Äsjase kinnisvaraturu-uuringu kohaselt on Pärnu kõige madalama ruutmeetrihinnaga korterid müügis 1980. aastatel ehitatud majades ja sama pilt avaneb Tallinnas.
Seevastu Tartus leiab ruutmeetrihinna poolest kõige soodsamad korterid 1990. aastatel valminud elamutest. Tegu on statistilise tulemiga, kus on võrreldud keskmisi ruutmeetrihindu.
“Uuringu aluseks on võetud korterite pakkumishinnad, mitte ostu-müügitehingute tegelikud ruutmeetrihinnad,” selgitas uuringu korraldanud LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. “Aga et pakkumiste ja tehingute hindades pole praegusel ajal kuigi suurt vahet, iseloomustab uuring turuseisu päris hästi.”
Uuring hõlmas kogu Eestis üle 7000 müügipakkumise, mis koguti kokku eri kinnisvaraportaalidest. Linnadest toodi eraldi välja Tallinn, Tartu ja Pärnu. (Viimasena mainitu puhul uuriti korteriturgu Pärnus kui asustus-, mitte haldusüksuses.) Seega ei haaranud uuring kortermaju varasemas kolmes vallas: Audrus, Tõstamaal ja Paikusel.
Järelturul kõige kallimalt, keskmiselt 1970eurose ruutmeetrihinnaga müüakse kortereid 2010. aastail valminud majades. Järgnevad 1920. ja 2000. aastate korterid vastavalt 1780- ja 1680eurose ruutmeetrihinnaga.
1980. aastatel ehitatud majades on Pärnus müügil ligikaudu 300 korterit hinnaga keskmiselt 1300 eurot ruutmeeter. Vahe on ligemale 300–400 eurot ruutmeetrist.
“Tänapäeva ostja hindab isegi 1960. aastatel ehitatud hruštšovkasid 1980. aastatel ehitatud korteritest kõrgemalt,” avaldas Saksing imestust.
Saksingu arvates on 1980ndail valminud elamispindade suhteline odavus ülejäänutega võrreldes seotud tollase halva ehituskvaliteediga, ehkki kaasa võivad rääkida muudki hinda mõjutavad tegurid. Nii näiteks on Ülejõel ja Räämal korterid odavamad kui samaväärsed eluasemed Pärnu jõe vasakkaldal. Samal ajal võib näiteks merevaatega rõdu mõnes majas tõsta korteri hinda kogunisti kolmandiku võrra.
Saksing tunnistas oma kogemustele toetudes, et kinnisvaraturule tullakse käest lastud ja elamiskõlbmatute korteritega tänapäeval harva. “Üldjuhul on pakutavad eluasemed heas korras,” tõdes ta.
Päris uusi kortereid on Pärnus müügis umbkaudu 150, ruutmeetrihinnad neis ulatuvad 2020 euroni.
LVMi uuringu eesmärk oli hinnata korterite hinda, diferentseerides pakutavad eluasemed nende ehitamise aja järgi kümnendite kaupa.
Üllatuslikult selgusid erinevused lähikümnenditel valminud korterite müügihindades. Tundub siiski, et iga korteriostu tuleb vaadelda eraldi, kuid kui Pärnu kolinu või siin uut eluaset soovija otsib kõige soodsama ruutmeetrihinnaga korterit, võiks ta alustada elurajoonidest, mis kerkinud 1980ndail nagu suur osa Mai või Oja tänava piirkonnast.
Allikas: parnu.postimees.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
