Talu üles putitamist võetakse tänapäeval pigem hobi ja elustiilina, aga mitte põllumajandusliku ettevõtmisena, tõdevad maaklerid. Samuti on taluostjal kindel arusaam privaatsusest.
LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing toob talude puhul välja kolm huvigruppi. Ühed on nooremad kliendid, kel soov lastega maale kolida, soovitatavalt kuni 20 kilomeetrit linnast: tööl, koolis ja lasteaias käiakse linnas. Maale ihalevad küpses keskeas pensionieelikud, kel mõte maakodu sisse sättida ja sinna siis pensionipõlves päriselt elama kolida. Kolmas seltskond on suvekodu või maakodu ihalejad, kelle jaoks on elamine maal nagu teine kodu.
Linlane otsib hingamisruumi
Saksingu hinnangul ei seostu talu inimeste jaoks enam põllumajandusega, sest selle valdkonnaga tegelevad pigem ühistud ja ettevõtted. See tähendab farme ja tootmist, aga mitte talu. Keegi ei heieta enam peas mõtet hakata väiketalunikuks, sest puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Neid, kes tahaksid maale lehmi pidama minna, ei ole enam. Küll on inimesi, kes otsivad võimalusi maal mõnd hobi viljeleda – kokanduse, käsitöö või mööbli restaureerimise huviga.
Kui ettevõte ostab maadega talukompleksi, siis soetab ta selle põllumassiivi tõttu ning lõikab tavaliselt maade küljest hooned koos paari hektariga, tagab sellele juurdepääsu ning müüb maha.
Klientide silmis on hinnas ehedad originaalsed rikkumata maamajad. 90ndatel plastiga üle löömine ja eterniitkatus võivad saada hoonele müügi mõttes saatuslikuks – taluhooneid ostetakse emotsioonidele tuginedes. Veel kehvemad lood on plastvoodriga linnamajaks ümber ehitatud talumajaga, selline ei sobi maamaja kujutlusega üldse kokku.
Kõige rohkem peetakse lugu põlispuude all paiknevast rehielamu tüüpi talumajast, kus ümber korstna paikneb kolm tuba, on õunapuuaed, kaev ja juurdepääsuteed.
Ostuhuvi poolest on hinnas mereäärsed vallad: Koongas võib talumaja oodata ostjat viis aastat, aga Häädemeestel, Tõstamaal ja Tahkurannas läheb samasugune elamine kiiremini kaubaks. See tähendabki, et talukohtade pakkumisi leiab rohkem sisemaal.
Otsitakse privaatsust: talul võib olla kuni kümme hektarit maad ja metsa, aga kui hooned paiknevad naabritega kõrvuti, siis see ei sobi. Eestlane tahab hingamisruumi.
Loe edasi maaelu.postimees.ee