Pärnus kavandab kümmekond arendajat korterelamuid, osa neist on töödega juba alustanud. Tänavu valmib ligi 10 000 ruutmeetrit elamispinda. Kuula uudist Vikerraadiost

Äripäeva kinnisvarakonverentsi müügisessioonis selgus, et maaklerid vassivad ilupiltidega, müüvad maja pähe suvilaid ja tegutsevad turul ilma esinduslepininguta. Tõsisemad juhtumid on jõudnud tarbijakaitseametisse. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul on hea teeninduse päästerõngas maaklerite teenusestandard, mis siiski maaklerite hulgas mitmeid vastuolulisi reaktsioone tekitab. Vaata selleteemalist ettekannet Äripäeva Kinnisvarakonverentsil siit!

Lihtne võimalus ostjate huvi suurendamiseks on korraldada müüdavas korteris kliendipäev. Kui siiani on kliendipäevi valdavalt korraldatud vaid uutes või ehitatavates korterelamutes, tasuks täna ostjates huvi äratamiseks see korraldada igas müüdavas korteris või majas. Alljärgnevalt 10 lihtsat soovitust kliendipäeva korraldamiseks: Veendu, et korter või maja on külaliste vastuvõtmiseks valmis - ainult otsusest kliendipäeva korraldamiseks ei piisa. Potentsiaalne ostja viibib korteris keskmiselt viisteist minutit, seepärast tuleb selle lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Kas kinnisvarapakkumine on huvipakkuv või mitte otsustab huviline juba esimeste minutite jooksul. Vaeva tasub näha nii koristamise, kui pisiparandustega. Reguleerimist vajav kapiuks või läbipõlenud elektripirn võib saada ostuotsusel määravaks. Korralda kliendipäev nädalavahetusel - praktika näitab, et kiire elutempo võimaldab ostjatel uue kodu otsingutega tegeleda peamiselt pärast tööd või nädalavahetustel. Kuigi väärtuslikud on nädalavahetused ka kõigi teiste jaoks, tuleks huvi suurendamiseks valida ostjate jaoks sobivaim aeg. Korralda kliendipäev samal ajal teistega - kellaaegade suhtes tasub teha eeltööd. Ennelõunane aeg on parim. Samas suurima külastatavuse osaliseks saab korter, millega on võimalik tutvuda samal ajal, kui kõigi teistega. Hinda korterit võõra pilguga - reeglina paigutavad inimesed on mööbli oma pere elustiili ja maitse järgi, samas kui ostjaid köidavad avarad korterid. Näe vaeva müügieelse kodukujundusega, mis loob hea esmamulje ning toob huvilised tagasi tutvuma korteriga ka teistkordselt! Registreeri külastajad - valmista ette lihtne registreerimisvorm, kuhu saab kirja panna huviliste kontaktid - nimed, telefoninumbrid ja e-mailid. See võimaldab pärast kliendipäeva külastajatega ühendust võtta. Valmista ette infomaterjal - hangi korteri plaan (selle puudumisel joonista plaan kasutades vabavara), otsi välja suvised ja talvised arved ning ühistu koosolekute protokollid. Ole külalislahke - küpseta saiakesi, valmista kohvi, pane põlema küünlad ja aseta lauale vaas värskete lilledega. Nii lood õige meeleolu soojaks vastuvõtuks. Säilita professionaalsus - külastajad võivad kommenteerida avameelselt, mis neile korteri juures ei meeldi. Nad võivad ka kritiseerida korteri puudusi, sisustust ja nende vanust. Samuti võivad tunduda lõputuna küsimused korteri kohta. Oluline on säilitada neutraalsus ja vastata toetudes faktidele. Selgita välja ostjate võimalused - mitte igaüks, kes astub üle ukseläve, ei ole veel potentsiaalne ostja. Korteriga võivad tulla tutvuma väga erinevad inimesed. Ühed müüvad alles oma vara, teised lähevad laenunõustamisele, kolmandada aga soovivad lihtsalt hankida ideid oma kodu sisustamiseks. Tunne huvi, kuidas huvilised plaanivad ostu finantseerida. Kuluta aega ainult ostjatele, kellel reaalselt on võimalik korter osta. Küsi tagasisidet - saada järgmine päev igaühele, kes kliendipäeva külastasid lühike tänukiri. Lisa kindlasti link pakkumisele ja küsi, kas korteri kohta jäi küsimusi. Paar päeva hiljem tasub kindlasti helistada, et uurida jätkuva huvi kohta. Valmis tasub olla nii hinnapakkumisteks, kui küsimustele korteri üleandmise kohta. LVM Kinnisvara: kliendipäev kahekordistab ostjate huvi

Kuigi väga elavat ehitamist linnapildis silma ei hakka, on kinnisvarafirma LVM väitel sel aastal Pärnus valmimas hinnanguliselt 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda ehk ligikaudu 200 uut korterit. Tuleb küll tunnistada, et kõigi korterite puhul pole tegu päris nullist ehitamisega, kuna 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda sisaldab eelmistel perioodidel ehitatud ja nüüd renoveeritavaid või siis jätkuvaid ehitusprojektegi. Edasi loe parnupostimees.ee Ajaloolist Kuninga 30 hoonet müüva LVM Kinnisvara teatel on firma pidanud läbirääkimisi arendajatega, kes on huvitatud maja esimesele korrusele äripinna ja teisele korrusele korterite ehitamisest. Praegu nukras seisus hoone peaks renoveerimise järel välja nägema selline nagu eskiisil. Foto: LVM Kinnisvara

