Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Pärnumaal 388 kinnisvaratehingut koguväärtuses 25,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,8 protsenti vähem tehinguid, ent nende rahaline maht ületab eelmise aasta sama perioodi 108,8 protsenti! 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 12,1 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 40 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 25029 eurot, 2012 aastal juba 65 221 eurot. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Pärnumaal vähem, aga kallimat kinnisvara

Kuigi Kuressaare kinnisvaraturg oli läinud kuul vaikne, broneerivad puhkajad nii mandri- kui ka välismaalt juba usinalt siinseid külaliskortereid. Loe edasi saartehääl.ee

Ulkomaalaisten osuus Viron kiinteistökaupoissa on melko pieni, noin prosentin luokkaa. The Baltic Guiden haastattelemien kiinteistöasiantuntijoiden muukan suomalaiset ovat ulkomaalaisten joukossa monilla alueilla enemmistönä. Ja aivan kuin matkailussakin, seuraavana kansalaisuutena seuraavat venäläiset. Uus Maan toimitusjohtaja Mika Sucksdorff sanoo, että „suomalaiset ostavat Virosta pääasiallisesti investointikohteita." Hänen sanojaan tukee toinen suomalainen, 1Parterin Christian Ayrer, jonka mukaan „tänä talvena ovat suomalaiset olleet keskimääräistä aktiivisempia, investoiden keskustan asuntoihin." Yhä useampi myy kalliimman asunnon Suomessa ja käyttää saamansa rahat virolaisasuntoon sekä eläkepäiviensä turvaksi. Tallinnassa myytyjen asuntojen keskineliömetrihinta on jäänyt nyt reiluun 1000 euroon. Sucksdorffin mukaan keskustan keskineliöhinta kasvoi vuodessa 12,5 prosenttia. Tammikuussa, joka on vuoden hiljaisinta aikaa, on ollut kovaa nousua edellisvuoteen verrattuna. Nousu on peräti 40 prosenttia vuoden 2011 tammikuuhun verrattuna. Länsi-Virossa toimivan LVM Kinnisvaran Ingmar Saksing kertoi The Baltic Guidelle, että aikaisemmin suomalaisten keskuudessa vain kesäaikoina käytettävien asuntojen rinnalle ovat tulleet ympärivuotiseen käyttöön hankitut talot ja asunnot. Monet ovat Saksingin mukaan myös tehneet Pärnussa pitkiä, jopa kolmen vuoden vuokrasopimuksia kalustetuista asunnoista 200-300 euron kuukausivuokrilla. „Uutena trendinä ovat Pärnuun ja Kuressaareen kesäsuomalaisten rinnalle tulleet henkilöt ja perheet, jotka työskentelevät ja asuvat täällä vuoden ympäri." Saksing kertoo, että suomalaiset ovat yhä useammin myös myyjän roolissa. The Baltic Guide maaliskuu 2012, teksti Mikko Savikko, kuva Andrei Chertkov

Alates tänasest alustame hindamisteenuse pakkumist ka Tallinnas ja Harjumaal. Sel puhul on kuni märtsi lõpuni võimalik meilt tellida eksperthinnanguid kasutades turu parima hinna garantiid. Korteri hindamine Tallinnas maksab 65€ ja maja hindamine 125€. Ülisoodsate hindadega eksperthinnanguid on kampaania lõpuni võimalik tellida kõikidele pankadele. Indreku sõnul (Indrek on meie Tallinna kontori juhataja) on täna ostuotsused valdavalt seotud eluasemelaenudega, mille vormistamine eeldab omakorda eksperthinnangu tellimist. „Täna võimaldab maaklerteenuse kõrval pakutav hindamisteenus meil kliente kiiremini teenindada," lisas ta. Ando sõnul (Ando on meie Tallinna kontori hindaja) on kiiruse kõrval oluline ostuotsust mõjutav tegur ka hind. „Soovime pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," kinnitas ta. Meie poolt koostatud eksperthinnangud vastavad Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 standardite nõuetele. LVM Kinnisvara Tallinn hindaja Ando Lumiste

