„Raekoja platsis kella all!“ kõlas vanal heal ajal vist kõige levinum kokkusaamise kokkulepe. Tänapäeval eelistatakse pigem kohtuda südalinnast eemal, kusagil, kuhu pääseb mugavalt ühistranspordiga või kuhu saab hõlpsasti auto parkida. Kella all kohtutakse ehk tõesti vaid jõuluturgu külastades.
Fakt on see, et Tallinna vanalinn – mis on läbi aegade olnud ka linna kese, südalinn ja linna süda –, jääb aina tühjemaks ning muutub ajapikku pigem kaubandus- ja meelelahutuskeskuseks (peamiselt turistidele ja linnakülastajatele) kui elukohaks. Vanalinna kinnisvara ostmine või üürimine käib enamikule üle jõu ja lisaks kulukusele on see asukohana ka lihtsalt ebamugav (parkimisraskused, öine lärm ja melu, tänavakuritegevus, ebamugav jalgratturile, koeraomanikule ja lastega perele jne). Ka vanalinna baarid-pubid-restoranid ei ole kohalike elanike seas enam nii populaarsed kui varem – vaid mõned sajad meetrid eemal saab ju kõhu (või pea!) märksa odavamalt täis. Terve linn on täis eri rahvaste kööke, eri kultuurivimkaga söögi- ja joogikohti, kuhu ligipääs on nii autoga kui jalgsi oluliselt mugavam.
Aga kui linna senine süda kipub jääma justkui tardunud olekusse, siis millised saavad olema pealinna uued tuiksooned ja kuhu need verd pumpama hakkavad?
Eesti juhtivate kinnisvarabüroode esindajad on ühel meelel, et kesklinn kusagile kolima ei hakka, see jääb enam-vähem sinna, kus see praegu on, kuid selle funktsioon muutub ja osatähtsus kohalike elanike jaoks väheneb. Et linna süda laieneb, selles on veendunud nii Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman kui Kaanon Kinnisvara Tallinna maakler Siim Kabel. Mõlemad nimetavad uute tuiksoonte ehk tõmbekeskustena Noblessnerit ja Telliskivi piirkonda ning mööndustega ka Ülemistet. Sooman põhjendab, et nii Noblessneri, Telliskivi kui ka loodav Manufaktuuri kvartal on ise liiga väikesed, et linna uueks südameks kujuneda, ja nii nad hargnevadki lihtsalt vanalinnast eemale, moodustades väikeseid eri stiilidega oaase – nostalgia hõnguga vanalinna kõrval nt kirbuturu hõnguga Telliskivi, kaasaegse hõnguga Noblessneri jne.
„Selleks, et piirkonnast saaks linna süda, peab ka ümbritsev infrastruktuur väga tugev olema,“ arutleb Sooman, „ma kahtlen, kas Noblessnerisse võidaks nt lähema 50 või 100 aasta jooksul uus bussiterminal rajada.“ Kabel lisab, et praegu võib tõepoolest nii Kalamaja, Noblessnerit, Telliskivi kui ka teatud mööndustega Ülemistet justkui tinglikult kesklinna osaks nimetada, ehkki tema enda jaoks on näiteks Kalamaja olnud alati rohkem kesklinn kui nt Kadriorg või ka Mõigu, millest viimane on ju täiesti ametlikult Kesklinna halduspiirkonnas.
Tähelepanu tuleb aga pöörata ka äri- ja elamumaade eristamisele. Arco Vara analüütik Mihkel Eliste näeb samuti, et elukondliku kinnisvara fookus on lähitulevikus endiselt eeskätt Põhja-Tallinnal, ärimaade puhul aga nimetab ta tuleviku tuiksoonena pigem Ülemiste piirkonda. Eliste sõnul kerkivad korteriarenduste puhul üha enam esile piirkonnad, mis on seni olnud n-ö tühermaad, kuna sinna on võimalik luua uudseid elukeskkondi koos madalahinnaliste uusarendustega. Selle poolest paistab silma nt Haabersti linnaosa läänepoolne osa, kus aktiivne arendustegevus jätkub Eliste sõnul ka lähitulevikus.
„Äripindade turul liigub kesklinn pigem tagasi kesklinna,“ arvab LVM Kinnisvara äripindade spetsialist Ingmar Saksing ja selgitab, et Noblessneris võib olla küll merevaade ja Telliskivis kõrvitsa-latte, aga kui tööle, koju ja kliendi juurde käimine on iga kord piinarikas, avastad lõpuks ikka, et südalinn on südalinn. „Kerkinud on ju uusi kõrgeid torne ja kerkib lähiaastatel juurde – Maakri tänaval, Kaubamaja piirkonnas, endisel EKA kinnistul, aga ka peagi tühjenevate EKE majade ja endise Eesti Gaasi hoone asemel, lisaks kerkib Liivalaia kvartal,“ toob Saksing näiteid.
Kesklinna jäämisel linna ärisüdameks on Saksingu sõnul veel teinegi seletus: „Pandeemia muutis reaalsuseks paindlikud tööviisid, sh osalt või täielikult kodukontoris töötamise. Me näeme täna juba muutunud pakkumist, mille tulemusel on isegi mööblitootjate kataloogidesse tekkinud tooted nagu minikontor, kodukontori baaskomplekt jne. Selle üks tagajärgi on, et ettevõtted saavad hakkama mõnevõrra väiksemate kontoripindadega ja võivad selle arvelt lubada endale kas paremat asukohta või kvaliteetsemaid ruume.“
Allikas: Kinnisvarauudised
Jäta oma number - selgitame välja!