Muutunud majanduskeskkond on jäädavalt muutnud tarbijakäitumist üürisuhetes. Kodu ostmise kõrval on uus normaalsus selle üürimine. Veel viis aastat tagasi oli üldise majandusõitsengu taustal korteri üürimine viimane päästerõngas kõigile neile, kellel kinnisvara ostmine ei õnnestunud või uue ostetud kodu ehitus venis. Kuigi teatud määral ja ulatuses oli aktsepteeritav ka suvekodu üürimine, oli lõputult kasvavate hindade ja ülimadalate intresside taustal vajalik üürimist sõpradele ja tuttavatele selgitada. Eesti ühiskonna koduga seotud arusaamad oli selgelt seotud kinnisvara omamisega. Üürimist varjutas kuni majanduslanguse alguseni sundüürnike probleemistik ja teadmine, et tähtajalist kokkulepet korteri või elamu kasutamiseks eelistab vaid vähemkindlustatud osa elanikonnast. Edasi loe bestsales.ee LVM Kinnisvara: kerkivad korterelamud

Kui pärast majanduslangust taastus esmalt korterite ja seejärel elamute turg, on nüüd neile järgnenud hoonestamata kinnistute turg, tõdesid Pärnu kinnisvarabüroode maaklerid. Esmalt tärkas ostjate huvi Pärnu linna pakkumiste vastu ja möödunud aastal lisandus sellele Pärnu maakonnas asuvate hoonestamata kinnistute turg, märkis LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing. Väljaspool Pärnut, Sindit ja Kilingi-Nõmmet on kinnistute turg teinud läbi märkimisväärse tõusu, kasvades eelmisel aastal tehinguarvudes 35 protsenti. Seejuures kasvas keskmine ruutmeetrimaksumus, selgitas Saksing. Edasi loe parnupostimees.ee

Novembris sai eestikeelsena kättesaadavaks ja jõustus Euroopa Liidus 2010.aastal kehtestatud kinnisvaramaaklerite teenuse standard. Standardi kasutusele võtmise eesmärk Eestis on tõsta maaklerite usaldusväärsust ja osutatava teenuse taset. Seejuures on oluline rõhutada, et standard on koostatud ennekõike tarbija huvidest lähtuvalt. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Nagu üle Euroopa saab igal pool võtta bensiini 95, saab nüüdsest igalpool osta maakleriteenust ühtsetel alustel. Kindlasti rõõmustavad standardi Eestis jõustumise üle näiteks Soome ja Rootsi kliendid, kelle jaoks see standard ei ole võõras ja kelle jaoks tõstab see Eesti maaklerite usaldusväärsust ning ühtlasi ka Eesti kui riigi usaldust. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitud ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatatud standardi EVS15733:2010 tõlge on raamdokument, kus on ära toodud näiteks lepingute miinimumnõuded, maakleri kohustused ja maaklerteenuse lepingu kirjalik vorm. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, siis on standard järgmiseks ja reegliks kõikidele maakleritele, sõltumata sellest, kas tegemist on maakleri kutseeksami läinud maakleriga või mitte. Võlaõigusseadus ütleb, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev maakler peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kindlasti täpsustab vajalikke kutseoskusi ka uus EL-i standard. Oluline roll standardi jõustumisel on tarbijal Väga oluline on, et standardiga tutvuks lisaks maakleritele ka kliendid. See annab neile võimaluse saada teada, millised on teenuse kvaliteedile ja kokkulepetele kehtestatud miinimumnõuded. Kliendid saavad standardi kohta infot Kinnisvaramaaklerite Koja kodulehelt, loodetavasti ühinevad teavitusega ka pangad, notaribürood jt kohad, kus klient nende teemadega kokku puutub. Mida rohkem kliendid teavad ja tuginevad oma õigustele, seda professionaalsemaks ja läbipaistvamaks meie kinnisvaraturul osutatav maaklerteenus muutub. Üks, mida kliendid peaksid EL-i standardile tuginedes maaklerilt nõudma, on kirjalik leping. Oluline on seejuures vaadata, et kõik, mida maakler lubab, saaks ka lepingusse kirja. Miks? Sest ainult nii on võimalik nõuda maaklerilt kohustuste täitmist. Leping annab tarbijale õiguse öelda, kas ta sai lubatud teenust või mitte. Põhimõtteliselt võib ju sõlmida ka suuliseid lepinguid, kuid see toob üldiselt kaasa hulgaliselt vääritimõistmisi ja probleeme, mille lahendamine ja tõestamine on väga keeruline. Näiteks kui inimene müüb oma vara iseseisvalt andes samal ajal ka maaklerile suulise nõusoleku müügiks, võib maakler hakata tasu nõudma ka siis, kui ka ta ostjat ei leidnud. Kuidas sa tõestad, et tasu maksmise osas sellist kokkulepet ei olnud? Või kui maakler ütleb, et ta reklaamib müüdavat objekti, siis mida see tähendab? Kas see, kui kopeeritakse omaniku pildid kinnisvaraportaali ja pannakse oma nimi juurde, kas see on maaklerteenus? Oluline on panna lepingusse kirja teenuse ja lubatud tegevuste võimalikult konkreetne sisu. Võrdlusena näiteks IT-valdkonnast võib tuua selle, kui internetiteenuse pakkuja ütleb, et ta pakub kiiret internetti - kas oleksite valmis seda teenust ostma teadmata, kui kiire see kiire internet tegelikult on? Ka restoranis tellides, eeldab meist igaüks, et saab seda, mida menüüst tellib, mitte seda, mida peakokk parasjagu valmistada soovib. Mida aga kinnisvaratehingute puhul kindlasti öelda ei saa! Minimaalne informatsioon, mida leping peab sisaldama: - poolte andmed - ülesanne - tasu, kulud, maksetingimused - tähtaeg ja lõpetamise tingimused - tasu jagamine - ainuesindus või esindus - maakler või meeskond Kinnisvaramaakleril tuleb standardist lähtuvalt selgitada ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastada õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Seejärel on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Maakler on kohustatud: - objekti ülevaatama (erandiks uued objektid) - andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. - esitama ostjale teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. - esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest -esitama ostjale dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. - informeerima ostjat talle avaldatud või teadaolevatest objekti puudustes Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisite läbirääkimiste vahendamiseks lepib maakler kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Standardiga kaasnevat järelvalvet hakkab tarbijat puudutavates olukordades teostama samuti Tarbijakaitseamet sh kui on tegemist eksitavate reklaamide ja eksitavate kauplemisvõtetega jne Lõpetuseks tahan öelda, et ega igal juhul ei pea kinnisvaramaakleri teenust ostma. Kes tunneb, et tal on piisavalt teadmisi, aega ja tahtmist sellega ise tegeleda, saab seda ise teha. Selleks, et kuulutus kinnisvaraportaali lisada ei pea maaklerit palkama. Inimesed tegelevad paljude asjadega ise. Mõni küpsetab kodus leiba - see on väga hea ja eriline. Teine ostab seda poest. Mõni esindab ennast kohtus. Mõni ka ravib ennast ise. Samas, kui otsustatakse maaklerteenust kasutada, siis tuleks seda teha õigesti - sõlmida leping, kus on kirjas mõlema poolte õigused ja kohustused ning peale osutatud teenust ka selle eest maksta. Hea teenuse eest rohkem, halvema eest vähem - nii nagu seda tehakse igas teises valdkonnas!

