonakriis languse, siis Pärnumaal turg kasvas. Tehingute arv ja rahaline maht kasvasid tema andmeil eeskätt kruntide, eramute ja äripindade tõttu. Korteritehingute arv ja maht jäid nii Pärnus kui maakonnas enam-vähem samaks. Elamuturg osutus lõppenud aastal aga aktiivseks. “Oma töös nägime, et osteti kallimaid objekte ja sageli ilma laenuta,” avaldas Saksing.
Viirus avaldas mõju mitmeti
Saksingu hinnangul tõid siinsele müügi- ja üüriturule raha ning hoidsid äripindade turu elavana liikumispiirangute tõttu siia tulnud paljud kodumaised suvitajad. “Kui hotellid ja spaad olid kevadel tühjad või suletud, siis aasta teises pooles oli täitumus kõrge,” tõdes ettevõtja.
Turg ja hinnad on taastunud
Kui kevadise viiruslaine tõttu kardeti üüriturul krahhi ja esimesel poolaastal tehti hinnasoodustusigi, on turg ja hinnad Saksingu kinnitusel praeguseks taastunud. “Nagu ikka, vanemas majas läheb üürniku leidmine raskemalt ja sageli tuleb hinnas järele anda, aga uues majas leitakse üürnik ruttu,” selgitas ta.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas teatas, et Eesti üürimäärad taastusid sügisel kinnisvaraturu elavnedes, kuid jäid mullu varasema aastaga võrreldes nelja protsendiga langusesse.
Nagu Saksing mainis, andsid kasvus oma osa mitu suurt tehingut ärikinnisvaraga, mida oli kas kaua kaalutud või ette valmistatud.
Iseäranis Pärnumaa puhul märkas Saksing mullu Eesti mõistes uut trendi, mille puhul hakati suvituskortereid üürimise asemel ostma. “Eestimaalased ostsid suvituskortereid nii üksi kui mitme peale, mõnikord peres mitme põlvkonna peale,” rääkis ta. “Ilusad ilmad ja soe meri tuletasid inimestele meelde, et kuurordis akude laadimiseks ja jahiga merel käimiseks ei pea tingimata Horvaatiasse sõitma.”
Statistika
-Maa-amet, mis viimati on kokku löönud eelmise aasta novembri statistika, teatas, et mainitud kuu jooksul Eestis tehtud ligemale 4800 ostu-müügitehingut on 23 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, kuid kuus protsenti vähem kui varasemal kuul.
-44 protsenti tehingutest tehti Harjumaal, järgnesid Tartu- ja Pärnumaa vastavalt kümne ja seitsme protsendiga.
-Korteritehingute arv oli novembris 33 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal.
-Pärnu korterite ruutmeetri keskmine hind oli mullu novembris 1333 eurot, mis on kümme protsenti kõrgem kui aasta varem samal ajal. Võrdluseks: Tallinna korteri ruutmeeter maksis mainitud ajal keskmiselt 2137 ja Tartu oma 1697 eurot.
Andmed: maa-amet
Maju ehitatakse tänavugi juurde
Saksingu hinnangul jätkub kinnisvaraturul tänavu mõistlik kasv. “Turule tulevad uued ja senisest mahukamad elukondlikud arendusprojektid ja lisandub kümneid tuhandeid ruutmeetreid äri-, büroo- ja kaubanduspindu,” avaldas ta. “Korteriturul võtab Pärnu sel aastal Haapsalult kalleima kuurortlinna tiitli tagasi.”
Allikas: parnu.postimees.ee