Ilusad ilmad on kinnisvaraturu parim kiirendi: nii kui päike välja tuleb ja muru rohelisemaks läheb, ei elavne mitte ainult suvilaturg, vaid ka kinnisvaraturg üldisemalt.
„Võib öelda, et ostjad tajuvad seda muutust vahel isegi veel enne, kui see ilmateates mustvalgelt näha on,“ rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing Ärilehele.
Teine tegur, mis praegust suvila- ja maamajaturgu mõjutab, on tema sõnul see, et linlased, kes koroonast põhjustatud tervisekriisi ja piirangute ajal ostsid võimalikult privaatsesse kohta maakodu, müüvaid neid nüüd. „Mõned aastad on mööda läinud ja on kogetud, et kõiki töid ikka ei saa distantsilt teha,“ põhjendas ta. „Kogetud on ka seda, et tihti on inimestega koos elada ja toimetada parem kui püüda eraldatud kohas ise hakkama saada.“
Turgu mõjutab ka see, et paljud põhjanaabrid müüvad endiselt kunagi Eestisse, peamiselt Saaremaale ja mujale mere äärde ostetud suvekodu. Tegu on kinnisvaraspetsialisti sõnul suuresti põlvkonnavahetusest tingitud elukorralduse muutusega, sest kunagi keskealisena Eestisse suvekodu ostnud Soome inimesed on nüüd juba nii eakad ega jõua enam seal käia.
„Nende järgmist põlvkonda aga Eestis asuv suvekodu ei kõneta, nemad tahaksid pigem puhata või teist kodu soojal maal omada,“ nentis Saksing. Seetõttu need saartel asuvad majad nüüd müüki pannaksegi ja ostjad on peamiselt mandrieestlased. Saksingu sõnul on klassikaline suvilakontseptsioon praeguse eestlasest ostja silmis peaaegu välja surnud – otsitakse ja tahetakse ikkagi looduskaunis kohas asuvat teist kodu, mida saaks aasta ringi kasutada.
„Ühesõnaga, ootused varale on teisenenud ja nendes hoonetes, mis tehniliselt praegu ei vasta sellele standardile, arvestab ostja müügihinna adekvaatsust, hinnates ka lisakulu, mis tuleb kanda aastaringse kasutatavuse saavutamiseks, et kraanist jookseks soe vesi, kohale jõudes ei peaks kohe pliiti või ahju kütma hakkama jne,“ loetles ta. Ostetud teist kodu plaanitakse kasutada pikkadel nädalavahetustel, koolivaheaegadel ja igal muul ajal, kui võimalik, ning olenemata aastaajast.
Ostjate kohta ei saagi Ingmar Saksingu sõnutsi selget demograafilist keskmist portreed esile tuua – teise kodu ostavad endale inimesed, kel on selleks võimalus.
Teise kodu turul on ka palju maja olemasoleva kapitaliga kohe väljaostmist ja see ei kehti mitte ainult 100 000-eurose hinnaga soodsama klassi vara, vaid ka poolemiljoniliste kallimate objektide puhul. „Samas varakamate inimeste jaoks on tänaste finantseerimisvõimaluste juures pahatihti laenamine isegi soodsam lahendus kui enda raha kasutamine,“ tähendas ta, lisades, et ostjad on peamiselt siiski eestlased, mitte välismaalased.
Kui räägitakse suvekodust, siis enamasti tuleb inimestel silme ette palkmaja Saaremaal või korda tehtud ja oma paadikohaga väike suvila näiteks Võrtsjärve ääres. Praegune reaalsus on Saksingu sõnul aga pigem see, et suur osa teistest kodudest on hoopis korter näiteks Pärnus, Haapsalus või kuskil kolmandas Eesti kohas.
„Eesti inimesed unistavad suvekodust, kus on voolav soe vesi ja hooldusvaba küttesüsteem, ning nad ei soovi seal teha mitte midagi kohustuslikku peale kohale minemise ja kasutamise,“ selgitas ta. See ootus tähendab paratamatult, et sellise vara hind on keskmisest kõrgem.