Kinnitame, et LVM Kinnisvara ei ole mängureegleid rikkunud. Lähtume oma töös teenuste standardist, Võlaõigusseadusest ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja headest tavadest. Kõigil juhtudel, kui osutatakse ühiselt teenust ja koostöö osas on eelnevalt kokku lepitud, oleme seda ka teinud. Tegutseme eelkõige oma klientide huvides ning soovime hoida professionaalsel tasemel maakleri kui elukutse mainet. Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Meie jaoks on oluline, et maakler oleks ostja volitatud esindaja. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Soovime anda omapoolse panuse, et korrastada Eestis kinnisvaramaaklerite tegevust ja turgu ning seda just tarbija huvisid silmas pidades. Hetkel kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Alates selle aasta novembrist saab Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile - see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Loodame, et see samm aitab kaasa kinnisvaraturu korrastumisele ja maaklerite maine ja töökultuuri tõstmisele.

Septembri eelviimasel neljapäeval toimus Tallinnas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja eestvedamisel koja 15. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline kinnisvarakonverents „Kinnisvaramaaklerite roll ja vastutus majanduses". Konverentsil tõdeti, et Eestis tegutseb ligikaudu kaks tuhat kinnisvaramaaklerit - kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi riigieelarvest. Seetõttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutseühenduse korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lähiaastate tegevuskava, tagamaks valdkonna jätkusuutliku arengu. Puudulik seadusandlus Konverentsi diskussioonipaneelide puhul kõneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevusest ning võrreldi seda lähinaabrite praktikaga. Arutelu tõi ilmekalt välja Eesti arenguruumi eelkõige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaaklerite vastutuse teemal. Konverentsil osalenud Eesti ja Rootsi tarbijate kaitsmisega seotud spetsialistide töö kõrvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajäämus tarbijakaitse valdkonnas. Õigem oleks öelda, et kuni kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste eestikeelse standardi vastuvõtmiseni selle aasta novembris puudub Eesti kinnisvaramaaklerite tegevust mis tahes viisil või määral raamistav dokument. Ilmekas oli näide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina tööd alustaval isikul tuleb läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida enda tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumenteerida iga tema müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. Seejuures lähtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nüüd novembrist alates hakkabki eestikeelsena kättesaadav olema. Kohustused puuduvad Nii on võimalik Rootsi riigil omada ülevaadet kinnisvaramaaklerite tegevusest, tarbijalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida või sooritada kontrolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kõige hinnalisema varaga tehinguid ette valmistatakse ja sooritatakse. Kirjeldatud süsteem on efektiivne, kuivõrd tõsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli. Seevastu Eestis võib kinnisvaramaaklerina alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelvalvet keegi ei tee. Seega puudub kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste osas tarbijal oma õiguste kaitseks võimalus. Jah, võimalus on pöörduda otse kohtusse, kuid suurte riigilõivude ja suhteliselt tagasihoidlike nõuete tõttu (võrreldes vara väärtusega) sellest pigem loobutakse, makstakse nõutu osaliselt või talutakse olukorda. Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid tegutsenud vaid headele tavadele toetudes. Paraku on neid järgivaid maaklereid orienteeruvalt vaid kümnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisvaramaakleritel tarbija ees kohustused. Kontrolli registrit Maaklerteenustega seotud alused on küll kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu mõiste, mille kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ning käsundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu. Ka viitab kohustustele sama seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvaramaakleri hoolsuskohustus käsundi täitmisel ning kohustus toimida oma majandus- või lutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument. Selle aasta novembrist jõustuv dokument loob kinnisvaraturul uue olukorra, võimaldades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile - see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Kuivõrd tegemist on Euroopas ühtselt kehtiva reeglistikuga, hakkab see standard puudutama mitte ainult eesti kinnisvaramaaklerite koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid kinnisvaramaaklereid. Loodetavasti leiab dokument kiiresti tee tarbija teadvusesse ning ühe kallima teenuse ehk kinnisvaramaakleri teenuse ostmisel hakatakse tegema teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlasti ka Eesti kinnisvaramaaklerite koda, kes tuli konverentsil välja kinnisvaramaaklerite registri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esimest korda