Vastavalt SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectuse ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite müüki. Veel sel aastal valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Karja 45 kohta saab rohkem lugeda siit

Alates tänasest on võimalik meie kodulehel lisaks kinnisvarapakkumiste üld- ja detailinfole, fotodele ning plaanidele tutvuda ka müügiobjekti ümbrusega Google Street View rakenduse vahendusel. Street View (ehk tänavavaade) on Google'i teenus, mille kaudu näeb fotodena eri paigus asuvaid tänavaid ja ehitisi. Kuidas see käib? Rakenduse kasutamiseks kodulehel on kaks võimalust. Esimene võimalus on saada ülevaade ümbrusest kasutades selleks esilehel asuvat kaardirakendust, kus tuleks soovitud piirkonna pakkumistel klõpsata ning lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis soovitud kinnisvarapakkumisele, nii avaneb ekraanivaade, milles on võimalik hiire või navigeerimise nuppude abil ümbrusega 360 kraadi raadiuses tutvuda. Teine võimalus on saada ülevaate kasutades selleks iga kinnisvarapakkumise juures asuvat kaardirakendust, mis asub fotode all. Ümbrusest 360 kraadise ülevaate saamiseks tuleb samuti lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis kinnisvarapakkumisele. Seejärel avaneb aknas ümbruskonna vaade, milles on võimalik hiire või nuppude abil navigeerida.

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot. Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus! LVM Kinnisvara: Merikotka Residents

Avasime juuni viimasel päeval uue Tallinna esinduse, mis meie põhiväärtuste kõrval koondab endas ka uut tehnoloogiat, kunsti ja üritusi. Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Tallinna suurimal ehk 120 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 300 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süstem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt sadu tuhandeid kontakte nädalas. Lisaks võimaldab tehnoloogia meie uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele. Tehnoloogia kõrval pakub kesklinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida kuni keskmise suurusega kunstinäituseid. Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Ja kuigi esimesed kokkulepped on sõlmitud, mahub meile alati ära näiteks üks vanu Tallinna linnavaateid tutvustav fotonäitus. Kõige eelneva kõrval leidsime, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust! Veendumaks, et kõik toimib, toimus 29. juunil esimene üritus, kuhu kutsusime kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasaaidanud inimesed. Teemaüritusel tutvustasime meie erinevate tööpiirkondade ehk Tallinna, Pärnu ja Saaremaa piirkondade toite. Neh'i peakoka Peeter Pihel'i abiga valmisid näiteks Tallinna vürtsikilu & vutimuna, Pärnu lahe siiamari & rukkijahu profitroolid ja Saare lihaveis & marineeritud karulauk. Rohkem pilte üritusest vaata siit

Oleme seisukohal, et Ober Haus kasutab teadlikult ilma loata LVM Kinnisvara poolt toodetud reklaammaterjale. Samaaegselt mõlema firma poolt müüdava arendusprojekti reklaammaterjalide tootmise osas kohtusime eelmisel aastal, et kokku leppida võimalik materjalide koostootmine. Ober Haus´is toimunud kohtumisel sõlmisime kokkulepe, et mõlemad firmad toodavad projektiga seotud materjalid iseseisvalt ning LVM Kinnisvara poolt selleks hetkeks toodetud materjale Ober-Haus ei kasuta, kuivõrd nad ei ole valmis jagama tootmisega seotud kulusid. Vaatmata kokkuleppele ja ka peale eilset veelkordset selleteemalist jutuajamist, lubas Ober-Haus lõpetada materjalide kasutuse täna hommikuks  jätkab Ober Haus ikkagi LVM Kinnisvara poolt toodetud materjale kasutamist. Seejuures ei ole tegemist juhusliku kasutusega kuivõrd materjale on kasutatud mitmetes kinnisvaraportaalides ja erinevate kinnisvarapakkumiste juures ning materjalidelt on kustutatud autorlusele viitavad LVM Kinnisvara logod. Oleme seisukohal, et Ober-Haus´i tegevus on vastuolus seadusega ning et kasutame oma õiguste kaitseks kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. LVM Kinnisvara reklaammaterjal Ober Hausi kuulutus 4.07.2012 kell 14:30 Täiendatud 07. juuli: Sõlmisime Ober-Hausiga 06. juulil kokkuleppe, et kohtume 16. juulil, et leida lahendus tagantjärele tekkinud olukorrale ning arutada kasutatud plaanide kasutamise ja tootmise eest tasumist. Täiendatud 26. august: Peale mitmeid katseid sõlmida kokkulepe kasutatud materjalide tasumise osas oleme veendunud, et Ober-Hausil puudus selleks tahe päris algusest peale ning lubadusi anti sooviga teemat "jahutada".