Tänaseks kui e-rahvaloendus on juba lõppenud ning viimastel andmetel on ka enamuse kodudes rahvaloendajad käinud, jätkavad kinnisvaramaaklerid igapäevaselt loendusel osalemist ehk vastavad rahvaloendajate poolt telefoni teel esitatud küsimustele tühjade eluruumide kohta. Kui loenduse alguses helistati küsimaks tühjade elamute kohta, kuhu on paigaldatud müügiplakatid, siis viimastel nädalatel saavad kinnisvaramaaklerid päevas lisaks mitmeid kõnesid ka tühjade eluruumide osas, mis on müügis kinnisvaraportaalides. Küsimused, mida maakleritelt küsitakse on tavapärased ja puudutavad eluruume ning nende omanikke kuid parema tulemuse nimel tasuks järgmine kord kaasata kõiki 2000 kinnisvaramaaklerit, kellel on eluruumidest ja nende seisukorrast hea ülevaaade.

Et puhkuste kõrghooajaks ehk kolmeks suvekuuks Pärnus üks mõnus suvituskorter leida, tuleks otsingutega alustada juba jaanuaris. Kui veel viis aastat tagasi eelistati suvekodu otsimisega tegelema hakata vahetult enne suve algust, siis viimastel aastatel on see järjest varasemale ajale nihkunud. Suurte puhkuseplaanidega suvitajad teevad kodutöö ära juba aasta esimestel kuudel, Pärnu puhkuse sõltlased broneerivad aga suvekodu järgmiseks aastaks kohe pärast puhkuse lõppu. Selline suvepärnakate käitumine on tingitud peamiselt kolmest asjaolust: tarbimisharjumuste muutusest, tagasihoidlikust valikust ning hooajalistest hindadest. Ühtlasi mängib otsingute nihkumises aasta algusesse rolli asjaolu, et kui varem oli sobiva üüripakkumise puudumisel alternatiiv suvekorteri ostmine, siis nüüd pole see enam paljudele jõukohane. Peale selle on oma osa pika eestimaise suvepuhkuse eelistamisel, mis tingib vajaduse hotellitoast suurema ja mugavama koha järele. Kuigi suvekodude otsingud algavad paukuva pakasega, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik, jäädes 150 korteri juurde. Lähenev hooaeg toob märtsis ja aprillis hoogsasti lisa ning kergitab üürikorterite pakkumise kahekordseks. Maksimumi saavutab pakkumine maikuus, kui see kolmekordistub. Valikusse lisanduvad külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvuga liiguvad kuu või paari jooksul järsult üles ka hinnad. Kui talvisel hooajal on keskmine üürihind ligikaudu 5 eurot/ m² kuus, siis mai alguseks on see üldjuhul kolmekordistunud. Hindade maksimum saabub juulis, kui ruutmeetri üürimise eest makstakse kuni 60 eurot kuus ehk üürihind erineb talvisest hinnatasemest kuni 12 korda. Mida varem üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. Ainult suvekuudeks tasemel 5 eurot/m² korterit üürida ei õnnestu, aga kui sõlmida kokkulepe aegsasti, on hind suvistest kokkulepetest soodsam ja algab 6-7 eurost/m². Lühikese perioodi üürihind läheneb hotellitoa maksumusele. Valdav osa suvekülalisi puhkab peamiselt sellistes korterites, mida on võimalik üürida täpselt nii pikaks ajaks, kui plaan Pärnus viibida on. Varajased planeerijad eelistavad sõlmida kokkuleppe vahemikuks juuni algusest augusti lõpuni. Teiseks võib korteri üürida kuuks või kaheks. Sel juhul eelistatakse aega 15. juunist 15. augustini. Kolmandaks kasutatakse võimalust üürida korter kuuks või kaheks-kolmeks nädalaks. Viimastel aastatel on kõigele eelnevale lisandunud üürilepingud nädalaks või nädalalõpuks, samuti leidub neid omanikke, kes on nõus üürima korteri ööpäevaks. Hinnatase on võrreldav eelmise aasta omaga Valdavalt eelistatakse üürile võtta uusi kortereid kesklinnas ja rannarajoonis. Sõltuvalt üürilepingu pikkusest ja broneerimise ajast kõiguvad selliste korterite hinnad vahemikus 500 - 2500 eurot kuus. Teistes Pärnu piirkondades asuvatest uutest korteritest huvituvad suvitajad haruharva ja vaid südasuvel. Uute korterite kõrval üüritakse rannalähedastel tänavatel asuvaid vanemaid, kuid laitmatus korras kortereid. Hinnad on tagasihoidlikud, jäädes 300-700 euro vahele kuus. Selline hinnatase kehtib peamiselt möbleeritud ja kõige vajalikuga varustatud korterite puhul ning viimastel aastatel sisalduvad hinnas ka kõik kõrvalkulud. Ülalnimetatud üürihindade juures ei teki suuri erinevusi esimese eelistusena valitavate kahetoaliste rõduga korterite ja perekondade eelistavate kolme-neljatoaliste korterite vahel. Majade üürihinda on raske välja tuua, sest suveks üürimaja leidmine on Pärnus keeruline. Tihti eelistatakse hinnalt soodsamat, kuid pinnalt sama suurt korterit. Pärnu rannarajoonis Seedri tänaval pakutakse üürida eksklusiivseid kortereid. Neist väikseim on kahetoaline (58 m²) ja seda on soodsaim üürida kolmeks suvekuuks kokku 3000 euro eest. Foto: Arne Maasik Allikas: Äripäev, Kinnisvara märts 2012

