Kuidas on võimalik, et kolme päevaga saab kinnisvarakuulutus portaalis 15 000 vaatamist?
LVM Kinnisvara Tallinna kontori maakler Tõnis Oppi otsustas korteri kuulutuse lisainfoga minna loomingulisemat teed, olles omanikuga kokku leppinud, et kirjutab korterile põneva lühiloo. Idee osutus väga edukaks, kuna kuulutus sai rohkelt kajastust sotsiaalmeedias ja Postimehe Kodustiil rubriigis. Ainuüksi KV.ee kinnisvaraportaalis vaadati kuulutust juba esimese kolme päevaga 15 000 korda.
Vaata, mida Tõnis kirjutas:
“Sul on vähe sõpru, aga igaühe panus sinu elukvaliteeti on oluline. Täpselt määratleda, kuidas, on keeruline. Sa oled seda proovinud, laupäeva õhtuti diivanil kõige kvaliteetsemat Dreamerit libistades. Telerist algab su lemmiksaade ja täna pole mingi erand. Mõte kaob entroopilisse tühjusesse. Üksindus võtab voli.
Sinu vastleitud armastus läks viis minutit tagasi pimedas üksi koju, saatjaks telefoni strobolamp. Hulkuvate koerte ja marutaudis alfaisaste peletamiseks. Aegsasti hääbuv hüvastijätusuudlus tema huultel on nõrgestanud ta meeli ja vähendanud võimalust end efektiivselt kaitsta.
Mure sellepärast, kas ta jõuab turvaliselt koju, on peaaegu sama suur kui see, miks su eluruumi sein seekord liiga lähedal on. Diivan, millel oled aastaid vedelenud, muutub järsku jäigaks ja vastselt ostetud Kanal 2 näeb ruudulisem välja kui juulikuus, kui ta veel vaba oli. Tunned ühtäkki end sama kammitsetult. Õhupuudus. Janu. Midagi on valesti. Tahad rõdule õhku hingama minna, kuid seda pole olemas. Haarad päevinäinud kummutilt mütsi ja vinnad kalossid paljaste jalgade otsa, sest süda ei anna rahu. Kas ta jõudis turvaliselt pärale?
Kalossid on liiga suured ja nendega on raske joosta. Pärast kümmet piinavat minutit jõuad talle piisavalt lähedale. “Mia”, hõikad kähiseval häälel üle tänava. Ta peatub, pöörab ümber ja teeb imestusest suured silmad: “Mis juhtus? Kelle kalossid need on?”
Hingeldamine ei anna veel järele. Sul on aega mõttes sõnu seada, et oma tegelikud tunded tema vastu korraga välja saada. Sellest keerulisem situatsioon oli vaid napilt kümmekond aastat tagasi Narva toidupoes, kui sa üritasid kärbsepiitsa osta. Sa kogud ennast pisut ja saad lõpuks mugavamalt hingata. Tõmbad sügavalt hinge ja teed kõige suuremad kassisilmad ja pingutad täiest hingest: “Mu elu on tühi ilma sinuta. Keegi pole mind kunagi õnnelikumaks teinud. Ma armastan sind kogu südamest ja tahan koos sinuga elada. Korteris, kus ruumid on suuremad. Korteris, kus on suur rõdu ja sundventilatsioon, korteris mille paremad päevad ei olnud 90.-ndate alguses.”
Tema silmis on säde. See, mis on seal alati olnud. Alates päevast, mil teie pilgud Weekendi järelpeo baarijärjekorras kohtusid. “Nii armas sinust”, lausub ta, “aga ma ei otsi endale praegu elukaaslast.”
Su süda on kildudeks ja kalossid on märjad. Säilitad viisakuse, manad näole veidra naeratuse ja soovid talle head ööd. Vantsid õhtuhämaruses koju tagasi. Kohale jõudes tunned ahastust, sest ruumid on vahepeal jäänud veel väiksemaks. Sa ei talu enam hetkegi selles ahtas korteris viibimist, sest su ellu on suuremat muutust tarvis. Sul on vaja midagi püsivamat. Oma panipaiga ja turvatud parkimiskohaga. Sa fantaseerid korterist, kuhu on võimalik sõpru kutsuda, kes aitavad unustada ja luua uusi, säravamaid mälestusi.“
Kuulutust saad vaadata siin.
Jäta oma number - selgitame välja!
