Oli vaikne taastumise aasta

Umbes nii iseloomustavad asjatundjad läinud aastat nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kinnisvaraturul.

Maa-ameti statistika näitab, et mullu kasvas kinnisvaratehingute koguväärtus pea kõigis Eesti maakondades, v.a Hiiumaa ja Jõgeva, kus tunamulluse aastaga võrreldes leidis aset vastavalt 8- ja 5-protsendiline langus. Saare maakonnas kasvas tehingute koguväärtus ligi 10 protsendi võrra, ehkki siin sooritatud tehingute arv mõnevõrra langes (–5%).

Saaremaal läks üldjoontes hästi

Ingmar Saksingu arvates oli 2024. aasta nii kogu Eesti kui ka Saaremaa kinnisvaraturul selgelt parem kui 2023. aasta. “Tõsi, tehingute arv oli aasta lõikes sõltuvalt varaklassist keskmiselt mõneti väiksem, kuid rahalised kogumahud olid selgelt suuremad, kasvades keskmiselt enam kui 10 protsenti,” märkis ta. Saksingu sõnul tuli pool juurdekasvust ärikinnisvara müügist ja seda nii hoonete kui ka maa osas, teine pool aga elukondliku kinnisvara (korterid ja elumajad) müügist. Mis puudutab tootmiskinnisvara ja kauplemist maatulundusmaaga, siis siis oli olukord suhteliselt stabiilne.
“Eesti keskmisega võrreldes oli Saaremaamullu igati tubli,” tõdes Saksing. “Praeguse seisuga on rõõm märkida, et see vahepealse kehva perioodiga võrreldes veidi kiirem tempo ja suurem huvi on kandunud ka käesolevasse aastasse, sest jaanuar ja veebruar on kinnisvaraturul olnud samuti aktiivsed kuud.”

Häid aegu on vähe olnud

Kui võtta aga aluseks pikem ajaperiood, siis kas möödunud aastal torkas silma ka midagi eriskummalist? Ingmar Saksingu hinnangul oli aasta 2024 hea ka viimase kümnendi võrdluses. Samas nentis ta, et ega viimasel kümnendil neid n-ö häid aegu pole olnudki. “Aastatel 2013–2014 hakkas meie kinnisvaraturg taastuma 2008. aasta sügisel puhkenud ülemaailmsest panganduskriisist,” rääkis ta. “Taastumistempo toona väga kiire ei olnud ja juba 2020. aastal sai alguse üleilmne tervisekriis, mis Eestis puudutas Saaremaad kõige valusamini, sest siinne kinnisvaraturg oli mõnda aega täielikult suletud. Tervisekriisile järgnes Ukraina sõda, mis tõi kaasa energiahindade ja intresside kiire kasvu.”

Metsamüük läks kenasti

“Metsamaid on ostetud ja müüdud kogu aeg,” märkis Saksing. Ta hinnangul mõjutab metsamaa hinda oluliselt ka puidu hind. Kõige enam mõjutavad aga metsamaa hinda nn blokktehingud, kus ostetakse korraga mitmest kinnistust koosnevaid portfelle, mille hind on oluliselt kõrgem. “Samas tundub, et nii eraisikud kui ka firmad käsitlevad metsamaid kui n-ö pensionisammast või rahatagavara, mille müük võetakse ette vaid siis, kui raha mingiks muuks otstarbeks puudu jääb,” lisas Saksing.

Allikas: Saarte hääl