Soolase merevee ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut. Üürida saab suvekorteri päevaks/paariks, aga ka nädalaks või kuuks. Kuigi suvekodu ostimisega Pärnusse teevad paljud algust juba talvel, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik. Lähenev suvi suurendab korterite pakkumiste arvu hüppeliselt. Parim valik on Pärnus saadaval maikuu lõpus ja juunikuu alguses, kui pakkumiste hulk on tavapärasega võrreldes koguni kolmekordne, sest lisandunud on külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvu kõrval tõusevad loomulikult ka hinnad. Pärnus eelistatakse suveks korter üürida peamiselt rannarajooni ja kesklinna - mida lähemal rannale, seda parem. Kõigis teistes Pärnu piirkondades on nõudlus tagasihoidlik. Samas annab see soodsa võimaluse neile suvitajatele, kes ei pea paljuks 10-15-minutilist jalutuskäiku kesklinna. Suve alguses on enamus suvepealinna kortereid pakkumises hinnaga 15-60 eurot ruutmeetri eest kuus. Suur hinnaerinevus on tingitud erinevatest kokkulepetest. Üldiselt kehtib reegel, et mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam hind tuleb. Kuressaares on valik napp. Meretaguse Kuressaare turul piirdub pikemaks perioodiks pakutavate suvekorterite arv vaid üksikute valikutega. See aga ei tähenda seda, et juunikuu alguses puhkuseplaane tehes peaks Saaremaa välja arvama. Kuressaare pakub hotellide kõrval laia külaliskorterite valikut. Küll ei tasu neid otsida suurtest kinnisvaraportaalidest, pigem tuleks sobiva peatumiskoha leidmiseks kasutada interneti otsingumootorite abi. Kuigi piirkondade poolest on vaieldamatu lemmik kesklinn ja lossi ümbrus, siis Kuressaare väiksuse tõttu üüritakse kortereid hea meelega kõikides linnaosades. Peale linnakorterite on suvekodudena nõutud korterid ja suvilad mujalgi Saaremaal. Just Saaremaal tasub lühikeste vahemaade tõttu julgelt kaaluda linnakorteri kõrval suvila üürimist. Peamiselt mere ääres asuvad suvilad pakuvad rohkem privaatsust ning võimaldavad üüritud maja jagada kas või mitme perekonna vahel. Nagu Pärnus kergitab suvi koos õhutemperatuuriga üürihindu ka Saaremaal. Samas on need võrreldes suvepealinna omadega tagasihoidlikumad, jäädes 10-40 euro vahele ruutmeetri eest kuus. Külaliskorterite hinnatase on hotellide omast veidi madalam, jäädes 50-70 euro vahele päevas. Haapsalus nädalaks-kaheks üürnikke ei taheta. Vaikses Haapsalus eelistavad puhkajad üürida suvekodusid, mis paiknevad kas vana- või kesklinnas. Teisalt, Haapsalu väiksust ja vahemaid arvestades ei öelda ära ka suvepakkumistest Kastani-Tamme piirkonnas. Üldiselt eelistavad korteriomanikud siiski pikaajalisi kokkuleppeid, mistõttu on nädalaks või paariks sobivat pinda pea võimatu leida. Lühikest aega Haapsalus peatuda soovival külalisel tuleks seetõttu ringi vaadata kodumajutusega tegelevate ettevõtete kodulehtedel. Selle aasta algus tõi Haapsalu üüriturule defitsiidi. Vabanenud pindadele on järjekord ja korralike üürnike leidmine ei ole seega probleem. Ka rahulik Haapsalu järgib suvituslinnade hinnakujundust - tõusnud hinnataseme juures saab korras kahetoalise üürida 150-200 euro eest kuus. Samaväärsete uute, väga heas korras korterite või oma aianurgaga majaosade üür ulatub 500 euroni kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012 Andmed: LVM Kinnisvara (Pärnu, Kuressaare), Aarete Kinnisvara (Haapsalu)

