Ehkki suvilate hinnad on võrreldes kriisiajaga kerkinud, pole buumiaja tase veel käes. Lisaks sellele on viimastel aastatel valik tunduvalt suurem, sest kui majanduskriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis täna müüvad ka need, kes enam ei viitsi oodata.
LVM Kinnisvara maakleri ja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on saared puhkepiirkonnana paljude unistus. “Puhas loodus, värske õhk ja keskmisest rohkem päikest!”
Suvekodude otsingud algavad tavaliselt aprillis-mais ning kõige rohkem küsitakse ja ostetakse maju Saaremaal. “Peamiselt ostavad Saaremaale suvekodusid välismaalsed, valdavalt soomlased; mandriinimesed vanuses 50+ ja saarlased, kes soovivad linnakodust põgeneda,” märkis Saksing, lisades, et kõigil on suvekodule erinevad ootused.
Hinnad pole buumiaja tasemele jõudnud
Hinnad on Saksingu sõnul võrreldes kriisiaegsega kerkinud, kuid buumiaja tasemele need veel jõudnud ei ole. “Turg on viimastel aastatel nii pakkumishindade kui pakkumiste arvu poolest stabiilne,“ märkis Saksing.
Suvila mõiste on Saksingu sõnul aja jooksul kardinaalselt muutunud, kuigi ehitisregister ehitise nimetusena seda veel kasutab. “Täna on mandriinimesele suurem elamu Saaremaal suvila, samuti nagu vanem talumaja, samas on täiendavalt soojustatud endine suvila reaalselt ikkagi elamu,” kirjeldas Saksing. Tema sõnul on suvila mõiste asemel kasutusel pigem mõiste “teine kodu”.
Saksing nentis, et kuigi nõudlus on suur, pole hirmu, et kõik müüdud saaks. “Paljudel juhtudel on müügis maakodud, mis osteti 1990ndate alguses. Uuesti on müügis ka suvekodud, mille omanikud on seoses vanusega vähem liikuvad või kellel on uued puhkuseplaanid ja -sihtkohad.“
Kõige paremad on hinnad ostmiseks novembrist märtsini, müümiseks aprillist augustini. Tihti on Saksingu sõnul nii, et kui hooaja alguses ei õnnestu soovitud hinnaga müüa, siis hinda suve teises pooles langetatakse või lükatakse müük järgmisesse aastasse. Saksing lisas, et palju mõjutab hinda ilm, üritused ja praamiliiklus.
Loe edasi äripaev.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