võimaluse enne maakleriga lepingu sõlmimist kotrollida, kas ta üldse selles valdkonnas spetsialistina on regsitreeritud. Põhjamaade praktika konverentsil Kuigi eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, mis erineb Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast õigussüsteemist, on eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Põhjamaade majandusruumiga. Lähtuvalt ka tugevast seotusest Põhjamaade pankadega, tulid konverentsi esimeses pooles ettekandmisele ülevaated kinnisvaramaaklerite rollist Põhjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide kööstöö ning kinnisvaratehingute pankadevälise rahastamise teemadel. Samuti leidsid käsitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostööst ning Eesti perspektiivist koostöökokkuleppega liituda. Konverentsi esimese osa lõpetas peaettekanne, mis tegi ülevaate kinnisvaramaaklerite järelvalve printsiipidest Euroopas ja tarbijalaitse rollist selles. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Viimastel nädalatel on meie poole tihti pöördutud küsimustega, mis puudutavad kinnisvaramaaklerite vahelist koostööd ehk mis alustel teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega. Kuivõrd viimane pöördumine tuli Äripäevast Aira Tammemäe´lt, tundub, et teema võib huvi pakkuda laiemale üldsusele. Alljärgnevalt vastused Äripäeva poolt küsitud küsimustele, mis tulenevalt seadusest, tavadest ja standardist annavad vastused teemaderingile: Millist koostööd teeb LVM Kinnisvara teiste kinnisvaramaakleritega? Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Keeldume koostööst, kui teine kinnisvaramaakler esindab ostjat ilma kirjaliku lepinguta ja/või soovib, et tema maakleritasu tasuks meie klient või meie firma. Tulenevalt VÕS § 668 lg 1 ei saa me rikkuda lojaalsuskohustust. Milline on turu tava vahendustasude jagamise osas ostja ja müüja maaklerite vahel? Kuidas teie sellises olukorras käitute? Kõigile kinnisvaramaakleritele kehtib VÕS § 658 kuni 669. Samuti § 620 lg 2 tulenevalt peavad nad oma tegevuses lähtuma standardist EVS 15733:2010. Kinnisvaramaakleritele, kes kuuluvad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta, kehtivad lisaks head tavad, mis on kättesaadavad siit. Küsitud küsimuste osas kehtivad koja liikmetele head tavad, mis on kirjas punktides 19, 20 ja 22. Kas vastab tõele, et teie maaklerid on keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamisest? Oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kui kinnisvaramaakleril puudub käsundusleping ostjaga, sest sellisel juhul, kus ostja ei ole isiklikult kinnisvaraobjekti üle vaadanud, kaasneks meie poolt esindatavale müüjale piiramatu vastutus asja mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Samuti oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kes soovib oma ostja jaoks täiendavalt kinnisvaraobjektist fotosid teha, kuivõrd edasine fotode kasutus ei ole kontrollitav ning harvad ei ole Eesti kinnisvaraturul juhud, kui müüakse kinnisvaraobjekti maaklerite poolt, kes ei oma selle objekti müügiks kirjalikku käsunduslepingut. Kas vastab tõele, et teie firma on üks vähestest, kes keeldub teise firma maakleriga vahendustasu jagamast, kui teile pakutakse potentsiaalset ostjat? Oleme teinud koostööd erinevate kinnisvaramaakleritega ligi 20 aastat. Selle aja jooksul on meie praktika näidanud, et oleme valmis koostööd tegema kinnisvaramaakleritega, kes esindavad konkreetset ostjat konkreetse ostusooviga. Koostöö kinnisvaramaakleritega, kes esindavad potentsiaalseid ostjaid, ei ole meie kliente müügile lähemale viinud, sest esindatakse ostjaid ilma kirjalike lepinguteta ning seetõttu on mitmetel juhtudel seesama ostja oma ostusoovi registreerinud ka meie firmas (LVM Kinnisvaras on kasutusel ühine ostjate andmebaas, täna, kell 11:50 registreeritud 826 ostusoovi), potentsiaalsel ostjal on veel müümata oma vara või puudub tal laenuotsus. Samuti on oluline meie klientide aeg ning soovime kinnisvara tutvustada ostjatele, kellel ka reaalselt on võimalik seda osta. Teatavasti ei ole Eestis tavaks ostjalt maakleritasu küsimine. Kas see peaks muutuma? Põhja-Ameerikas on väga levinud mudel, kus klienti esindab kaks kinnisvaramaaklerit - müüja maakler ja ostja maakler. Sellisel juhul esindab ühte osapoolt üks ja teist teine kinnisvaramaakler. Seetõttu on seal ka kasutusel ühine andmebaas (MLS), kus on märgitud kinnisvara müüjat esindav kinnisvaramaakler ja koostöötingimused, millistel alustel seda tehakse kinnisvarale ostja leidva maakleriga. Samas tulenevalt erinevatest kultuurilistest keskkondadest, tavadest ja seadustest ei sobi kõik süsteemid toimima Eestis, mis on rohkem seotud Lääne-Euroopa ja Skandinaaviaga. Samuti räägib sellise praktika tekkimise kahjuks läbiviidud uuring, mis näitab, et sellistel juhtudel kinnisvaratehinguga seotud kulutused kasvavad.

LVM Kinnisvara ja Swedbanki "Uue kodu päev" näitas, et kodu otsijaid huvitavad pigem uued korterid, kuna laenuga ostes on omafinantseering uue korteri puhul väiksem. Loe edasi saartehaal.ee UUS KORTER VALLIMAA TÄNAVAS: Uue kodu otsijatele pakkus enam huvi Vallimaa tänava kortermaja, kus on veel 13 vaba korterit, enamus neist kahetoalised. Foto: LVM Kinnisvara