Toome kevadkampaania raames koos turule uudse teenustepaketi, mis võimaldab kodu soetamisel säästa laenulepingu, esimese aasta kodukindlustusmakse ning SEB Super+ arvelduspaketi tasu. Lisaks on ühistel klientidel võimalus saada kuni 2000 eurose limiidiga püsimaksega krediitkaardi omanikuks. Eeltoodud teenuste kõrval sisaldab teenustepakett ka meie hindamisteenuste turu parima hinna garantiid. "Viimased paar aastat on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uutele teenustele ning kevad on selle algatusteks parim aeg," märkis Andres. „Teeme SEB-ga koostööd, sest meie paarikümne aastane praktika pangaga on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Koostöös LVM Kinnisvaraga pakume uue kodu soetamisel meie tänastele ühistele klientidele uudset teenustepaketti, mis võimaldab märkimisväärse säästmise kõrval kokku hoida aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele. Samas pakume kõigile klientidele, kes pangakontorist läbi astuvad, võimalust saada erakliendihaldurilt kiiresti hinnang oma laenuvõime kohta," täiendas SEB eralaenude äriarendusjuht Triin Messimas. Uudse teenustepaketi ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Portaali City 24 andmeil on Pärnus müügis pealt tuhande korteri (31. jaanuaril oli see number 1045), mida LVM Kinnisvara juhatuse liikme Andres Suti hinnangul on Pärnu-suuruse linna kohta igati paras hulk. „Normaalne valik, oleks neid vähe, tähendaks see reeglina hinnatõusu ja väiksemat valikut," tõdes Sutt. „Palju vähem pole neid kunagi olnud. Kui aastas müüdi 580 korterit, siis väga suurt mahtu ees pole, alla kahe aasta, aga inimesed vajavad kogu aeg muutusi: kellel pere suureneb, kellel väheneb, kes kolib siia, kes siit ära." Loe edasi parnupostimees.ee Ranna rajooni kortereid ostavad valdavalt välismaalased, kelle jaoks meie kinnisvarahinnad on päris vastuvõetavad. Foto: Ants Liigus

Levinud on eksiarvamus, et kümne tuhande euroga ei ole võimalik täna korterit osta. Viimased viis aastat on arusaamu kinnisvaraturul suuresti muutnud, sest selle eelarvega on kodu ostmine võimalik kõikides Eesti linnades. Koostasime ülevaate kümnest suuremast linnast, kus keskmise aastapalga eest korteri osta saab: Tallinn - Tuisu tänaval, 23 m², hind 9500€ Tartu - Kroonuaia tänaval, 22,6 m², hind 9500€ Pärnu - Riia maanteel, 37,3 m², hind 5850€ Kuressaare - Koidu tänaval, 25,5 m², hind 10000€ Haapsalu - Jalaka tänaval, 71,3 m², hind 9000€ Narva - Kangelaste prospektil, 47,5 m², hind 9000€ Rapla - Tallinna maanteel, 38,5 m², hind 8000€ Võru - Tartu tänaval, 48,5 m², hind 5200€ Viljandi - Raudtee tänaval, 50,7 m², hind 7800€ Põlva - Vabriku tänaval, 38,6 m², hind 3800€ Allikas: LVM Kinnisvara, City24 LVM Kinnisvara: Rohu 44, Pärnu