Esitleme sel laupäeval esmakordselt Pärnus, Aida 7 asuvat Aida Residentsi. Aida 7 on unikaalne ja luksuslik korterelamu Pärnu südalinnas. Hoone on ainulaadne oma arhitektuuri, asukoha ja ka eksklusiivsete siselahenduste poolest, pakkudes kvaliteetset elukeskkonda kaasaegsele nõudlikule inimesele. Korterite suurtest panoraamakendest avanevad suurepärased vaated jõele ja/või merele. Eksklusiivsed katuseterrassid on aga mõeldud päikeseloojangu nautimiseks. Kliendipäevale tasub tulla ka kõigil neil klientidel, kes uue kodu ostmisest alles unistavad, sest neid kõiki ootab Aida Residentsis uue koduga seotud pehme üllatus! LVM Kinnisvara: Aida Residents

Võitsime SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectus poolt korraldatud müügikorralduse hanke, kelle  tellimisel lõpetatakse Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite sisemised ehitustööd ja krundi haljastustööd. Nõustame arendajat siseviimistluslahenduste osas ning pakume terviklikku kinnisvara müügiteenust. Suvel 2012 valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Korterite müügiga saame alustada lähinädalatel. LVM Kinnisvara: Karja 45

Korraldame koostöökokkuleppe kohaselt Aida 7 asuvate korterite uue siselahenduse valmimise ja nende müügi. "Uus majanduskeskkond ja muutunud tarbijakäitumine seab uued nõudmised ka arendusprojektidele," ütles Stevara juhatuse liige Vahur Roosaar. "Sõlmisime koostöökokkuleppe LVM Kinnisvaraga, sest nende paarikümne aastane praktika selles valdkonnas on loonud usalduse, mis võimaldab pakkuda ostjatele parimat kvaliteeti Aida Residentsis," lisas ta. Uued korterite siselahendused vastavad tänaste ostjate ootustele ruumilahenduste osas ja arvestavad nende vajadustega. Nii on eksklusiivsete siselahenduste kõrval lahendatud rõdude ja terrasside pikemad kasutushooajad kui ka elementaarsete vajadused abiruumide olemasolu osas. "Võimalikult parema ettekujutuse saamiseks esitleme lähiajal majas näidiskorterid, mille sisekujunduse oleme tellinud tippsisearhitektilt Tiiu Truus´ilt. Kõik teised korterid valmivad veel sel suvel," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. Suvel valmiv Aida Residents on 60 korterist koosnev elamuarendusprojekt, mis on osa Pärnu südamesse kerkivast uuest kokku ligi 40 000 m² elamu- ja ärikvartalist. Korterite hinnad algavad 1000€/m². Aida Residentsi arendajaks on Stevara. Aida 7 on projekteerinud AB Künnapu & Padrik. Uue siselahenduse autoriks on sisearhitekt Tiiu Truus. . LVM Kinnisvara: Aida 7, Pärnu

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Osaleme koos Swedbankiga reedest pühapäevani toimuval messil Kinnisvara 2012. Meie ühisesinduses C514 on hea võimalus tutvuda enam kui 150 korteri, maja, suvila ja äripinnaga, mis on saanud spetsiaalselt soodsad hinnad. Kõik pakkumised leiad siit. Soodsate kinnisvarahindade kõrval garanteerime soodsaima eluruumide hindamise Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares - hinnaga alates 39 €. Hindamisteenuse hinnakirjad leiad siit. Kui otsid aga oma kinnisvarale ostjat, siis esmakordselt Eestis pakume võimalust leida ostja otse messil! See on imelihtne - astu läbi meie ühisesindusest ja küsi pakkumise kohta täpsemalt! Last but not least - tasuta pääse messile võib Sind oodata siin LVM Kinnisvara ja Swedbanki ühisesindus messil Kinnisvara 2012 päev enne avamist

Pärast mitmeaastast pausi toimus sel nädalal Londonis taaskord kinnisvaramess, mis vahendab peamiselt nii kodu- kui välismaiseid projekte Briti investoritele. ExCeL London 19 ... 20 aprill 2012 Kui nelja-viie aasta tagused üritused olid kirjud arenevate ja eksootiliste kinnisvaraturgude pakkumitest ning nende hulgast ei puudnud ka Eesti kinnisvaraarendusprojektid, siis nüüdsel üritusel olid kodumaiste projektide kõrval esiletud vaid arenenud turgude pakkumised. Kodumaiste projektide kõrval pakuti peamiselt Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, aga ka Ameerika Ühendriikide eri piirkondade arendusprojekte. Lisaks elamuarendusprojektidele olid uudisena välja toodud ka alternatiivsed investeerimisvõimalused nagu näiteks parkimismajad, hooldekodud, hotellitoad ja ühiselamud, mis pakuvad keskmisest kõrgemat ehk 10 .. 15% aastast tootlust. Messi viimase päeva meelelahutusliku osa täitis oksjon, millel said osaleda lisaks saalis registreerunud osalejatele ka telefoni teel kinnisvara osta soovivad pakkujad. Kinnisvaraoksjon Londonis 20 aprill 2012