Korraldame sel laupäeval, 29. septembril, koostöös Swedbankiga viieaastase pausi järel Kuressaares taas Uue Kodu Päeva. Sel päeval tulevad ametlikule esmaesitlusele ka uued korterelamuprojektid Kuressaares. Uue Kodu Päeva eesmärk on tutvustada kinnisvarapakkumisi ja -arendusi, pakkuda nõu nii laenu, kindlustuse kui ka kinnisvara hindamise ja müümise kohta, jagada värskeid sisustusideid ning näpunäiteid ehitustöödeks või remondiks. „Korraldame Kuressaares infopäeva, sest meie kliendid soovivad koduostu põhjalikumalt kaaluda. Uue Kodu Päevalt saab selleks mitmekülgset infot," rääkis Heidi. „Kodu ostmisel on praegu peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. Seega tasub meie majast laupäeval läbi tulla, kuna esmaesitlusele tulevad nii mõnedki päris uued projektid ja kõiki kohaletulnuid ootavad meie ühise sügiskampaania parimad pakkumised," sõnas Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik. Uue Kodu Päev toimub Swedbanki Kuressaare kontoris ja Ajamaja fuajees aadressil Tallinna 16. Külastajaid ootame kell 10-12. Tulla tasub kogu perega, sest tegevust leidub ka lastele. Rohekm infot ürituse kohta leiab www.lvm.ee/uuekodupaev LVM Kinnisvara: Uue Kodu Päeval esitletav Merikotka Residents

Alustame sügiskampaaniaga, mis võimaldab meie ühistel klientidel kodu ostes kasutada mitmeid tasuta teenuseid. Uudne pakkumine võimaldab kodu soetamisel eluasemelaenuga hoida kokku laenulepingutasu, esimese aasta kodukindlustusmakse ja kinnisvara hindamise tasu. „Tuleme uudse pakkumisega välja, toetudes meie kliendiuuringule, kus enam kui 80% klientidest pidasid oluliseks, et kodu ostmisel pakutaks tavapäraste allahindluste kõrval ka muid märkimisväärseid soodustusi," märkis Andres. „Pakume soodustusi koostöös Swedbankiga, sest meie paarikümneaastane praktika on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Kodu ostmisel on praegu peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. Soovime koostöös LVM Kinnisvaraga pakkuda meie ühistele klientidele võimalust peale märkimisväärse rahalise säästu kokku hoida ka aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," sõnas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudse pakkumise ja sügiskampaania tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt www.lvm.ee/swedbank

Üks põhjus, miks kinnisvarabüroodel pole Kuressaares üürikorteri otsijaile suurt midagi pakkuda, on see, et paljud inimesed eelistavad oma korterisse ise üürnikke otsida. Kuidas siiski üürikorter endale leida selgitab Heidi Saarte Hääles Kutseline kinnisvaramaakler Heidi Puppart

Vastavalt SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectuse ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite müüki. Veel sel aastal valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Karja 45 kohta saab rohkem lugeda siit

Alates tänasest on võimalik meie kodulehel lisaks kinnisvarapakkumiste üld- ja detailinfole, fotodele ning plaanidele tutvuda ka müügiobjekti ümbrusega Google Street View rakenduse vahendusel. Street View (ehk tänavavaade) on Google'i teenus, mille kaudu näeb fotodena eri paigus asuvaid tänavaid ja ehitisi. Kuidas see käib? Rakenduse kasutamiseks kodulehel on kaks võimalust. Esimene võimalus on saada ülevaade ümbrusest kasutades selleks esilehel asuvat kaardirakendust, kus tuleks soovitud piirkonna pakkumistel klõpsata ning lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis soovitud kinnisvarapakkumisele, nii avaneb ekraanivaade, milles on võimalik hiire või navigeerimise nuppude abil ümbrusega 360 kraadi raadiuses tutvuda. Teine võimalus on saada ülevaate kasutades selleks iga kinnisvarapakkumise juures asuvat kaardirakendust, mis asub fotode all. Ümbrusest 360 kraadise ülevaate saamiseks tuleb samuti lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis kinnisvarapakkumisele. Seejärel avaneb aknas ümbruskonna vaade, milles on võimalik hiire või nuppude abil navigeerida.

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot. Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus! LVM Kinnisvara: Merikotka Residents

Avasime juuni viimasel päeval uue Tallinna esinduse, mis meie põhiväärtuste kõrval koondab endas ka uut tehnoloogiat, kunsti ja üritusi. Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Tallinna suurimal ehk 120 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 300 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süstem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt sadu tuhandeid kontakte nädalas. Lisaks võimaldab tehnoloogia meie uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele. Tehnoloogia kõrval pakub kesklinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida kuni keskmise suurusega kunstinäituseid. Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Ja kuigi esimesed kokkulepped on sõlmitud, mahub meile alati ära näiteks üks vanu Tallinna linnavaateid tutvustav fotonäitus. Kõige eelneva kõrval leidsime, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust! Veendumaks, et kõik toimib, toimus 29. juunil esimene üritus, kuhu kutsusime kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasaaidanud inimesed. Teemaüritusel tutvustasime meie erinevate tööpiirkondade ehk Tallinna, Pärnu ja Saaremaa piirkondade toite. Neh'i peakoka Peeter Pihel'i abiga valmisid näiteks Tallinna vürtsikilu & vutimuna, Pärnu lahe siiamari & rukkijahu profitroolid ja Saare lihaveis & marineeritud karulauk. Rohkem pilte üritusest vaata siit

Oleme seisukohal, et Ober Haus kasutab teadlikult ilma loata LVM Kinnisvara poolt toodetud reklaammaterjale. Samaaegselt mõlema firma poolt müüdava arendusprojekti reklaammaterjalide tootmise osas kohtusime eelmisel aastal, et kokku leppida võimalik materjalide koostootmine. Ober Haus´is toimunud kohtumisel sõlmisime kokkulepe, et mõlemad firmad toodavad projektiga seotud materjalid iseseisvalt ning LVM Kinnisvara poolt selleks hetkeks toodetud materjale Ober-Haus ei kasuta, kuivõrd nad ei ole valmis jagama tootmisega seotud kulusid. Vaatmata kokkuleppele ja ka peale eilset veelkordset selleteemalist jutuajamist, lubas Ober-Haus lõpetada materjalide kasutuse täna hommikuks  jätkab Ober Haus ikkagi LVM Kinnisvara poolt toodetud materjale kasutamist. Seejuures ei ole tegemist juhusliku kasutusega kuivõrd materjale on kasutatud mitmetes kinnisvaraportaalides ja erinevate kinnisvarapakkumiste juures ning materjalidelt on kustutatud autorlusele viitavad LVM Kinnisvara logod. Oleme seisukohal, et Ober-Haus´i tegevus on vastuolus seadusega ning et kasutame oma õiguste kaitseks kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. LVM Kinnisvara reklaammaterjal Ober Hausi kuulutus 4.07.2012 kell 14:30 Täiendatud 07. juuli: Sõlmisime Ober-Hausiga 06. juulil kokkuleppe, et kohtume 16. juulil, et leida lahendus tagantjärele tekkinud olukorrale ning arutada kasutatud plaanide kasutamise ja tootmise eest tasumist. Täiendatud 26. august: Peale mitmeid katseid sõlmida kokkulepe kasutatud materjalide tasumise osas oleme veendunud, et Ober-Hausil puudus selleks tahe päris algusest peale ning lubadusi anti sooviga teemat "jahutada".

