Eelmisel aastal jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40 protsenti ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Ostetud korteritega tutvudes avaneb aga aastaid toiminud kummaline muster.
Püssis asuva 133 korteriga maja õuel võtab meid vastu korteriühistu esimees Ülo Tuur. Tal on kaasas suur võtmekimp ning ta viib meid ühest Vene kodaniku ostetud korterist teise. Iga kümnes korter selles majas kuulub Vene kodanikule piiri tagant. Esimese korteri uks pole isegi lukustatud. «See on lahti juba eelmise omaniku ajast,» ütleb Tuur, kui astume kolmetoalisse korterisse. Mitte ühtegi mööblieset, tapeet ripub lahtiselt seintel, ei ole köögimööblit ega WC-pottigi. «See WC-poti puudumine on siin kõige väiksem mure,» muigab Tuur. «Siin peaks elama üks Vene kodanik, aga me pole teda kunagi näinud. Ma sügavalt kahtlen, kas ta seda korterit näinudki on.»
Seejärel siseneme veelgi suuremasse, neljatoalisesse tühja korterisse. «Ka selle korteri omanik on jäljetult kadunud. Meilidele ei vasta, telefoninumbreid pole,» vangutab Tuur pead.
Jõhvi äärelinnas kohtume Ida-Virumaa korteriühistuste liidu esimehe Paul Paasiga. Ta ütleb, et agressorriigi kodanike korteriostude puhul on tegemist laiaulatusliku ja üha kulmineeruva probleemiga kogu piirkonnas. Ta juhatab meid korterisse, mis mõjub tõelise ajarännakuna 1990ndate algusesse. «Nii nagu siin vanainimene elas ja suri, pärast seda ei ole siin keegi midagi teinud. Venelased, kes korteri on ostnud, ei ole seda kasutanud,» ütleb Paas.
Paasi sõnul ostetakse praegu, mil Vene kodanikud Eestisse ka tehinguid tegema ei pääse, kortereid pimesi ja sageli on müügikuulutustes ainult välisfassaadi pilt. Samas saab kortereid Ida-Virumaa äärelinnadest väga odavalt, isegi alla tuhande euro.
Võimalik on riiki vallutamise asemel ka jupikaupa osta
LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on Ida-Virumaal Vene kodanike korteriostudest näha, et neid ei soetata äri ega elamise eesmärgil. Saksingu sõnul tekkis praegune ostu-müügimuster pärast Krimmi okupeerimist ja praeguseks on sel viisil Ida-Virumaale soetatud juba üle 3000 korteri.
«Sellist tehingut, kus ostja pole korterit näinud, maakler ei ole korterit näinud, müüja ja ostja pole omavahel kohtunud, aga omandiõigus vahetub, ei saa kindlasti pidada tavapäraseks ärimudeliks,» ütleb Saksing. «Olukorras, kus mittesõbraliku riigi kodanikud omavad suurel hulgal vara piiriäärsetel aladel, peaks küsima, miks need ostud tehakse ja kas seadus, mis seda täna võimaldab, on ajakohane. Kindlasti on see küsimus jõustruktuuridele. Võimalik on riiki ju jupikaupa osta, mitte seda kuidagi teistmoodi vallutada,» ütleb Saksing mõtlemapaneva lause.
Allikas: Postimees
Jäta oma number - selgitame välja!