„Neid ostjaid, kellele sobiks variant osta 20 000-eurone krunt mere äärde ja hakata sinna ehitama midagi või kuhugi 50 000-eurone vett mittepidava katusega vana maja ning hakata seda vaikselt remontima, on vähem kui neid, kes ostavad kohe korraliku valmis vara.“
Hinnaklassi seisukohalt on selge, et kallimad on kõik need teised kodud, mis haakuvad märksõnaga „vesi“ – olgu tegu mere-, järve- või jõeäärse kohaga. Veest kaugemal asuvad majad on odavamad, ja kui vett ei ole, peab selgelt olema tegu vähemasti looduskauni kohaga. „Inimene ei taha endale ju peamiselt puhkuseks mõeldud teist kodu täiesti tavalisse kohta teha – asukoht peab konkreetsele ostjale meeldima, aga eks meeldivus ole väga individuaalne,“ lisas Saksing.
Varjatud puudused on eraldi teema – see puudutab iga kinnisvara, mitte ainult suvekodu. Võimaliku maakodu ostutehinguks valmistudes on Saksingu sõnul kõige olulisem kontrollida juurdepääsu olemasolu: kas tegelikult on olemas võimaliku majani suunduv tee, mis on igal aastaajal läbitav. „Oluline on seejuures nii tee füüsiline kui ka seaduslik olemasolu – kas maja ostja tohib seda üldse kasutada, kui see läbib kellegi teise kinnistut, ehk kas on sõlmitud vastav kokkulepe?“ selgitas ta.
Teine eelkontrolli vajav teema on taristu: elektri ja vee olemasolu. Kui on kaev, siis sealse vee kvaliteet. „Neist esmapilgul endastmõistetavatest asjadest hiljem avastatud puuduste kõrvaldamine, et kodu üldse kasutama saaks hakata, võib minna kalliks.“
Kolmas plokk küsimusi on seotud sellega, kas kinnisvara puhul on kõik seadustatud. Näiteks kui hoone(d) on vee lähedal, kas on jälgitud detailplaneeringut, ega ole veekogu kaldale lubatust lähemale ehitatud jne.
Tehnosüsteemide puhul peaks eriti põhjaliku kontrolli tegemagi just sellistes hoonetes, kus pole aasta ringi sees elatud. „Müüja ei pruugi olla pahatahtlik, ta lihtsalt ei teagi, et üks või teine asi ei tööta päris nii, nagu vaja,“ sõnas Saksing. „Eluline tõdemus: see, et müüja sõnul ühtegi viga pole, ei tähenda, et vigu poleks, vaid müüja lihtsalt ei tea neid, kuna ta pole seda vara ise kasutanudki.“
Enne kui minna looduskaunist kohta ostma kohapealt vahetult saadud positiivse emotsiooni pealt, tuleks inimesel Ingmar Saksingu kinnitusel kindlasti ka natuke eeltööd teha ning tutvuda kohalikus omavalitsuses põhjalikult piirkonnas kehtivate ja töös olevate planeeringutega ja miks mitte ka ümbruskonna metsamajanduskavade või teatistega. „On ju piisavalt neid, kelle algne ilus vaade saab mõni aeg hiljem varjatud või n-ö reostatud mõne talle sobimatu uusehitisega või kaob „ootamatult“ just see tema vaadet ilmestanud metsatukk mäenõlvalt,“ tõi ta näite.
Sellist infot kogub muidu ka kinnisvaramaakler, aga kui ostja teeb tehingu ise, peab ta ka ise sellise taustatööga tegelema. „Päevakajalistest asjadest rääkides on mõnes kohas aktuaalsed ka tuulikuparkide, harjutusväljakute või lõhkeainetehase naabrusega seotud küsimused.“
Allikas: ärileht.delfi.ee
Loe lisaks siit
Jäta oma number - selgitame välja!