Soolase merevee ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut. Üürida saab suvekorteri päevaks/paariks, aga ka nädalaks või kuuks. Kuigi suvekodu ostimisega Pärnusse teevad paljud algust juba talvel, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik. Lähenev suvi suurendab korterite pakkumiste arvu hüppeliselt. Parim valik on Pärnus saadaval maikuu lõpus ja juunikuu alguses, kui pakkumiste hulk on tavapärasega võrreldes koguni kolmekordne, sest lisandunud on külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvu kõrval tõusevad loomulikult ka hinnad. Pärnus eelistatakse suveks korter üürida peamiselt rannarajooni ja kesklinna - mida lähemal rannale, seda parem. Kõigis teistes Pärnu piirkondades on nõudlus tagasihoidlik. Samas annab see soodsa võimaluse neile suvitajatele, kes ei pea paljuks 10-15-minutilist jalutuskäiku kesklinna. Suve alguses on enamus suvepealinna kortereid pakkumises hinnaga 15-60 eurot ruutmeetri eest kuus. Suur hinnaerinevus on tingitud erinevatest kokkulepetest. Üldiselt kehtib reegel, et mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam hind tuleb. Kuressaares on valik napp. Meretaguse Kuressaare turul piirdub pikemaks perioodiks pakutavate suvekorterite arv vaid üksikute valikutega. See aga ei tähenda seda, et juunikuu alguses puhkuseplaane tehes peaks Saaremaa välja arvama. Kuressaare pakub hotellide kõrval laia külaliskorterite valikut. Küll ei tasu neid otsida suurtest kinnisvaraportaalidest, pigem tuleks sobiva peatumiskoha leidmiseks kasutada interneti otsingumootorite abi. Kuigi piirkondade poolest on vaieldamatu lemmik kesklinn ja lossi ümbrus, siis Kuressaare väiksuse tõttu üüritakse kortereid hea meelega kõikides linnaosades. Peale linnakorterite on suvekodudena nõutud korterid ja suvilad mujalgi Saaremaal. Just Saaremaal tasub lühikeste vahemaade tõttu julgelt kaaluda linnakorteri kõrval suvila üürimist. Peamiselt mere ääres asuvad suvilad pakuvad rohkem privaatsust ning võimaldavad üüritud maja jagada kas või mitme perekonna vahel. Nagu Pärnus kergitab suvi koos õhutemperatuuriga üürihindu ka Saaremaal. Samas on need võrreldes suvepealinna omadega tagasihoidlikumad, jäädes 10-40 euro vahele ruutmeetri eest kuus. Külaliskorterite hinnatase on hotellide omast veidi madalam, jäädes 50-70 euro vahele päevas. Haapsalus nädalaks-kaheks üürnikke ei taheta. Vaikses Haapsalus eelistavad puhkajad üürida suvekodusid, mis paiknevad kas vana- või kesklinnas. Teisalt, Haapsalu väiksust ja vahemaid arvestades ei öelda ära ka suvepakkumistest Kastani-Tamme piirkonnas. Üldiselt eelistavad korteriomanikud siiski pikaajalisi kokkuleppeid, mistõttu on nädalaks või paariks sobivat pinda pea võimatu leida. Lühikest aega Haapsalus peatuda soovival külalisel tuleks seetõttu ringi vaadata kodumajutusega tegelevate ettevõtete kodulehtedel. Selle aasta algus tõi Haapsalu üüriturule defitsiidi. Vabanenud pindadele on järjekord ja korralike üürnike leidmine ei ole seega probleem. Ka rahulik Haapsalu järgib suvituslinnade hinnakujundust - tõusnud hinnataseme juures saab korras kahetoalise üürida 150-200 euro eest kuus. Samaväärsete uute, väga heas korras korterite või oma aianurgaga majaosade üür ulatub 500 euroni kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012 Andmed: LVM Kinnisvara (Pärnu, Kuressaare), Aarete Kinnisvara (Haapsalu)

Esitleme sel laupäeval esmakordselt Pärnus, Aida 7 asuvat Aida Residentsi. Aida 7 on unikaalne ja luksuslik korterelamu Pärnu südalinnas. Hoone on ainulaadne oma arhitektuuri, asukoha ja ka eksklusiivsete siselahenduste poolest, pakkudes kvaliteetset elukeskkonda kaasaegsele nõudlikule inimesele. Korterite suurtest panoraamakendest avanevad suurepärased vaated jõele ja/või merele. Eksklusiivsed katuseterrassid on aga mõeldud päikeseloojangu nautimiseks. Kliendipäevale tasub tulla ka kõigil neil klientidel, kes uue kodu ostmisest alles unistavad, sest neid kõiki ootab Aida Residentsis uue koduga seotud pehme üllatus! LVM Kinnisvara: Aida Residents

Võitsime SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectus poolt korraldatud müügikorralduse hanke, kelle  tellimisel lõpetatakse Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite sisemised ehitustööd ja krundi haljastustööd. Nõustame arendajat siseviimistluslahenduste osas ning pakume terviklikku kinnisvara müügiteenust. Suvel 2012 valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Korterite müügiga saame alustada lähinädalatel. LVM Kinnisvara: Karja 45