Suurimaid soodustusi koondav kinnisvaraportaal stardib ligi ühe miljoni eurose kogusoodustusega. Alates tänasest on klientidel võimalik kuni juuni lõpuni LVM Kinnisvara ja Swedbanki vahel sõlmitud koostöökokkuleppe raames soetada uus kodu väga headel tingimustel. „Viimased aastad on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uue kodu soetamisele ning kevad on läbi aastate olnud uue kodu ostmiseks parim aeg," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Meie 20 aastane koostöö ja omavaheline usaldus võimaldab täna astuda veel ühe sammu edasi. Nii saame meie ühistele klientidel kinnisvaraturul pakkuda uudset lahendust, mis tagab minimaalselt 1000€ ... 10000€ võrra soodsama kinnisvaratehingu," täiendas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudne kinnisvaraportaal koondab endas soodushindadega kinnisvarapakkumisi, mida on võimalik osta alates 10% omafinantseeringu ja tasuta kodukindlustusega 12 kuuks ning paljude teiste kinnisvaratehingu seotud väljaminekuid vähendavate soodustustega. Lisaks garanteerib LVM Kinnisvara uue kodu ja vajadusel lisatagatiste hindamisel turu parima hinna. Uudse pakkumise ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Kinnisvaraturg on täpselt nii efektiivne ja läbipaistev, kui efektiivsed ja läbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sõltub ka Eesti võime kaasata välis- ja kinnisvarainvesteeringuid. Mida läbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka meie investeeringute kaasamise võime. Siiani on osaliste käitumispõhimõtted veerandi riigieelarvega võrduval Eesti kinnisvaraturul kujunenud juhuslikult. Õigem oleks öelda, et nende osas puudub igasugune selgus ja struktuur - nii tarbijate kui ka investorite ootus kinnisvaramaaklerite teenustele kujuneb igal üksikul juhul eraldi. See on aga omakorda toonud kaasa kinnisvaraturul pakutavate teenuste väga erineva kvaliteedi, teatud juhtudel puudub see aga ka erialaliitu kuuluvatel kinnisvarafirmadel üldse. Kaebamise võimalus Eesti kinnisvaraturg on tänu märtsis 2010 jõustunud kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standardile läbi tegemas kiireid muutusi paremuse suunas. Kuigi võlaõigusseadus reguleerib maaklerteenustega seonduvat, ei puuduta see vähimalgi määral osutatavate teenuste kvaliteeti. Jõustunud standardi valguses saab aga hoopis uue sisu käsunduslepinguid reguleeriv võlaõigusseaduse § 620, mis kohustab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kinnisvaramaaklerit toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks saab veel sel aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitav ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatav standardi EVS15733:2010 tõlge. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, ei puuduta standard ainult koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid ligi kahte tuhandet kinnisvaramaaklerit. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Kohustuste suur hulk Uue standardi kohaselt peab kinnisvaramaakler selgitama ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastama õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Nii näiteks on maakler kohustatud esitama kinnisvara kirjelduse, andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. Samuti on ta kohustatud ostjale esitama teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. Oluline on seejuures asjaolu, et nüüdsest peab kinnisvaramaakler esitama ostjale ka dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. Lisaks peab kinnisvaramaakler ostjat informeerima talle avaldatud või teadaolevatest asja puudustest. Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler nüüdsest ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Näiteks peab kinnisvaramaakler koostama ja edastama ülevaate müüdava kinnisvara turuhinna kohta, andma ülevaate turundusega seotud kuludest, makstavatest tasudest ja lõivudest, kooskõlastma turundustrateegia ning esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest. Kliendi leping Kui siiani puudus maakleri ja kliendivahelistes kokkulepetes vorminõue, siis standardite kohaselt peab see olema eranditeta kirjalik. Lisaks vorminõudele sisaldab standard ka lepingute miinimumnõudeid. Maaklerteenuste leping peab sisaldama lepingupoolte nimesid ja aadresse, maakleri registrinumbrit, töö sisu, makstavaid tasusid ning kulusid. Lepingus peab kirjas olema ka seegi, kas tegemist on ainuesindus- või esinduslepinguga ning kas lubatud on alltöövõtt ehk kas lubatud on maakleritevaheline koostöö. Kinnisvaramaakler peab hakkama pidama ostjate tehtavate pakkumiste registrit. Uue kohustusena peab kinnisvaramaakler teavitama klienti, et juhul kui klient on palunud mõnel teisel kinnisvaramaakleril sama kinnisvara müüa, võib ta olla kohustatud maksma kahekordset tasu. Maakleri vastutus suureneb Nüüdsest peab kinnisvaramaakler tema poolt müüdavad kinnisvaraobjektid kohapeal isiklikult üle vaatama. Erandiks on ainult uued, enne valmimist müüdavad objektid. Nii on müüjad kaitstud selle eest, et kinnisvaramaaklerid jagavad müügikuulutusi kopeerides infot objektde kohta, millega nad ise kunagi tutvunud pole. Kui kinnisvaramaaklerile on usaldatud korteri või maja võtmed, tuleb selle vaatamisega seotud kokkulepped sõlmida igal konkreetsel juhul eraldi või kokku leppida ajad, millal maakler võib seda teha - nii on tagatud omanike privaatsus ja turvalisus. Ka müügiplakatite paigaldamine eeldab nüüdsest eraldi selget kokkulepet lepingus. Raha, mida kinnisvaramaakler klientide nimel oma valduses hoiab, tuleb hoiustada maakleri isiklikust varast eraldi. Samuti ei tohi maakler hoida oma valduses kliendile kuuluvat raha, kui see pole kaetud rahalise garantii või piisava kindlustusega. Eraldi on rõhutatud asjaolu, et kinnisvaramaakler peab summade tasumisel sularahas väljastama tasumist tõendava dokumendi. Raha kõrval peavad kinnisvaramaaklerid tagama, et nende tegevused on kaetud maakleri tehingute tüübi ja väärtusel põhineva erialase kahjukindlustusega. Nõudmised teadmistele Standard kehtestab isikutele, kes võtavad standardis määratletud vastutused, ka erialase pädevuste miinimumnõuded. Pädevust hinnatakse eelkõige hariduslike saavutustega, mis vastavad minimaalselt 120 ECTSile (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem). Samuti on reguleeritud iseseisva töötamise õigus - soovitav on läbida 12-kuuline asjakohase erialase kogemuse omandamise periood. Teadmiste hulka kuuluvad ka teadmised eetikakoodeksist. Nii peab maakler tagama, et on tutvunud standardis toodud eetikakoodeksiga ning selle allkirjastanud, järgides asjakohaseid erialase hea tava määrusi ning standardeid. Kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standard täidab uue sisuga VÕS § 620, võimaldades nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal kui ka tarbijakaitseametil hinnata ja kontrollida kinnisvaraturu osaliste tegevust. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Saaremaal 649 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,5 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 24 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 45,1 protsendi võrra. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 6,6 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 2 000 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 12 631 eurot, siis 2012 aastal aga juba 14 772 eurot. Vaatamata mahtude kasvule on korteriomandite ja elamutega sõlmitud tehingute koguarv väiksem, jäädes 2011. aasta sama perioodile mõnevõrra alla. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Saaremaal rohkem kallimat kinnisvara

