Kuna kvaliteetsete pindade hinnad on muutunud kättesaamatuks, on paljud eelistanud soetada Pärnu piirkonnas kehvemas seisukorras kinnisvara ja seda vastavalt oma soovile renoveerinud. Teistest arengutest Pärnu kinnisvaraturul räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Millised on arengud Pärnu piirkonna kinnisvaraturul? Kas on nii, et tehinguid jääb vähemaks, aga hinnad kerkivad?
IS: Kui 2018. aastal langes nii turuaktiivsus, tehingute arv kui ka nende koguväärtus, siis 2019. a I poolaastal on olukord stabiliseerunud ja aktiivsuse alanemine on peatunud nii Pärnus kui mujal maakondades. Pärnu linna ja Pärnumaa kinnisvaraturgu iseloomustab viimasel poolaastal tehingute arvu ja koguväärtuse kasv. Tehinguid tehti poolaasta jooksul ligilähedaselt 9% rohkem, koguväärtus kasvas rohkem kui kolmandiku võrra. Korteri ja elamuturg moodustas aasta jooksul tehtud tehingutest rahalises mahus 62% ning tehingutest osakaaluna 52%.
Millised uued elamuarenduspiirkonnad linnas ja maakonnas pooleli on? Kas mõni neist on osutunud ka suuremaks tõmbenumbriks?
IS: Uusi kortereid on enim ostetud rannarajooni ja kesklinna. Ostjate huvi on suur ka rõngasvaldadesse ehitatavate eramute vastu. Valdavalt on linnas ja maakonnas ehitamisel korterelamud, endistes rõngasvaldades ka üksikud eramupiirkonnad.
Kuivõrd likviidne on linna vanem elukondlik kinnisvara ja kas selles on piirkonniti erisusi?
IS: Pärnu linna kinnisvarahindasid poolitab jõgi. Jõe ja mere vahelisel alal (kesklinnas, rannarajoonis) erinevad hinnad jõe paremkaldal asuva kinnisvara hindadest märgatavalt. Kui järelturu korterite hinnavahe on ligilähedaselt 1,5-kordne, siis uusarenduste puhul on vahe ligi kahekordne. Järelturu müügiperioodid on tavapärased. Korteritel üks kuni kaks, elamutel kolm kuni neli kuud. Uusarenduste müügiperioodid on pikemad.
Mida tulevik toob, kui palju elamispinda aastas lisandub?
IS: Pärnu linna ja Pärnumaa arengut mõjutab lähitulevikus enim maanteede laiendamine, Rail Balticu ja lennujaama arendamine. Praegust tempot arvestades ehitatakse käesoleval aastal kõige rohkem uusi elamispindasid. Järgnevatel aastatel vähem.
Millist tüüpi elamispindade järele on kõige suurem nõudlus?
IS: Kõige suurem nõudlus on uutele korteritele hinnaklassis 1500 kuni 1800 €/m². Uute elamute puhul on enim ostetud 130 000 kuni 150 000 eurot maksvaid kodusid. Järelturul on enim nõutud 60 000 kuni 80 000 eurot maksvad korterid ja kuni 100 000 eurot maksvad elamud.
Kas Pärnus on müügiks ka erilise disainiga või luksuskortereid? Kas nendele oleks turgu?
IS: Jah, ikka, aga see turg ei ole suur. Rannarajoonis, merevaatega ja unikaalse asukoha ning arhitektuuriga pakkumiste puhul on ruutmeetri hinnavahemiks 3000 kuni 4000 eurot. Selles sektoris on turule tulemas kaks uut projekti.
Kas on muudatusi ka Pärnu kui kuurortlinna üüripindades? On neid juurde tulnud või hinnad muutunud?
IS: Turule on tulemas suvekülalistele mõeldud päris uued külaliskorterid, mis omakorda võistlevad parimate hotellidega. Nende korterite puhul on iseloomulik, et ühele omanikule kuulub reeglina suurem hulk kortereid või terve üürimaja.
Allikas: Pärnu Maaleht
Jäta oma number - selgitame välja!
