Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla.
„Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma.
„Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa.
Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud.
Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad.
„Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.
Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad.
Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.”
Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson.
Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta.
Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar
Allikas: Ärileht