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Harjumaal 3151 kinnisvaratehingut koguväärtuses 236,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,9 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,8 protsenti alla. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 284,4 miljoni euroni. Seeläbi on langenud tehingu keskmine väärtus ligikaudu  33 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 108 237 eurot, 2012 aastal aga 75 032 eurot. Kasvanud on nii korteritega, kui elamutega sõlmitud tehingute koguarv. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Harjumaal rohkem, aga odavamat kinnisvara

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Pärnumaal 388 kinnisvaratehingut koguväärtuses 25,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,8 protsenti vähem tehinguid, ent nende rahaline maht ületab eelmise aasta sama perioodi 108,8 protsenti! 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 12,1 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 40 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 25029 eurot, 2012 aastal juba 65 221 eurot. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Pärnumaal vähem, aga kallimat kinnisvara

Kuigi Kuressaare kinnisvaraturg oli läinud kuul vaikne, broneerivad puhkajad nii mandri- kui ka välismaalt juba usinalt siinseid külaliskortereid. Loe edasi saartehääl.ee

Ulkomaalaisten osuus Viron kiinteistökaupoissa on melko pieni, noin prosentin luokkaa. The Baltic Guiden haastattelemien kiinteistöasiantuntijoiden muukan suomalaiset ovat ulkomaalaisten joukossa monilla alueilla enemmistönä. Ja aivan kuin matkailussakin, seuraavana kansalaisuutena seuraavat venäläiset. Uus Maan toimitusjohtaja Mika Sucksdorff sanoo, että „suomalaiset ostavat Virosta pääasiallisesti investointikohteita." Hänen sanojaan tukee toinen suomalainen, 1Parterin Christian Ayrer, jonka mukaan „tänä talvena ovat suomalaiset olleet keskimääräistä aktiivisempia, investoiden keskustan asuntoihin." Yhä useampi myy kalliimman asunnon Suomessa ja käyttää saamansa rahat virolaisasuntoon sekä eläkepäiviensä turvaksi. Tallinnassa myytyjen asuntojen keskineliömetrihinta on jäänyt nyt reiluun 1000 euroon. Sucksdorffin mukaan keskustan keskineliöhinta kasvoi vuodessa 12,5 prosenttia. Tammikuussa, joka on vuoden hiljaisinta aikaa, on ollut kovaa nousua edellisvuoteen verrattuna. Nousu on peräti 40 prosenttia vuoden 2011 tammikuuhun verrattuna. Länsi-Virossa toimivan LVM Kinnisvaran Ingmar Saksing kertoi The Baltic Guidelle, että aikaisemmin suomalaisten keskuudessa vain kesäaikoina käytettävien asuntojen rinnalle ovat tulleet ympärivuotiseen käyttöön hankitut talot ja asunnot. Monet ovat Saksingin mukaan myös tehneet Pärnussa pitkiä, jopa kolmen vuoden vuokrasopimuksia kalustetuista asunnoista 200-300 euron kuukausivuokrilla. „Uutena trendinä ovat Pärnuun ja Kuressaareen kesäsuomalaisten rinnalle tulleet henkilöt ja perheet, jotka työskentelevät ja asuvat täällä vuoden ympäri." Saksing kertoo, että suomalaiset ovat yhä useammin myös myyjän roolissa. The Baltic Guide maaliskuu 2012, teksti Mikko Savikko, kuva Andrei Chertkov

Alates tänasest alustame hindamisteenuse pakkumist ka Tallinnas ja Harjumaal. Sel puhul on kuni märtsi lõpuni võimalik meilt tellida eksperthinnanguid kasutades turu parima hinna garantiid. Korteri hindamine Tallinnas maksab 65€ ja maja hindamine 125€. Ülisoodsate hindadega eksperthinnanguid on kampaania lõpuni võimalik tellida kõikidele pankadele. Indreku sõnul (Indrek on meie Tallinna kontori juhataja) on täna ostuotsused valdavalt seotud eluasemelaenudega, mille vormistamine eeldab omakorda eksperthinnangu tellimist. „Täna võimaldab maaklerteenuse kõrval pakutav hindamisteenus meil kliente kiiremini teenindada," lisas ta. Ando sõnul (Ando on meie Tallinna kontori hindaja) on kiiruse kõrval oluline ostuotsust mõjutav tegur ka hind. „Soovime pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," kinnitas ta. Meie poolt koostatud eksperthinnangud vastavad Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 standardite nõuetele. LVM Kinnisvara Tallinn hindaja Ando Lumiste

Tänaseks kui e-rahvaloendus on juba lõppenud ning viimastel andmetel on ka enamuse kodudes rahvaloendajad käinud, jätkavad kinnisvaramaaklerid igapäevaselt loendusel osalemist ehk vastavad rahvaloendajate poolt telefoni teel esitatud küsimustele tühjade eluruumide kohta. Kui loenduse alguses helistati küsimaks tühjade elamute kohta, kuhu on paigaldatud müügiplakatid, siis viimastel nädalatel saavad kinnisvaramaaklerid päevas lisaks mitmeid kõnesid ka tühjade eluruumide osas, mis on müügis kinnisvaraportaalides. Küsimused, mida maakleritelt küsitakse on tavapärased ja puudutavad eluruume ning nende omanikke kuid parema tulemuse nimel tasuks järgmine kord kaasata kõiki 2000 kinnisvaramaaklerit, kellel on eluruumidest ja nende seisukorrast hea ülevaaade.