Korraldame koostöökokkuleppe kohaselt Aida 7 asuvate korterite uue siselahenduse valmimise ja nende müügi. "Uus majanduskeskkond ja muutunud tarbijakäitumine seab uued nõudmised ka arendusprojektidele," ütles Stevara juhatuse liige Vahur Roosaar. "Sõlmisime koostöökokkuleppe LVM Kinnisvaraga, sest nende paarikümne aastane praktika selles valdkonnas on loonud usalduse, mis võimaldab pakkuda ostjatele parimat kvaliteeti Aida Residentsis," lisas ta. Uued korterite siselahendused vastavad tänaste ostjate ootustele ruumilahenduste osas ja arvestavad nende vajadustega. Nii on eksklusiivsete siselahenduste kõrval lahendatud rõdude ja terrasside pikemad kasutushooajad kui ka elementaarsete vajadused abiruumide olemasolu osas. "Võimalikult parema ettekujutuse saamiseks esitleme lähiajal majas näidiskorterid, mille sisekujunduse oleme tellinud tippsisearhitektilt Tiiu Truus´ilt. Kõik teised korterid valmivad veel sel suvel," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. Suvel valmiv Aida Residents on 60 korterist koosnev elamuarendusprojekt, mis on osa Pärnu südamesse kerkivast uuest kokku ligi 40 000 m² elamu- ja ärikvartalist. Korterite hinnad algavad 1000€/m². Aida Residentsi arendajaks on Stevara. Aida 7 on projekteerinud AB Künnapu & Padrik. Uue siselahenduse autoriks on sisearhitekt Tiiu Truus. . LVM Kinnisvara: Aida 7, Pärnu

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Osaleme koos Swedbankiga reedest pühapäevani toimuval messil Kinnisvara 2012. Meie ühisesinduses C514 on hea võimalus tutvuda enam kui 150 korteri, maja, suvila ja äripinnaga, mis on saanud spetsiaalselt soodsad hinnad. Kõik pakkumised leiad siit. Soodsate kinnisvarahindade kõrval garanteerime soodsaima eluruumide hindamise Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares - hinnaga alates 39 €. Hindamisteenuse hinnakirjad leiad siit. Kui otsid aga oma kinnisvarale ostjat, siis esmakordselt Eestis pakume võimalust leida ostja otse messil! See on imelihtne - astu läbi meie ühisesindusest ja küsi pakkumise kohta täpsemalt! Last but not least - tasuta pääse messile võib Sind oodata siin LVM Kinnisvara ja Swedbanki ühisesindus messil Kinnisvara 2012 päev enne avamist

Pärast mitmeaastast pausi toimus sel nädalal Londonis taaskord kinnisvaramess, mis vahendab peamiselt nii kodu- kui välismaiseid projekte Briti investoritele. ExCeL London 19 ... 20 aprill 2012 Kui nelja-viie aasta tagused üritused olid kirjud arenevate ja eksootiliste kinnisvaraturgude pakkumitest ning nende hulgast ei puudnud ka Eesti kinnisvaraarendusprojektid, siis nüüdsel üritusel olid kodumaiste projektide kõrval esiletud vaid arenenud turgude pakkumised. Kodumaiste projektide kõrval pakuti peamiselt Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, aga ka Ameerika Ühendriikide eri piirkondade arendusprojekte. Lisaks elamuarendusprojektidele olid uudisena välja toodud ka alternatiivsed investeerimisvõimalused nagu näiteks parkimismajad, hooldekodud, hotellitoad ja ühiselamud, mis pakuvad keskmisest kõrgemat ehk 10 .. 15% aastast tootlust. Messi viimase päeva meelelahutusliku osa täitis oksjon, millel said osaleda lisaks saalis registreerunud osalejatele ka telefoni teel kinnisvara osta soovivad pakkujad. Kinnisvaraoksjon Londonis 20 aprill 2012