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest. Oma kodu loob stabiilsust Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital. Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. Sobib liikuvale inimesele Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma. Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini. Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega. Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kas kinnisvara osta või üürida? Kuidas on võimalik kinnisvaramüüki kiirendada? Milliseid kinnisvaratehinguid ei maksustata tulumaksuga? Nendele ja veel paljudele teistele kinnisvarateemalistele küsimustele vastame laupäevastes Nurgakivi saadetes. Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 ... 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.

Alates tänasest on klientidel võimalik kuni kuu lõpuni tellida LVM Kinnisvara poolt Pärnus koostatavaid eksperthinnanguid tavapärasest poole soodsamalt. Korteri hindamine Pärnus maksab 39€ ja maja hindamine 69€. Ülisoodsate hindadega eksperthinnanguid on kampaania lõpuni võimalik tellida kõikidele pankadele. Urmase sõnul (Urmas on meie Pärnu kontori kutseline hindaja)  on täna peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. „Soovimegi pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," lisas ta.

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud. Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu. Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult. Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest? Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus. Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: E24

Kui eramuturul valitseb loidus, siis korteritega tehakse mullusest pisut enam tehinguid, kuid ainult Pärnus. Loe edasi parnupostimees.ee

Saare maakonnas on kinnisvaraturg sügise tulekuga elavnenud. Üürikorterite defitsiit hakkab vähemalt Kuressaares kaduma ning hoogustumas on tendents, et soome pensionärid müüvad oma siinse kinnisvara maha. Loe edasi saartehaal.ee MÜÜDUD: LVM Kinnisvara maakleri Heidi Pupparti sõnul müüs ta viimati maha soomlasele kuulunud korteri Tuulte Roosis. Foto: Egon Ligi

Viimastel andmetel on internetiühendus seitsmel leibkonnal kümnest, mistõttu ei saa kohtutäiturite poolt ainult elektrooniliselt korraldatavatel enampakkumistel osaleda ligi 30% elanikest. Kuivõrd ligi kolmandikul leibkondadest selline võimalus puudub, ei taga selliselt läbiviidav enampakkumine ka parimat pakkumist! Olukord ei oleks nii ebaõiglane, kui kohtutäiturid teataksid kõikidest sellistest enampakkumistest ajalehes. Viimasel juhul oleks asjast huvitatud kodanikul olemas alternatiivne infokanal ning huvi korral oleks võimalus osaleda enampakkumisel kasvõi avalikust internetipunktist. Näide enampakkumise teatest:

Jah, me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga! Et väited ei jääks ka seekord teoreetiliseks, näitame praktiliselt, kuidas müüa tänasel kinnisvaraturul kortereid 15 päevaga. Selleks palka meie meeskond ainuesinduslepinguga oma korterit müüma 15 päeva jooksul! Millest algab edukas korteri müük? Alustama peaks õige hinna määramisest. Kõrged ootused ei realiseeru ja pigem toovad kahju, kui kasu. Kuidas me teame, et tegemist on turuhinnaga? Oleme müünud tuhandeid kortereid erinevates Pärnu majades. Igapäevaselt peame läbirääkimisi tänastelt hinnatasemelt paljude ostjatega. Meie andmebaasis on ka täna 400 ostjat, kes on sobiva pakkumise korral valmis vormistama tehingu nädala-paari jooksul. Kuidas ostja täna ostu finantseerib? Paljudel tänastel ostjatel on raha endal olemas. Meie ostjate hulgas on ka palju neid kliente, kes on just oma kodu meie vahendusel müünud ning ostu saavad nad sobiva pakkumise korral vormistada kasvõi järgmine päev. Samas teeme tihedat koostööd kõigi pankadega, kes teevad aasta-paari tagusest ajast korteri ostuks tavatingimustest parema laenupakkumise. Mida tähendab tavatingimustest parem laenupakkumine? See tähendab ostjale madalamat omafinantseeringut, madalamat intressimäära, väiksemat lepingutasu ja kiiremat laenuotsust. Kuidas on võimalik müüa kortereid ikkagi nii lühikese aja jooksul? Ainult õigest hinnast ja heast laenupakkumisest täna korteri müügiks ei piisa. Samuti on vähe abi ainult kinnisvaraportaali pakkumise lisamisest. Oluline on põhjalik ettevalmistus müügiks ja turundus. Tegeleme müügi ettevalmistamisega ja paberimajanduse korraldamisega. Vajadusel küsime nõu ka teistelt oma ala professionaalidelt. Kui korter on müügiks valmis, teeme piltilusad pildid. Müügiks ettevalmistatud korterit pakume müügiks rohkem, kui 20 erinevas kanalis - ajalehtedes, kinnisvaraportaalides ja välireklaamides. Kui pakkumine sobib, mis saab edasi? Lihtsalt helistada +372 44 77 000 ja ütle, et soovid oma korterile leida ostja 15 päevaga! Pakkumine sobib, aga kõik muu on korraldamata? Lihtne! Vajadusel suhtleme teie eest teie pangaga, leiame teile uue sobiva kodu, korraldame kolimise või uue kodu remondi.

