Kinnisvara väärtust on siiani määranud kolm omadust – asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. See enam ei kehti. Täna on need kolm omadust – hind, hind ja veelkord hind.
Põhjalikult juurdunud tavateadmine, et tänasel turul ei leidu ostjaid, ei vasta tõele.
IV kvartalis otsustas Eestis kinnisvara osta 7 321 inimest või firmat. Loomulikult on seda märkimisväärselt vähem kui mõned aastat tagasi.
Mida tänasel kinnisvaraturul ostjad eelistavad?
Tänasel turul on ostjate absoluutne eelistus hind – sõltumata objektist on võimalik sellele leida ostja. Samas peab tõdema, et mõne vara liigi osas on turuhind langenud 50 … 70%. Üldiselt on kõige enam langus mõjutanud linnalähedste hoonestamata kinnistute hinda. Kui mõni hoonestamata kinnistu Pärnu lähedases individuaalelamute rajoonis maksis paar aastat tagasi 600 000 … 700 000, siis tänane reaalne turuhind on 200 000 … 300 000 krooni.
Kes on tänasel kinnisvaraturul ostjad?
Ostjad võib tinglikult jagada ka kahte suuremasse gruppi – ostjad, kes ei vaja ostu finantseerimiseks laenu ja ostjad, kes seda vajavad. Kui paar aastat tagasi osteti kinnisvara valdavalt laenuraha kasutades, siis täna on kinnisvaraturul arvestatav osa ka neid ostjaid, kes ostuks laenu ei vaja. Pärnu puhul võib rääkida selles grupis ka ostjatest Soomest ja Venemaalt. Nende huvi on peamiselt keskendunud vastavalt 20 000 kuni 40 000 eurot maksvatele väiksematele ja kuni 80 000 … 100 000 eurot maksvatele eksklusiivsetele korteritele.
Mida on oluline korteri müüjal teada?
Korteriostjate selge eelistus on kindlasti heas või väga heas korras korter. Osta soovitakse valmis lahendust, mitte võimalust lisaks põhitööle õhtuti käia korterit remontimas. See ei tähenda, et siseviimistluseta või remonti vajavaid kortereid ei osteta. Üldisel kehtib nende hindade osas lihtne reegel – ostuhind + remondile/siseviimistlusele kuluv summa peaks kokku moodustama 70 … 80 % turuhinnast. Ainult sellisel juhul on ostjatel huvi võtta ette remontimine/ehitamine.
Jäta oma number - selgitame välja!
