Aastail 2006 ja 2007 juhtus tehinguid sõlmides üliharva, et ostja küsis hinda alla. Kriisiajal oli aga vastupidi – tingimisruum suur. Nüüdseks on olukord stabiliseerunud.
Majanduslanguse aastatel muutus enesestmõistetavaks allahindluse küsimine veerandi või isegi kolmandiku väärtuses koguhinnast, ütles Rime Kinnisvara Vahendus ASi juhatuse liige Monica Meldo. Reaalsete tehingute puhul jäi hinnalangus siiski suurusjärku 15– 20%, lisas ta.
Kui palju aga praegu kinnisvara soetamisel hinda meelepärasemaks tingitakse ja kui tulemusrikas see on?
Neli-viis aastat tagasi oli turul palju laenulõksus kliente – kehv olukord lõigi eelduse ja võimaldas soovijatel omandada objekte väärtusega alla normaalse müügihinna, kõneles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing põhjustest, miks hinnasurve üldse tavaliseks nähtuseks sai.
“Nüüdseks on küll pinged vähenenud, aga hinnas kaubeldakse ikkagi ja ostjad tagasihoidlikud kindlasti pole,” ütles ta ning lisas, et praegu on tehingu ja pakkumise suhe turuhinnale üsnagi lähedane. Määr, mille ulatuses hinda soodamaks kaubeldakse, on umbes 20%. Kuid Saksing rõhutas, et tingimisruum pole alati must-valge, arvestada tuleb mitme mõjuteguriga.
Meldo tunnistas samuti, et turg on viimaste aastatega muutunud stabiilsemaks ning elamute müügihinnad kinnisvaraportaalides vastavad reaalsusele ehk tehingute ja pakkumiste käärid on suhteliselt olematud. Tahtmata protsentuaalselt hinnaerinevust välja tuua, sest mõjufaktoreid ja iseärasusi on sama palju kui objekte, oletas Meldo siiski, et tehinguhinna saab pakkumishinnast väiksemaks rääkida 5–10% ulatuses.
Hinnavahe kuni viiendik. OÜ Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja maakler Rando Vanaveski analüüsis Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regioonis hiljuti sõlmitud tehinguid.
“Saadud tulemused ei pretendeeri kindlasti ühele ja ainsale tõele, kuid loovad parema ettekujutuse üldpildist. Kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahe on keskmiselt 15–20%,” märkis Vanaveski ning lisas, et sedavõrd suurt erinevust tekitavad portaalides üleval rippuvad objektid, mille pakkumishinnad on ebareaalselt kõrged.
“Loomulikult kaubeldakse ka nende objektide hinnas, mis juba on turuhinnale lähedase pakkumishinnaga. Sellisel juhul aga tingimisruum eriti suur ei ole või puudub see üldse,” tõdes ta.
“Sama unikaalne, kui on kinnisvara, on selle hind,” ütles OÜ 1Partner Kinnisvara Eesti juhatuse esimees Martin Vahter. Kinnisvaraobjekti müügi taga on müüja otsused ja valikud ning kui soovitav tehinguhind on ligilähedane turutingimustele vastavaga, tekivad ka ostuhuvilised, lisas ta. Seega saabki hinna kauplemisel määravaks objekti müüja otsus.
Olulisim on tingimisel argumenteeritud faktide esitamine – põhjenduseta odavamat pakkumist tehes ei pruugi tihti isegi läbirääkimiskõnelused alata. Rusikareeglit kauplemisel ei eksisteeri, lisas ta.
10–20% on nende müüjate osakaal, kes hinda langetada ei taha, oletas LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing. Osa objekte ongi keerukas realiseerida, mistõttu võib müügiprotsess kesta aasta või veelgi pikemaks venida. Foto: Meeli Küttim
Allikas: Äripäev, Kinnisvara mai 2013