Turg elavneb. Põhiline müügi- ja üüriartikkel korterid

Sven 11. sept. 2013

Kinnisvaramaaklerite sõnul annab turu sügisel aktiivseks muutumisele hoogu juurde uus õppeaaste, mil “lapsed maalt linna tulevad”.

Tavaliselt otsitakse 1-2toalist korterit. Sellistest korteritest on paradoksaalsel kombel ka kõige enam puudus. Ülikoolilinnas Tartus on LVM Kinnisvara maakleri Regina Michaelise sõnul turg värvikirev. “Üüriturg on väga aktiivne ja praktika näitab, et igale korterile on võimalik leida üürnik,” ütles ta. Üüriturul on kinnisvarabuumi ajal soetatud kortereid, mida sageli pole suure laenujäägi tõttu võimalik praegu tulusalt müüa. Üürileandjate seas on sageli teise linna või välismaale kolinud inimesi, kellel on plaan kunagi Tartusse tagasi tulla ja vahepealsel ajal on mõistlik korter välja üürida.

Ostetakse edasiüürimiseks. Kinnisvara pikaealisuse tõttu on aina lisandumas inimesi, kes investeerivad oma raha kinnisvarasse. “Üürimise eesmärgiga ostetakse kinnisvara nii kesklinna kui ka ülikooli õppehoonete lähiümbrusesse, aga ka Annelinna. Samuti investeeritakse uutesse korteritesse, mis on edaspidi võimalik kõrgema hinnaga – sõltuvalt suurusest – 350-600eurose kuuüüriga välja üürida,” rääkis Michaelis. Ta märkis, et kuna Tartus on õppehooned linna erinevais paigus, siis on atraktiivsed piirkonnad ka Veeriku ja Ränilinn. Viimastel aastatel on Tartus üha prestiižsemaks linnaosaks muutumas Supilinn ja Jaamamõisa. Korterite soetamine üürimise eesmärgil on Michaelise sõnul tulus eriti praegu, kui tähtajalisel hoiusel oleva raha intress on alla 1%, seevastu keskmine üürikorteri tootlus on vähemalt 5% aastas ning mõõdukas kinnisvara hinna tõus kompenseerib inflatsiooni.

Ka pealinnas käib hoogne korteriralli. LVM Kinnisvara maakler Indrek Peedo rääkis, et sarnaselt Tartuga otsivad inimesed keskmise hinnaklassiga korterit, mille kuuüür jääks vahemikku 200-300eurot. Piirkondadest eelistatakse Mustamäed ja Kristiinet. “Praegu on turul palju Soomest pärit üliõpilasi, kes otsivad endale aastaks üürikorterit kesklinnas, kuid pakkumisi on vähe. 1-2toaliste korterite eest küsitakse kesklinnas üüri kuni 600 eurot kuus,” rääkis Peedo ning lisas, et eestlaste jaoks jäävad sellised pakkumised liiga kalliks. “Võimalusel ostetakse korter,” ütles Peedo ning mainis, et sageli otsustavad inimesed üürimise asemel pangalaenu kasuks. Tartlaste jaoks on korteri üürimisel prioriteediks hea hind, mis on näiteks 150-250 eurot kuus. See tähendab, et latti lastakse alla korteri asukoha arvel. “Kõige enam otsitakse keskmises ja heas korras möbleeritud 1-2toalisi kortereid ja eeldatakse elementaarsete sanitaartingimuste ehk pesemisvõimaluse, WC ja köögi olemasolu. Minimaalsete nõudmistega üürnikule sobib tuba korterist,” rääkis Michaelis. Peale asukoha on ostja jaoks tähtis ka elamispinna välimus. Maaklerid Michaelis ja Peedo märgivad, et sama tähtis kui korteri ilme on ka kortermaja välimus, pidades eelkõige silmas soojustamist ning renoveerimist. “Paljudele võib meeldida korter, kuid maja üldine olukord on selline, et ei riskita sinna korterit osta, sest teada ei ole võetavate laenude suurus ja sealt tulenevalt ka korterile laienev laenumakse. Seetõttu üleskutse korteriühistutele – renoveerige maja ja teie kinnisvara hind tõused,” selgitas Peedo. Michaelis märkis, et soojustatud korterelamu puhul võib negatiivseks teguriks osutuda vaid renoveerimislaenu kõrge kuumakse, mis ei ole võrdväärne kokkuhoiuga küttekuludelt.

Suurem mööbel võiks sees olla. Üürikorterite puhul eeldavad inimesed, et korter oleks möbleeritud. Üürnikud on küll nõus üht-teist oma uude koju tooma, ent suuremad mööbliesemed võiksid kinnisvaramaaklerite hinnangul korteris ikkagi olemas olla. Michaelis lisas, et vähem oluline pole ka toimiv korteriühistu. Kui üürile võetakse tavaliselt 1-2toalisi kortereid, siis ostmisel eelistatakse 2-3toalisi kortereid, kusjuures huvi on nii remonti vajavate kui ka kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu.

Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×