Meie Maa 22. augustil ilmunud artiklis „Teelaiendusele loovutatud maa hind kütab kirgi" esitatud väide, et LVM Kinnisvara Kuressaare poolt koostatud eksperthinnangus on eksitud kinnistuomaniku kahjuks, ei vasta tõele. Vastavalt lepingule ei saa hindaja avaldada Lahe 1 kinnistu hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, va juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Samas saame selgitada selle koostamise põhimõtteid ja metoodikat. Lähtudes EVS 875-12 toodud võrdse kohtlemise põhimõttest on hindamisel kasutatud kõigi sarnaste objektide korral ühesuguseid lähteandmeid. Seetõttu on tinglikult hoonestamata maatükile leitud turuväärtus kasutatav ainult äralõike hüvitisväärtuse leidmiseks ja mitte millekski muuks otstarbeks. Lisaks peame oluliseks selgitada, et kõik eksperthinnangud sisaldavad ümbruse üldist kirjeldust. Kinnistute ümbruse veel detailsem kirjeldus eksperthinnangus ei mõjuta kinnistu hindamistulemust. Hindaja peab olema oma töös erapooletu ning ta ei saa lisada hindamisakti ühe või teise osapoole poolt soovitud detaile või kirjeldust. LVM Kinnisvara: kirgi küttev 89 m² äralõige Lahe 1

Täiesti uue trendina on suvitajad alustanud korterite broneerimist juba järgmiseks, 2012. aasta suveks. Eelkõige soovivad järgmiseks suveks korteri välja valida Moskva ja Peterburi suvitajad, kes on Pärnusse naasmas sooja merevee, vaiksete parkide ja tiheda kultuuriprogrammi tõttu. Vene klientide kõrval on jätkuvalt suurimad suvitajad pärit Skandinaaviamaadest. Soomlaste seas on üha populaarsem korteri üürimine kogu suveks - seejuures kasutavad üht korterit erinevatel perioodidel erinevad pered või põlvkonnad. LVM Kinnisvara: Moskva ja Peterburi suvitajad hindavad Pärnu parke

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.   Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number.  Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud. LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!

Kinnisvaraturul on üürimisel ja üürilepingutel järjest olulisem roll, seda nii kõrgemate omafinantseeringute tõttu, kui ka muutuvast tarbijakäitumisest  tingituna. Mida tuleks tänasel üüriturul nii üürileandjana, kui ka üürnikuna jälgida, kuula tänasest Päevapoolitajast!  

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga sõlmiti Pärnumaal 1004 kinnisvaratehingut koguväärtuses 26 miljonit eurot. Võrreldes mulluse sama perioodiga tehti 5,1 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,6 protsenti alla. 2010. aasta esimese kuue kuu tehingute koguväärtus ulatus 32,2 miljoni euroni. Langenud on ka tehingu keskmine väärtus ligikaudu 8000 euro võrra - 2010. aastal oli see 32 600 eurot, 2011 aastal 25 800 eurot. Kasvanud on korteriomandiga sõlmitud tehingute koguarv, samas kui elamute tehingud jäävad 2010. aasta esimesele poolaastale mõnevõrra alla.

