Eelmine aasta oli Pärnus korteritehingute statistikat vaadates pigem nukramapoolsem: tehingute arv kahanes koguni 17,6% ning mediaanhind 5,7%. Tõsi, ka teistes suuremates linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, mullu need näitajad langesid, kuid mõnevõrra vähem.

Saksing viitab, et vaadates tervet Pärnumaa, siis ka selles vaates tõesti tehingute maht vähenes: kui 2023. aastal tehti 1205 tehingut, siis eelmisel aastal 1051 tehingut ehk maakonna üleseks languseks on 12,8%. Rahalises kogumahus tähendas see langust 104,6 miljonilt eurolt 88,2 miljoni eurole.

Ta osutab, et samas kui vaadata kinnisvaraturgu Pärnumaal tervikuna (sh võttes arvesse nii korterid, elamud kui ka hoonestamata kinnistud), siis tehti mullu 3,6% võrra vähem tehinguid ehk langus on statistilise vea piires ning tegelikult on Pärnumaal kinnisvaraturg stabiilne. Sealhulgas kõikide ostu-müügitehingute rahaline koguväärtus tõusis 256,7 miljonilt eurolt 282,9 miljoni euroni. Pärnu linna korteritehingute arvu vähenemise põhjus on aga lihtne.

„Aastas tehakse Pärnumaal korteritega kokku 1100–1200 tehingut ehk keskmiselt sada tehingut kuus. Turg on väike ja iga valmiv uusarendus mõjutab oluliselt turgu ning ka keskmist ja mediaanhinda. Erinevalt 2022. ja 2023. aastast ei valminud 2024. aastal Pärnus ühtegi suuremat uusarendust. Eelmise laine uusehitusi alustati pärast tervisekriisi puhkemist ja enne suurt intresside tõusu. Need valmisid ja müüdi valdavalt 2022. ja 2023. aastal. Mullu alustatud projektid valmivad tänavu. See ongi põhimõjutaja, mille tõttu Pärnumaa elukondliku kinnisvaraturu mulluse staatuse kohta võib öelda „igavalt stabiilne“,“ sõnab Saksing.

Alanud aastalt võib oodata teistsugust olukorda, sest tänavu valmib kuus suuremat arendust. „Kui Pärnus on viimastel aastatel olnud tavaline umbes sada tehingut kuus, siis juba nende majade korterite arvelt kasvab tehingute arv tänavu umbes viiendiku võrra. Ehk arvudes näeme lähiaastal Pärnu korterituru hüppelist kasvu, aga sellest ei tasu välja lugeda, et toimunud on mingi tohutu muutus. Lihtsalt tegu on volatiilse ja arendussektori tsüklilisusest tingitud näitajaga. Eristama peab ehitusaega, müügihetke, võlaõigusliku lepingu sõlmimist ning tegeliku asjaõiguslepingu allkirjastamist ning tehingu turustatistikas kajastumist,“ lisab Saksing.

Nii näeb Saksing, et tänu neile uutele ja enamasti kvaliteetsemate hoonete valmimisele tõuseb kahtlemata ka keskmine hind. „Alla 3000 euro ruutmeeter enam uusi kortereid praktiliselt ei pakuta ning pigem on tegu hinnatasemetega 4000, 5000 ja isegi 6000 eurot ruutmeetri kohta. Ehk siis uute hoonete hinnaklass on kuskil mediaani ja maksimaalse ruutmeetri hinna vahepeal,“ lausub ta.

„Viimastel aastatel on Pärnus ruutmeetri mediaanhind, mis võtab arvesse ju ka kõik vanemate järelturul olnud korteritega tehtud tehingud, olnud kuskil vahemikus 1500–1600 eurot. Eelmisel, 2024. aastal oli maksimaalne ruutmeetri hind 5400 eurot. See saab sel aastal kindlasti ületatud,“ ennustab Saksing.

Pikemat ülevaadet eelmise aasta kinnisvarastatistika kohta saab lugeda siit.

Allikas: Ärileht.delfi