Arvestatav osa pensionirahast voolab otse pankade taskusse

LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.Foto: Andras Kralla

Septembri alguses Tallinna börsi raputanud pensioniraha on leidnud aktiivset kasutust: tagasi on makstud suures koguses laene, on investeeritud börsidele ja on ostetud ka elektroonikat.

Pensioniraha mõjutab kinnisvaraturgu järgmise aastani

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksingu sõnul ei ole pensioniraha ka kinnisvaraturust mööda läinud.

„Tõsi, see raha ei saabunud nii nagu elektroonikapoodidesse, et 1. septembril olid riiulid täis ja kassad tühjad, 2. septembri õhtuks vastupidi,“ rääkis Saksing. Ta selgitas, et kinnisvara ostmine on pikem protsess ja raha on kinnisvaraturul olnud juba aasta algusest ja selle mõju kestab veel järgmise aastanigi.Inimesed on saabuva rahaga arvestades broneerinud näiteks ehitus-, aga ka projekteerimisjärgus kortereid ja eramuid, teinud oma säästudest või eelnevalt täiendavalt laenates müügilepingu sissemaksed ning saabunud pensionirahaga tasuvad täielikult või ka osaliselt pangalaenu kaasates teise osa ostuhinnast, rääkis Saksing. Seega võib tema sõnul pensioniraha jõuda kinnisvaraturu statistikasse alles hiljem. „Kui näiteks jaanuaris sõlmiti tühjal krundil eelleping, jõuab raha kinnisvaraturu statistikasse alles maja valmides, umbes järgmisel kevadel.”

Saksing usub, et huvi kinnisvara vastu püsib, sest suuremate keskuste elanikkond kasvab ning võimaluse tekkides vahetab keskmine hruštšovkaelanik enda kodu uuema vastu välja. Samuti peavad pikaajaline rahatrükk ja laiali jagatud miljard pensioniraha oma väljundi leidma, tõdes Saksing.

Pensioniraha eest ostetakse ka kodumasinaid

Euronics Eesti turundusdirektori Kristjan Terase sõnul on septembris nende külastajate arv kauplustes kasvanud.
Ta lisas, et see trend on pigem hooajaline, kuna pärast pikka suve naastakse puhkuselt ning tehakse ettevalmistusi kooli alguseks. „Küll tuleb ära märkida, et tänavu iseloomustas kuu algust mullusest märgatavalt kõrgem käive, mis on tänaseks liikumas tavapärasele tasemele,“ täpsustas Terase.
Terase sõnul on ühte eristuvat toodet raske välja tuua, ostetakse mitmesuguseid eluks vajalikke kaupu, nagu arvutid, pesumasinad ja telefonid. „Näeme selgelt, et peamine väljakutse meie sektoris on kauba saadavuse tagamine, sest tarnekulud on kohati kasvanud mitmekordseks ning ülemaailmne nõudlus kodumasinate ja olmeelektroonika järele ületab pakkumist,“ rääkis Terase.
Põhjusena tõi ta välja endiselt kimbutava pooljuhtide kriisi, mille tõttu on tehaste tootmisvõimsus saanud tugevasti kannatada. Ta lisas, et tänu Eestis asuvale kesklaole on nende kaupluste varustuskindlus hetkel tagatud.

Allikas: Äripäev


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×