Suurimaid soodustusi koondav kinnisvaraportaal stardib ligi ühe miljoni eurose kogusoodustusega. Alates tänasest on klientidel võimalik kuni juuni lõpuni LVM Kinnisvara ja Swedbanki vahel sõlmitud koostöökokkuleppe raames soetada uus kodu väga headel tingimustel. „Viimased aastad on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uue kodu soetamisele ning kevad on läbi aastate olnud uue kodu ostmiseks parim aeg," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Meie 20 aastane koostöö ja omavaheline usaldus võimaldab täna astuda veel ühe sammu edasi. Nii saame meie ühistele klientidel kinnisvaraturul pakkuda uudset lahendust, mis tagab minimaalselt 1000€ ... 10000€ võrra soodsama kinnisvaratehingu," täiendas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudne kinnisvaraportaal koondab endas soodushindadega kinnisvarapakkumisi, mida on võimalik osta alates 10% omafinantseeringu ja tasuta kodukindlustusega 12 kuuks ning paljude teiste kinnisvaratehingu seotud väljaminekuid vähendavate soodustustega. Lisaks garanteerib LVM Kinnisvara uue kodu ja vajadusel lisatagatiste hindamisel turu parima hinna. Uudse pakkumise ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Kinnisvaraturg on täpselt nii efektiivne ja läbipaistev, kui efektiivsed ja läbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sõltub ka Eesti võime kaasata välis- ja kinnisvarainvesteeringuid. Mida läbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka meie investeeringute kaasamise võime. Siiani on osaliste käitumispõhimõtted veerandi riigieelarvega võrduval Eesti kinnisvaraturul kujunenud juhuslikult. Õigem oleks öelda, et nende osas puudub igasugune selgus ja struktuur - nii tarbijate kui ka investorite ootus kinnisvaramaaklerite teenustele kujuneb igal üksikul juhul eraldi. See on aga omakorda toonud kaasa kinnisvaraturul pakutavate teenuste väga erineva kvaliteedi, teatud juhtudel puudub see aga ka erialaliitu kuuluvatel kinnisvarafirmadel üldse. Kaebamise võimalus Eesti kinnisvaraturg on tänu märtsis 2010 jõustunud kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standardile läbi tegemas kiireid muutusi paremuse suunas. Kuigi võlaõigusseadus reguleerib maaklerteenustega seonduvat, ei puuduta see vähimalgi määral osutatavate teenuste kvaliteeti. Jõustunud standardi valguses saab aga hoopis uue sisu käsunduslepinguid reguleeriv võlaõigusseaduse § 620, mis kohustab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kinnisvaramaaklerit toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks saab veel sel aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitav ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatav standardi EVS15733:2010 tõlge. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, ei puuduta standard ainult koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid ligi kahte tuhandet kinnisvaramaaklerit. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Kohustuste suur hulk Uue standardi kohaselt peab kinnisvaramaakler selgitama ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastama õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Nii näiteks on maakler kohustatud esitama kinnisvara kirjelduse, andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. Samuti on ta kohustatud ostjale esitama teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. Oluline on seejuures asjaolu, et nüüdsest peab kinnisvaramaakler esitama ostjale ka dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. Lisaks peab kinnisvaramaakler ostjat informeerima talle avaldatud või teadaolevatest asja puudustest. Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler nüüdsest ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Näiteks peab kinnisvaramaakler koostama ja edastama ülevaate müüdava kinnisvara turuhinna kohta, andma ülevaate turundusega seotud kuludest, makstavatest tasudest ja lõivudest, kooskõlastma turundustrateegia ning esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest. Kliendi leping Kui siiani puudus maakleri ja kliendivahelistes kokkulepetes vorminõue, siis standardite kohaselt peab see olema eranditeta kirjalik. Lisaks vorminõudele sisaldab standard ka lepingute miinimumnõudeid. Maaklerteenuste leping peab sisaldama lepingupoolte nimesid ja aadresse, maakleri registrinumbrit, töö sisu, makstavaid tasusid ning kulusid. Lepingus peab kirjas olema ka seegi, kas tegemist on ainuesindus- või esinduslepinguga ning kas lubatud on alltöövõtt ehk kas lubatud on maakleritevaheline koostöö. Kinnisvaramaakler peab hakkama pidama ostjate tehtavate pakkumiste registrit. Uue kohustusena peab kinnisvaramaakler teavitama klienti, et juhul kui klient on palunud mõnel teisel kinnisvaramaakleril sama kinnisvara müüa, võib ta olla kohustatud maksma kahekordset tasu. Maakleri vastutus suureneb Nüüdsest peab kinnisvaramaakler tema poolt müüdavad kinnisvaraobjektid kohapeal isiklikult üle vaatama. Erandiks on ainult uued, enne valmimist müüdavad objektid. Nii on müüjad kaitstud selle eest, et kinnisvaramaaklerid jagavad müügikuulutusi kopeerides infot objektde kohta, millega nad ise kunagi tutvunud pole. Kui kinnisvaramaaklerile on usaldatud korteri või maja võtmed, tuleb selle vaatamisega seotud kokkulepped sõlmida igal konkreetsel juhul eraldi või kokku leppida ajad, millal maakler võib seda teha - nii on tagatud omanike privaatsus ja turvalisus. Ka müügiplakatite paigaldamine eeldab nüüdsest eraldi selget kokkulepet lepingus. Raha, mida kinnisvaramaakler klientide nimel oma valduses hoiab, tuleb hoiustada maakleri isiklikust varast eraldi. Samuti ei tohi maakler hoida oma valduses kliendile kuuluvat raha, kui see pole kaetud rahalise garantii või piisava kindlustusega. Eraldi on rõhutatud asjaolu, et kinnisvaramaakler peab summade tasumisel sularahas väljastama tasumist tõendava dokumendi. Raha kõrval peavad kinnisvaramaaklerid tagama, et nende tegevused on kaetud maakleri tehingute tüübi ja väärtusel põhineva erialase kahjukindlustusega. Nõudmised teadmistele Standard kehtestab isikutele, kes võtavad standardis määratletud vastutused, ka erialase pädevuste miinimumnõuded. Pädevust hinnatakse eelkõige hariduslike saavutustega, mis vastavad minimaalselt 120 ECTSile (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem). Samuti on reguleeritud iseseisva töötamise õigus - soovitav on läbida 12-kuuline asjakohase erialase kogemuse omandamise periood. Teadmiste hulka kuuluvad ka teadmised eetikakoodeksist. Nii peab maakler tagama, et on tutvunud standardis toodud eetikakoodeksiga ning selle allkirjastanud, järgides asjakohaseid erialase hea tava määrusi ning standardeid. Kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standard täidab uue sisuga VÕS § 620, võimaldades nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal kui ka tarbijakaitseametil hinnata ja kontrollida kinnisvaraturu osaliste tegevust. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Saaremaal 649 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,5 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 24 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 45,1 protsendi võrra. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 6,6 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 2 000 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 12 631 eurot, siis 2012 aastal aga juba 14 772 eurot. Vaatamata mahtude kasvule on korteriomandite ja elamutega sõlmitud tehingute koguarv väiksem, jäädes 2011. aasta sama perioodile mõnevõrra alla. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Saaremaal rohkem kallimat kinnisvara

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Harjumaal 3151 kinnisvaratehingut koguväärtuses 236,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,9 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,8 protsenti alla. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 284,4 miljoni euroni. Seeläbi on langenud tehingu keskmine väärtus ligikaudu  33 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 108 237 eurot, 2012 aastal aga 75 032 eurot. Kasvanud on nii korteritega, kui elamutega sõlmitud tehingute koguarv. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Harjumaal rohkem, aga odavamat kinnisvara