Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
Eriti oluline kinnisvaratehingutes osalejatele on korteriomandiseaduse muudatus, millega korteriomandi omandaja vastutab võõrandaja majandamiskulude võlgnevuse eest ka juhul, kui valitsemine toimub ilma korteriühistuta. Korteriühistute puhul on vastav norm juba täna sätestatud korteriühistuseaduses, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutavad uus ja vana korteriomanik endise omaniku kohustuste eest solidaarselt. Seadusemuudatuse kohaselt vastutab uus korteriomanik endise omaniku kohustuste eest käendajana, mis väljendab põhimõtet, et omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba sissenõutavaks muutunud. Käendusega on tagatud kõik korteriomandist tulenevad kohustused, eelkõige majandamiskulu nõuded ning viivised. Muudatuse kohaselt on, erinevalt kehtivast õigusest, aga korteriomandi omandaja vastutus piiratud korteriomandi väärtusega. Seega on omandaja kaitstud selle eest, et nõude suurus võiks ületada korteriomandi väärtuse.
Tähelepanu väärib veel korteriomandiseaduse täiendus, mis käsitleb kaasomandi eseme ajakohastamist. Sellega on sätestatud uudne võimalus otsustada korteriomanike kvalifitseeritud häälteenamusega kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemine. Silmas on peetud muudatusi, mis muidu kuuluksid täielikult või osaliselt ehituslike ümberkorralduste hulka ja mille tegemiseks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Ajakohastamisega on tegemist siis, kui muudetakse olukorda, mis ei ole üldlevinud arusaamade kohaselt enam ajakohane, näiteks kuivkäimla asendatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, ahjukütte asendatakse keskküttega vms. Samas tuleb selliste otsuste puhul arvestada, et ei kahjustataks ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, nii soovi säilitada harjumuspärane elukorraldus kui ka soovi vältida ülejõu käivaid kulusid.
Samuti on oluline asjaõigusseaduse muudatus, mis käsitleb kaasomandi valdamist ja kasutamist. Muudatusega nähakse ette, et kaasomanike häälteenamusega saab otsustada vaid tavapärase valitsemise küsimusi, muidu valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kõigi kaasomanike kokkuleppe alusel. Seega saab edaspidi kaasomanikust „suuromanik“ otsuseid teha küll üksinda, kuid ainult nendes küsimustes, mis mahuvad „tavapärase valdamise ja kasutamise“ piiridesse.
Jäta oma number - selgitame välja!