Et puhkuste kõrghooajaks ehk kolmeks suvekuuks Pärnus üks mõnus suvituskorter leida, tuleks otsingutega alustada juba jaanuaris. Kui veel viis aastat tagasi eelistati suvekodu otsimisega tegelema hakata vahetult enne suve algust, siis viimastel aastatel on see järjest varasemale ajale nihkunud. Suurte puhkuseplaanidega suvitajad teevad kodutöö ära juba aasta esimestel kuudel, Pärnu puhkuse sõltlased broneerivad aga suvekodu järgmiseks aastaks kohe pärast puhkuse lõppu. Selline suvepärnakate käitumine on tingitud peamiselt kolmest asjaolust: tarbimisharjumuste muutusest, tagasihoidlikust valikust ning hooajalistest hindadest. Ühtlasi mängib otsingute nihkumises aasta algusesse rolli asjaolu, et kui varem oli sobiva üüripakkumise puudumisel alternatiiv suvekorteri ostmine, siis nüüd pole see enam paljudele jõukohane. Peale selle on oma osa pika eestimaise suvepuhkuse eelistamisel, mis tingib vajaduse hotellitoast suurema ja mugavama koha järele. Kuigi suvekodude otsingud algavad paukuva pakasega, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik, jäädes 150 korteri juurde. Lähenev hooaeg toob märtsis ja aprillis hoogsasti lisa ning kergitab üürikorterite pakkumise kahekordseks. Maksimumi saavutab pakkumine maikuus, kui see kolmekordistub. Valikusse lisanduvad külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvuga liiguvad kuu või paari jooksul järsult üles ka hinnad. Kui talvisel hooajal on keskmine üürihind ligikaudu 5 eurot/ m² kuus, siis mai alguseks on see üldjuhul kolmekordistunud. Hindade maksimum saabub juulis, kui ruutmeetri üürimise eest makstakse kuni 60 eurot kuus ehk üürihind erineb talvisest hinnatasemest kuni 12 korda. Mida varem üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. Ainult suvekuudeks tasemel 5 eurot/m² korterit üürida ei õnnestu, aga kui sõlmida kokkulepe aegsasti, on hind suvistest kokkulepetest soodsam ja algab 6-7 eurost/m². Lühikese perioodi üürihind läheneb hotellitoa maksumusele. Valdav osa suvekülalisi puhkab peamiselt sellistes korterites, mida on võimalik üürida täpselt nii pikaks ajaks, kui plaan Pärnus viibida on. Varajased planeerijad eelistavad sõlmida kokkuleppe vahemikuks juuni algusest augusti lõpuni. Teiseks võib korteri üürida kuuks või kaheks. Sel juhul eelistatakse aega 15. juunist 15. augustini. Kolmandaks kasutatakse võimalust üürida korter kuuks või kaheks-kolmeks nädalaks. Viimastel aastatel on kõigele eelnevale lisandunud üürilepingud nädalaks või nädalalõpuks, samuti leidub neid omanikke, kes on nõus üürima korteri ööpäevaks. Hinnatase on võrreldav eelmise aasta omaga Valdavalt eelistatakse üürile võtta uusi kortereid kesklinnas ja rannarajoonis. Sõltuvalt üürilepingu pikkusest ja broneerimise ajast kõiguvad selliste korterite hinnad vahemikus 500 - 2500 eurot kuus. Teistes Pärnu piirkondades asuvatest uutest korteritest huvituvad suvitajad haruharva ja vaid südasuvel. Uute korterite kõrval üüritakse rannalähedastel tänavatel asuvaid vanemaid, kuid laitmatus korras kortereid. Hinnad on tagasihoidlikud, jäädes 300-700 euro vahele kuus. Selline hinnatase kehtib peamiselt möbleeritud ja kõige vajalikuga varustatud korterite puhul ning viimastel aastatel sisalduvad hinnas ka kõik kõrvalkulud. Ülalnimetatud üürihindade juures ei teki suuri erinevusi esimese eelistusena valitavate kahetoaliste rõduga korterite ja perekondade eelistavate kolme-neljatoaliste korterite vahel. Majade üürihinda on raske välja tuua, sest suveks üürimaja leidmine on Pärnus keeruline. Tihti eelistatakse hinnalt soodsamat, kuid pinnalt sama suurt korterit. Pärnu rannarajoonis Seedri tänaval pakutakse üürida eksklusiivseid kortereid. Neist väikseim on kahetoaline (58 m²) ja seda on soodsaim üürida kolmeks suvekuuks kokku 3000 euro eest. Foto: Arne Maasik Allikas: Äripäev, Kinnisvara märts 2012

