Eelmise buumi ajal müüdi korterite broneeringuid kiirelt pärast eellepingu sõlmimist ja sissemakse tasumist kõrgema hinnaga järgmisele ostjale edasi. Seekord käib aga asi niipidi, et broneeringuid müüakse vahetult enne objekti valmimist ja enne korteri hinnast suurema osa tasumist.
LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu sõnul tehti eelmise buumi ajal broneeringutega pigem kiireid tehinguid – osteti ja müüdi niipea, kui kasum tekkis.
“Täna selliselt enam erilist tulu ei teeni, täna müüakse broneering edasi pärast maja valmimist ehk vahetult enne väljaostmist. Nüüd on kõige kõrgemas hinnas võtmed ehk korteri suur väärtushüpe toimub maja valmimise hetkel, kui paberil korter muutub päris korteriks,” sõnas ta.
Eellepingu sõlminud ostjat võib tabada ebameeldiv üllatus
Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane tõi esile kinnisvara praeguse kiire hinnaralli ajal ostjale terendava ohu. Nimelt on kinnisvaraturul aset leidnud ka üksikuid võlaõiguslepingust taganemisi, kus arendaja ise otsustab korteri hinda käigupealt muuta.
„Kuna ostja ei pruugi sellega nõustuda, võib arendaja lepingust taganeda, tagastada seejärel broneeritud summa, tasuda lepingutrahvi ning müüa seejärel korteri hoopis uuele ostjale, kes on valmis korteri eest hetkel kehtivat turuhinda maksma,” kirjeldas Luminori jaepanganduse juht. „Ent need on üksikud juhtumid ning pigem erand kui reegel,” lisas ta.
Sarnaste olukordade juhtumist kinnitas ka Ingmar Saksing. Sellel on kaks poolt, esiteks on olnud juhtumeid, kus projektid on tühistatud ja broneerimistasud tagastatud, kuna ehitushinnad on kasvanud aastaga 40% ja nii on keeruline maja planeeritud rahaga valmis ehitada.
Tema sõnul on see põhjus, miks projektid, kus ehitus on alanud, on kõrgemas hinnas kui projektid, kus veel muru kasvab.
“Omaette küsimus on see, mis saab siis, kui müügihindade suure tõusu tõttu ongi arendajale kasulikum tühistada varasemad broneeringud, tagastada tasud ja maksta ka leppetrahvid ning müüa kodud uutele ostjatele,” märkis Saksing.
Tänane turg erineb eelmise buumi aegsest
Kinnisvaraturg on Saksingu kinnitusel aktiivne, kortereid käiakse vaatamas, broneeritakse ja ostetakse aktiivselt. Täna keskendub eraisikute turg isiklikele vajadustele ehk inimene või pere otsib tavaliselt üht korterit.
“Eelmise buumi ajal ostsid eraisikud kortereid kahe-kolme, isegi enama kaupa. Üks endale, üks üüriks, üks müügiks, nagu öeldi. Osteti investeerimiseks ja osteti spekuleerimiseks, sageli oli laenukalkulatsiooni aluseks pigem optimistlik tulevikuväljavaade kui tegelik maksevõime. Ka pankadel läks meelest õigel hetkel pidurit tõmmata. Samas täna näeme hoopis suuremat ostuhuvi ettevõtete poolt. Uutes projektides ostavad ettevõtted kortereid viie, kümne, mõnikord isegi paari-kolmekümne kaupa,” kirjeldas Saksing praegust turuolukorda.
Kinnisvaraturul on aastaga hinnad kiirelt tõusnud
Maa-ameti oktoobrikuu tehingustatistika näitab, et maakondade lõikes on aastaga kõige rohkem kasvanud Võrumaa korterite hinnad. Need on peaaegu kahekordistunud. Oma varade väärtuse tõusust saab rõõmu tunda ka enamik teiste maakondade kinnisvaraomanikke. Sealjuures oli väikseim hinnatõus Harjumaal, kus korterid niigi Eesti kalleimad. Põlvamaal ja Saaremaal on aga ruutmeetrihinnad langenud.
Pealinna kinnisvara hinnad on aastaga enim tõusnud Nõmmel ja Põhja-Tallinnas ning kõikide linnaosade puhul oli tõusunumber vähemalt kahekohaline. Kõige väiksem hinnatõus oli Mustamäe ja kesklinna korteritel.
Allikas: Äripäev
Jäta oma number - selgitame välja!
