Kliimaministeerium muretseb, et kuigi väljaspool Harjumaad, Tartumaad ja Pärnumaad elab kolmandik Eesti inimestest, ehitatakse sinna vaid üks protsent kõigist uutest korteritest. Ministeerium otsib võimalusi, kuidas seda muuta.

“Esimese hooga on eesmärk välisekspertide abiga see probleem lahti seletada ja selgitada välja, miks need turutõrked on, miks kinnisvaraarendajad väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkondi ei tegutse ning seejärel pakkuda konkreetseid lahendusi. Need lahendused võivad olla finantseerimislahendused, rahavoo garanteerimise lahendused, menetluste lihtsustamised, maapoliitika sekkumised ja nii edasi,” lausus kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Endine Vaivara vallavanem ning Linnade ja Valdade liidu juht Veikko Luhalaid ütles, et elamispindade lisandumine võiks meelitada ääremaale ettevõtlust, sest kohti on, kuhu töötajaid majutada.

“Kui see projekt on algusfaasis ja pika vaatega, siis see on positiivne, et ettevõtjal on võimalik planeerida, kui on näha, et sellesse piirkonda on planeeritud elamuid, et töötajad saavad sinna tulla. See on planeerimisel argument,” sõnas Luhalaid.

Kinnisvaraarendaja Ingmar Saksing suhtub plaani pigem skeptiliselt.

“Täna ei ehitata üürimaju maapiirkondadesse sellepärast, et seal ei teki turuväärtust. Kui kinnisvara saaks rajada poole või kolmandiku võrra odavamalt turuhinnast või tänasest tasemest, siis ükskõik mis viisil seda rahakülvi tehakse, ei ole vahet, mis meede see selles võtmes on,” lausus Saksing,

Eestil on varasemast ajast olemas riigi toel üürimajade ehitamise kogemus, mis ei olnud eriti edukas, küll aga kulukas riigieelarvele.

“Riik toetas kohalikke omavalitsusi 50 protsendi mahus uute hoonete rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel. Üle 500 korteri sai valmis, umbes 20 maja üle Eesti,” ütles Jaanisoo.

Sellist raha jagamist kavatsetakse Jaanisoo sõnul sel korral vältida.

Vaata saadet siit.

Allikas: err.ee