Toome kevadkampaania raames koos turule uudse teenustepaketi, mis võimaldab kodu soetamisel säästa laenulepingu, esimese aasta kodukindlustusmakse ning SEB Super+ arvelduspaketi tasu. Lisaks on ühistel klientidel võimalus saada kuni 2000 eurose limiidiga püsimaksega krediitkaardi omanikuks. Eeltoodud teenuste kõrval sisaldab teenustepakett ka meie hindamisteenuste turu parima hinna garantiid. "Viimased paar aastat on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uutele teenustele ning kevad on selle algatusteks parim aeg," märkis Andres. „Teeme SEB-ga koostööd, sest meie paarikümne aastane praktika pangaga on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Koostöös LVM Kinnisvaraga pakume uue kodu soetamisel meie tänastele ühistele klientidele uudset teenustepaketti, mis võimaldab märkimisväärse säästmise kõrval kokku hoida aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele. Samas pakume kõigile klientidele, kes pangakontorist läbi astuvad, võimalust saada erakliendihaldurilt kiiresti hinnang oma laenuvõime kohta," täiendas SEB eralaenude äriarendusjuht Triin Messimas. Uudse teenustepaketi ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Portaali City 24 andmeil on Pärnus müügis pealt tuhande korteri (31. jaanuaril oli see number 1045), mida LVM Kinnisvara juhatuse liikme Andres Suti hinnangul on Pärnu-suuruse linna kohta igati paras hulk. „Normaalne valik, oleks neid vähe, tähendaks see reeglina hinnatõusu ja väiksemat valikut," tõdes Sutt. „Palju vähem pole neid kunagi olnud. Kui aastas müüdi 580 korterit, siis väga suurt mahtu ees pole, alla kahe aasta, aga inimesed vajavad kogu aeg muutusi: kellel pere suureneb, kellel väheneb, kes kolib siia, kes siit ära." Loe edasi parnupostimees.ee Ranna rajooni kortereid ostavad valdavalt välismaalased, kelle jaoks meie kinnisvarahinnad on päris vastuvõetavad. Foto: Ants Liigus

Levinud on eksiarvamus, et kümne tuhande euroga ei ole võimalik täna korterit osta. Viimased viis aastat on arusaamu kinnisvaraturul suuresti muutnud, sest selle eelarvega on kodu ostmine võimalik kõikides Eesti linnades. Koostasime ülevaate kümnest suuremast linnast, kus keskmise aastapalga eest korteri osta saab: Tallinn - Tuisu tänaval, 23 m², hind 9500€ Tartu - Kroonuaia tänaval, 22,6 m², hind 9500€ Pärnu - Riia maanteel, 37,3 m², hind 5850€ Kuressaare - Koidu tänaval, 25,5 m², hind 10000€ Haapsalu - Jalaka tänaval, 71,3 m², hind 9000€ Narva - Kangelaste prospektil, 47,5 m², hind 9000€ Rapla - Tallinna maanteel, 38,5 m², hind 8000€ Võru - Tartu tänaval, 48,5 m², hind 5200€ Viljandi - Raudtee tänaval, 50,7 m², hind 7800€ Põlva - Vabriku tänaval, 38,6 m², hind 3800€ Allikas: LVM Kinnisvara, City24 LVM Kinnisvara: Rohu 44, Pärnu

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest. Oma kodu loob stabiilsust Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital. Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. Sobib liikuvale inimesele Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma. Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini. Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega. Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kas kinnisvara osta või üürida? Kuidas on võimalik kinnisvaramüüki kiirendada? Milliseid kinnisvaratehinguid ei maksustata tulumaksuga? Nendele ja veel paljudele teistele kinnisvarateemalistele küsimustele vastame laupäevastes Nurgakivi saadetes. Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 ... 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.

Alates tänasest on klientidel võimalik kuni kuu lõpuni tellida LVM Kinnisvara poolt Pärnus koostatavaid eksperthinnanguid tavapärasest poole soodsamalt. Korteri hindamine Pärnus maksab 39€ ja maja hindamine 69€. Ülisoodsate hindadega eksperthinnanguid on kampaania lõpuni võimalik tellida kõikidele pankadele. Urmase sõnul (Urmas on meie Pärnu kontori kutseline hindaja)  on täna peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. „Soovimegi pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," lisas ta.

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud. Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu. Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult. Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest? Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus. Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: E24

Kui eramuturul valitseb loidus, siis korteritega tehakse mullusest pisut enam tehinguid, kuid ainult Pärnus. Loe edasi parnupostimees.ee