Tänane kinnisvaraturg pulbitseb nagu nõiakatel. Kord räägitakse buumist, siis jälle, et buumi ei ole. Järgmiseks tulevad trepikojaoksjonid, enam- ja ülepakkumised. Ostetakse kõike, mis turule tuleb, küll oma elamistingimuste parandamiseks, küll pika- või lühiajalise üürimise eesmärgil kasutamiseks. Oma panuse – mitte küll teab mis märkimisväärse, kuid siiski – on andnud ka pangast vabanenud pensioniraha.
Pangad ise on lahked laenu andma, siis jälle vihjavad, et lahkus ei kesta igavesti. Analüütikud prognoosivad, et suur osa tänastest kodulaenu võtjatest jääb ühel hetkel laenu teenindamisega hätta. Hinnad aga aina kerkivad – ühest küljest tohutu nõudluse tõttu, teisest küljest ehitusmaterjalide hinnatõusust ja tarneraskustest tingitud ehitustööde kallinemise pärast.
Pealinna uusarenduste ruutmeetrihinnad pole enam paljudele taskukohased ja see fakt kombineerituna COVID-kriisi kaasa toodud kaugtöövõimalusega on soodustanud valglinnastumist – paljud pered loobuvad linnakortereist ja leiavad endale kodu sootuks linna piiri taga, kus on korralik kohalik infra ja hea transpordiühendus linnaga.
Kuidas need tõusud, langused ja tendentsid on tänast kinnisvaraturgu mõjutanud, milliseid huvitavaid nähtusi on turul märgata ning mis on nii ostu-müügi- kui üürituru uued suunad? Kas sõit Ameerika mägedel jätkub või ilmutab turg viimaks stabiliseerumise märke? Kinnisvarauudised küsitlesid Eesti juhtivate kinnisvarabüroode esindajaid.
Hindade taastumist ega stabiilsust ei näe aga lähiajal sugugi ette LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kes usub, et pandeemia mõjutab siiski ka veel järgmist aastat, eriti üüriturul. „Lühiajalist üüriäri pidanud omanikud on pannud ja panevad edaspidigi oma kortereid müüki, sest n-ö Airbnb kliente on selgelt vähem. Üüriturg samas pigem kasvab, aga pikaajaliste üürisuhete poolel. Põhjuseks on nii ostuhindade kiire kasv kui ka maksejõuliseks saav noorem põlvkond, kes eelistab omamisele vabadust. Ühe-kahe korteriga üürileandjate puhul on riskid üsna suured, neid jääb vähemaks, juurde tuleb ettevõtteid, kel suur üürikorterite portfell ja üürnikega pigem teenusepakkuja-kliendi suhe,“ selgitab Saksing. Müügiturul on hinnatõus olnud kiire ja sealgi on Saksingu sõnul raske peatumist ette näha: „Ehitushindade tõus on olnud kiire, energiahindade kasv ilmselt kiirendab seda veelgi, sest paljude ehitusmaterjalide tootmisel on energiasisend väga suur.“
Allikas: Kinnisvarauudised
Jäta oma number - selgitame välja!