Kõige odavam korter maksab täna Pärnus 6200 € ja kõige kallim 420 000 €. Hinnavahe on seega pea 70 kordne ehk vanas vääringus ligi 6,5 miljonit krooni. 6200 € eest on võimalik soetada Ülejõel remonti vajav ühetoaline elamispind, 420 000 € maksab rannarajoonis Seedri tänaval asuv 4-toaline möbleeritud uus luksuskorter. Maakonna soodsaim elamispind asub aga Koonga vallas Lõpe külas, kus kahetoaline kapitaalremonti vajav korter maksab 1726 €. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil kinnisvaraturg oli sügavas kriisis, on odava ja kalli korteri hinnavahe jäänud suurusjärgult samaks, mõnevõrra on vähenenud vaid pakkumiste arv.

LVM Kinnisvara ja Maa-ameti andmetel sõlmiti mais 2011 Pärnus ja Pärnu Maakonnas 164 kinnisvara müügilepingut koguväärtusega 3,8 miljonit €. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehinguid 53% ja võrreldes aprilliga 10,8% vähem. Aasta esimese 5 kuuga on tehinguid Pärnus siiski 3,1% võrra rohkem.  Jätkuvalt tehakse suurem osa tehingutest eraisikute poolt korteritega. Käesoleval aastal on tehtud Pärnu maakonnas 42 ostu-müügitehingut välismaalastega, mida on kaheksa võrra vähem kui mullu samal perioodil.

Kas osta kinnisvara täna või aasta pärast? Kas müügiga tuleks oodata või kiirustada? Miks eksperthinnangus on turuväärtus erinev hinnast, mida küsib naaber oma maja eest ajalehes? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele vastame iga kuu teisel teisipäeval saates Päevapoolitaja. Saadet saab kuulata eetris 11:30 ... 12:30 ja hiljem meie või Päikeseraadio kodulehel.

Tõsiselt uue kodu otsingutesse süvenev ostja märkab üsna pea, et ühtesid ja samasid kortereid pakuvad ühed ja samad kinnisvaramaaklerid portaalides mitmel korral. Tõsi, pakkumised võivad olla pisut erinevad. Erinev võib olla kuulutuse juurde lisatud esimene pilt, tubade arv või kaugus Tallinnast (Pärnusse on 18 km vähem, kui maanteeameti andmetel), kuid täpsemal vaatlusel on näha, et tegemist on ühe ja sama objektiga. Miks topeltkuulutus on ebaprofessionaalne? Topeltkuulutus on ebaprofessionaalne, sest: põhjustab väärarusaamade tekkimist ostjates - jääb vale mulje pakkumiste arvust; soodustab arusaamatuste tekkimist kokkulepete sõlmimisel - korter saab ikka ja ainult olla kas 1- või 2-toaline; moonutab kinnisvaraturgu - moonutab statistikat ja seeläbi järeldusi; diskrediteerib eriala head nime. . Näide topeltkuulutusest: Müügikuulutus 1.0 (C24, 05.06.11) Müügikuulutus 1.1 (C24, 05.06.11) . P.S. Hetkel absoluutne tipp! Üht ja sama objekti pakub kinnisvaramaakler 5 erineval moel. 

Täna tasub kindlasti kiigata Pärnu Spordihalli, Riia mnt.129, sest juba kell 10 algaval võistluspäeval näeb tantsupõrandal nii kuni seitsme aastasi mudilasi kui ka veidi vanemaid tantsusportlasi. Võistluse 21-te erinevasse kategooriasse on registreerunud üle 200 tantsupaari.

Kui ilmad suviselt soojaks kisuvad, hakkavad kinnisvaramaaklerite telefonid hoogsamalt tirisema: eestimaalastes on tärganud vastupandamatu soov pugeda looduse rüppe isiklikku suvemajja. Loe edasi parnupostimees.ee Suvemaja rõdult paistab meri - eestlaste ettekujutus ideaalsest suvilast. Foto: Liis Rotar