Tallinna vanalinna kinnisvaraturul suuremaid muutusi toimumas ei ole, tegu on faktilise aluseta väitega, märgib Kinnisvarauudised.ee-le vastates LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Üldine hinnatase vanalinnas, võrreldes Tallinna teiste linnaosadega, on pigem kõrge, märgib LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Saksing avab lähemalt Tallinna vanalinna kinnisvaraturu arenguid ja võimalusi.
1. Kas on paista Tallinna vanalinna kinnisvaraturul toimumas suuremaid muutusi? Kas peab paika, et eestlased ostavad seal kinnisvara kokku?
Tallinna vanalinna kinnisvaraturul suuremaid muutusi toimumas ei ole. Tegu on faktilise aluseta väitega.
Faktid vanalinna tehingustatistika osas on järgnevad – registri andmetel on käesoleva aasta kolme kuuga ehk siis ajavahemikul 1. jaanuarist aprilli alguseni Harjumaal Tallinna linna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumis tehtud kokku 22 kinnisvara müügitehingut ehk siis 7 tehingut kuus. Tallinna linnas kokku tehakse igas kuus ca 700-800 müügitehingut ehk vanalinna asumi tehingud on ca 1% tehingutest. Ka eelmise aastaga võrdluses ei ole näha Vanalinna asumis turuaktiivsuse kasvu.
Samas igat inimest või ettevõtet, kes Tallinna vanalinna endale korteri või äripinna ostab, tuleks selgelt tunnustada, sest tegu ei ole lihtsa varaga. Reeglina kaasneb sellega mitmeid piiranguid ja eritingimusi. Inimene või ettevõte aga panustab ajaloolise pärandi säilitamisse ja enamasti ka taastamisse, mis on tunnustamist väärt, sest võimaldab meil ka järgmistele põlvedele edasi anda püsiväärtusega kinnisvara.
Vanalinna hindade osas võib öelda, et tegu on vähemvolatiilse varaga. Seda on väga piiratud hulk ja ostu-müügitehinguid ei tehta väga sageli. Üldine hinnatase võrreldes Tallinna teiste linnaosadega on pigem kõrge ja objektide absoluuthinnad on ka pigem kõrged, sest reegilina on tegu teistest linnaosadest oluliselt suuremate üldpinnaga varadega.
2. Vanalinnas on linnavõimu poolt pandud üürile hulgaliselt äripindu. Selle roll, tähendus ja perspektiiv vanalinna kinnisvara ostmise kontekstis?
Tühjalt seisvate pindade väljaüürimine ning selgema fookuse loomine linnale kuuluvate pindade kasutuseks on igati mõistlik. Küsida tuleks pigem, et miks neid varem pole aktiivsemalt välja üürida soovitud, mitte näha probleemi selles, et nüüd on sellega alustatud.
Samas on selge, et paljude pindade juures on probleemiks nende tänane halb seisukord ja suur ning selge investeeringuvajadus. Samas saab seda lihtsalt üürihinna ja lepingutingimuste määratlemise juures arvestada, mis omakorda võimaldab üürnikul kohe lepingu alguses pinna korrastamisse suurem omapoolne investeering teha. Iga uus algatus toob uut elu piirkonda ja tõstab kogu asumi heakorda ja selle kinnisvara väärtust.
Vanalinna äride ja elu (tagasi)toomisel on kõige suurem probleem parkimine ja transpordi juurdepääs. Vahepealsetel aastatel proovitud/kujunenud meelelahutuskeskuse kontseptsioon ka pikemas perspektiivis ei toiminud. Lõbustusasutuste lubade väljaandmisel oleks vaja selget tsoneerimist, kus on täpselt määratletud, millises piirkonnas millised tegevused on oodatud ja lubatud.
Baar või ööklubi allkorrusel ja kallis korter ülemisel korrusel kokku ei sobi ja konfliktid on sellisesse planeeringusse sisse kodeeritud. Selliste kavade tegemine ongi linnavalitsuse roll ja paljude vanalinna äripindade omanikuna on neil seda ka endal lihtsam praktikas ellu viima hakata.
Allikas: kinnisvarauudised.ee
Jäta oma number - selgitame välja!
